← Eesti

4-06-5324\8

4-06-5324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 31.01.2007.a, Tallinn Väärteoasja number 4-06-5324 Kohtukoosseis Jüri Paap, lvi Kesküla, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Alina Koop Väärteoasi Kalev-Andres Rebane väärteoasi KarS § 262 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15.12.2006.a otsus väärteoasjas nr 406-5324 Kaebuse esitaja Kalev-Andres Rebane (ik: 38007060324, elukoht x) Istungil osalenud isikud menetlusalune isik K.-A.Rebane RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu 15.12.2006.a otsus KalevAndres Rebane väärteoasjas nr 4-06-5324 jätta muutmata.
  2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse politseijuhtivinspektor A. S poolt 27.11.2006.a koostatud väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2301,06,000046 kohaselt 27.11.2006.a kella 15.20 ajal Tallinnas Kentmanni tn 20, USA saatkonna ees, viskas Kalev-Andres Rebane avalikus kohas tänavale pauguteid, millega tülitas inimesi, rikkus inimeste rahu ning eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, pannes sellise teoga toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  4. 15.12.2006.a otsusega luges Harju Maakohus väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt tõendatuks menetlusaluse isiku enda poolt omaksvõtuga ning kohtus kontrollitud ja apelleeritud kohtuotsuses nimetatud tõenditega. Maakohus leidis, et K.-A.Rebane, osaledes avalikul meeleavaldusel, viskas kaks nn paugutit tänavale, mis oma heli- ja muude efektidega rikkus tänaval viibinud teiste isikute rahu ja turvalisust (ehmatas neid), millega pani toime väärteo KarS § 262 järgi. Kohus leidis, et K.-A.Rebane tegutses kavatsetult, kuna ta ilmus sündmuskohale ettevalmistunult, tal olid kaasas paugutid ning ka nende süütamiseks vajalik inventar. K.-A.Rebase väidetud motiiv - tõmmata tähelepanu meeleavaldusele, ei olnud kohtu arvates aktsepteeritav süüd välistava asjaoluna, kuna tähelepanu tõmbamiseks on võimalik kasutada vahendeid, mis ei häiri teiste isikute turvalisust ja rahu. Kuna paugutite kasutamine on lubatud ajavahemikul 27.detsembrist- 01.jaanuarini (kaasa arvatud), pidas maakohus K.A.Rebase viidet laste poolt tänaval paugutite kasutamisest ainetuks. Võttes arvesse, et menetlusalusel isikul on töökoht ja legaalne sissetulek, karistati teda rahatrahviga 10 trahviühikut, so 600 krooni. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 järgi luges kohus menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamist, karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi kohtulikul uurimisel ei tuvastatud. KarS § 68 lg 2 alusel arvati karistuse hulka kinnipidamine 27.11.2006.a-28.11.2006.a (24 tundi), mis võrdub 10 trahviühikuga, sellega loeti mõistetud karistus kantuks. Ühtlasi mõistis kohus K.-A.Rebaselt välja riigituludesse õigusabi kulud summas 1109.20 krooni.
  5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas K.-A.Rebane apellatsioonkaebuse, milles ta taotleb enda õigeks mõistmist ja karistuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse motiivides märgitakse, et tegemist oli registreeritud meeleavaldusega. Apellant viitab Põhiseaduse §-le 54 ja 45 ning märgib, et tema meeleavalduse põhieesmärk oli juhtida tähelepanu Eesti iseseisvust õõnestavale moraalitusele kolmanda riigi okupeerimisele omakasu huvides - ja riikliku kaitsevõime ehk sõjatehnika puudumisele ning igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi. Apellandi väitel andis talle aluse lugeda meeleavaldus registreerituks Avaliku koosoleku seadus, mis lubab meeleavaldusel kasutada ka 2 helitehnikat ja millega seadusandja on ette näinud demokraatliku riigi kodanikele võimaluse oma arvamus kuuldavaks teha, tekitades avalikus kohas suuremat lärmi kui tavasituatsioonis on lubatud avaliku korra eeskirjaga. Antud juhul oli lärm palju väiksem kui enamikel meeleavaldustel ja see oli põhjustatud vaid soovist seaduses sätestatud korras sanktsioneeritud meeleavaldusel rahumeelselt ühiskondlikule probleemile tähelepanu tõmmata. TALLINNA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI
  6. Menetlusaluse isiku arutuselolev käitumine- paugutite kasutamine- on tõendatud maakohtu otsuses nimetatud tõenditega, nende uus loetlemine käesolevas kohtuotsuses pole vajalik. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et K.-A.Rebase motiiv - tõmmata kõnesoleval moel tähelepanu registreeritud meeleavaldusele, ei ole aktsepteeritav süüd välistava asjaoluna. Tähelepanu tõmbamiseks on võimalik kasutada vahendeid, mis ei häiri teiste isikute turvalisust ja rahu. Apellatsioonkaebuses viidatud Põhiseaduse §-d 45 ja 54 ning Avaliku koosoleku seadus ei anna kellelegi õigust rikkuda avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda ega vabastada kedagi niisuguse süüteo toimepanemise eest seadusega ette nähtud vastutusest. Kohtu käsutuses olevatest materjalidest ei nähtu, et meeleavalduse korraldajad taotlesid õigust kasutada meeleavalduse käigus apellatsioonkaebuses nimetatud helitehnikat (Avaliku koosoleku seaduse § 8 lg 1 p 10). Ringkonnakohtu arvates on tähelepanuväärne, et kõnesoleval moel K.-A.Rebane kasutas mitte helitehnikat, vaid pauguteid, st Lõhkematerjaliseaduses nimetatud vahendeid. Paugutite kasutamine ajavahemikus 01.jaanuarist kuni 26.detsembrini oli seadusega keelatud (Lõhkematerjaliseadus § 58 lg 3).
  7. Maakohus on KarS § 57 järgi õigesti tuvastanud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt teo tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi pole kindlaks tehtud. Menetlusalusel isikul on töökoht ja legaalne sissetulek ning eelnevad rahatrahvid on tema poolt tasutud. Arvestades eeltoodut leiab kohtukolleegium, et maakohtu seisukoht rahatrahvi kohaldamise osas on põhjendatud, selle määr vastab teo laadile, raskusele ja süüdlase isikule ning on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega.
  8. Menetlusalune isik K.-A. Rebane ei esitanud ringkonnakohtule ühtegi uut asjaolu, mis seaks kahtluse alla apelleeritava kohtuotsuse põhjendatuse või 3 seaduslikkuse, apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamiseks. toodu ei anna alust apelleeritava
  9. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 15.12.2006.a otsuse väärteoasjas nr 4-06-5324 muutmata ning esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Jüri Paap Ivi Kesküla Ene Randmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.