1-07-2507\2

1-07-2507 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2507 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Marko Orav`a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marko Orav (sündinud 25.05.1981a; viibib Murru Vanglas) Kaitsja advokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON Jätta Marko Orav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 01.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Orav’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 12.10.2006.a kohtumäärusega tunnistati lubatavaks Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 07.01.2005.a. ja Hyvinkää Linnakohtu 30.08.2004.a. otsuste, millistega mõisteti süüdi Marko Orav, täitmine Eesti Vabariigis. M. Orav`a süüteod kvalifitseeriti KarS § 329 lg 1 järgi ja teda karistati 5-aastase vangistusega ning KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati 5-aastase 2 vangistusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti 5 aastat vangistust. M.Orav`a poolt eelvangistuses viibitud aeg (4 kuud ja 26 päeva) arvestati mõistetud karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus on 30.08.2004.a ja lõpp 03.04.2009.a. Marko Orav’a kohta vangla poolt esitatud materjalidest nähtuvalt on M. Orava suhted kaaskinnipeetavatega normaalsed ning administratsiooniga suhtleb viisakalt, käitumiselt on rahulik. Vangistuse ajal tema suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. M. Orav õpib vanglas aianduskursusel ning soovib osaleda sotsiaalprogrammis „Kaine autojuht“ ja „Viha juhtimine“. M. Orav`at on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas viibib teist korda. Vangistuse jooksul alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise juhtumeid ei ole täheldatud. Esitatud andmete järgi on M.Orav`al peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXX. Vangistusosakonna õiendi kohaselt on uue kuriteo toimepanek vähetõenäoline. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et M. Orav sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et M. Orav`al on peale vabanemist olemas kindel elukoht ja garantiikirja tööga alustamise kohta on andnud OÜ Trautman. Marko Orav taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhoolduse tingimused on talle arusaadavad, kahetseb toime pandud kuritegu ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamist eitab. Abiellus 2007.a alguses ning vabanedes on tal võimalus asuda elama oma ämma juurde. Kaitsja toetab M. Orava taotlust tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juhib tähelepanu, et M. Orava kohta on vanglast antud väga positiivne iseloomustus ning M. Orav on avaldanud tõsist tahet elada edaspidi seaduskuulekalt. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et kinnipeetavat on varem 5 korda kohtulikult karistatud. Ta on toime pannud kuriteo, mis on suunatud rahvatervise vastu ning seotud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Tegemist on ühiskonnaohtliku teoga. Kohus, ära kuulanud Marko Orav`a, kaitsja ja prokuröri arvamuse leiab, et Marko Orav tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Orav`a ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Orav’a isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Marko Orav kannab karistust narkokuriteo eest - tegemist on äärmiselt raske ühiskonnaohtliku ning rahvatervisevastase kuriteoga, mille toimepanemisega seatakse ohtu teiste isikute elu ja tervis. Toimepandud kuritegu iseloomustab M. Oravat kui isikut, kes enda heaolu ja materiaalsete võimaluste parandamiseks on valmis eirama kehtivat käitumisnormistikku ning toime panema raske ühiskonnaohtliku kuriteo. Kuna kohus peab M. Orava poolt toime pandud kuritegu äärmiselt taunitavaks ning M. Orava vangistuses oldud aeg on liialt lühike (mõistetud karistusest on M. Oraval kandmata üle 2 aasta vangistust), et hinnata tema püüdlusi elada edaspidi vabaduses õiguskuulekalt, leiab kohus, et M. Orava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei kaalu töö- ja elukoha olemasolu vabaduses ning lähedaste toetus, samuti distsiplinaarkaristuste puudumine ning eeskujulik käitumine 3 vanglas üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ning ei saa olla aluseks kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et M. Orav oleks loobunud oma kuritegelikust käitumisest, samuti saaks M. Orav’a ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik