1-06-11100\9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.veebruar

1. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-11100 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Maivo Kärt süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,8; §de 25 lg 2-215 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 23.oktoober 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Maivo Kärt Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatav Maivo Kärt, isikukood 38407260359, haridus 8klassi, töötu, elukoht x, varem viiel korral karistatud, viibib vahi all alates
2. aprillist 2006.a Kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav Resolutsioon Pärnu Maakohtu 23.oktoobri 2006.a kohtuotsus Maivo Kärti suhtes jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. 1 Asjaolud ja menetluse käik
3. Maivo Kärt tunnistati süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega; KarS §-de 25 lg 2 ja 215 lg 2 p 1 järgi 2 aasta vangistusega, KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristus 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Maivo Kärtile mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust, karistuse aja algusega 18.aprilli 2006.a.
4. Maivo Kärt mõisteti süüdi selles, et tema varem karistatud isikuna, pani toime sissetungimisega vargusi alljärgnevalt: 1.) 26.03.2006.a. Kuressaare linnas x eramust A. U mobiiltelefoni Nokia 2 799 krooni väärtuses; 2) 27.01 2006.a Kuressaare linnas x asuvast OÜ S hotellist K. K vara kokku 1 844.00 krooni väärtuses ja M. K mobiiltelefoni Nokia 800.00 krooni väärtuses; 3 ) 03.03.2006.a Kuressaare linnas x pargitud A. L sõiduautost A. L liigendnoa 250.00 krooni väärtuses; 4) 03.03.2006.a Kuressaare linnas, x pargitud A. A sõiduautost kassettraadio väärtusega 350 krooni väärtuses; 5) 24.03.2006.a Kuressaare linnas x asuvast AS M kauplus-laost sigarette kokku 10 291.30 krooni väärtuses; 6) 17.
5. 2006.A Kuressaare linnas x asuva Kuressaare Linnahotelli numbritoast T. K vara kokku 7900.00 krooni ja A. L vara kokku 11 830.00 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani Maivo Kärt toime KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.
6. Maivo Kärt mõisteti süüdi, selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna, 03.
7. 2006.a Kuressaare linnas x tungis ukse avamise teel A. L kuuluva sõiduautosse Ford Mondeo reg. Nr. xxx XXX pannes toime auto omavolilise ajutise kasutamise katse, mille käigus lõhkus autot 5000.00 krooni väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna auto oli varustatud käivitamist takistava immobilaiseriga; Samuti tema 03.03.2006.a Kuressaare linnas, x, omavoliliselt sooviga kasutada võõrast autot, tungis ukselukustuse lahtimurdmise teel A. A kasutuses olevasse sõiduauto Ford SierraA reg. Nr xxx XXX salongi, mille käigus üritas autot käivitada ja lõhkus autot, tekitades lõhkumisega varalist kahju 3 115 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kannatanu A. A sattus talle peale. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katses omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani Maivo Kärt toime KarS § -de 25 lg 2 ja 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Apellatsiooni taotlused.
8. Maivo Kärt palub esitatud apellatsioonis süüdimõistev kohtuotsus tühistada ja ta KarS § 25 lg 2- § 215 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista. Seda eelkõige põhjusel, et kannatanu A. A ütluste kohaselt nägi ta autost väljumas isikut, kelle kirjeldus ei lange kokku 2 süüdistatava isiku kirjeldusega. Seega ei ole tema süü autode omavolilises kasutamise katses tõendamist leidnud. Peale selle ei võimaldatud apellandil tutvuda kohtueelse kriminaalasja materjalidega. M. Kärti väitel ei ole ka kaitsja saanud prokurörilt kohtueelse uurimise materjale. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtukolleegium ei tuvastanud käesoleva süüasja menetlemisel kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mistõttu leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium märgib esmalt, et M. Kärti kaitsja vandeadvokaat V. Tänav kinnitas ringkonnakohtu istungil, et peale kohtueelse menetluse lõpetamist esitati talle seaduses sätestatud korras vaidlustatud kriminaaltoimiku koopia. Kaitsja väitel ei taotlenud M. Kärt toimiku materjalidega tutvumist. Seda kinnitas ringkonnakohtu istungil ka M. Kärt ise. Prokuratuur edastas süüdistusakti M. Kärtile ja tema kaitsjale, mida viimased ei vaidlusta. Vastavalt M. Kärti avaldusele arutati tema süüasja maakohtus lühimenetluses. Siinjuures osundab kohtukolleegium, et väljakujunenud seisukoha järgi peaks kaitsja kriminaalasja materjalide hindamise alusel selgitama kahtlustatavale, kas ja kui mõttekas on taotleda lühimenetluse kohaldamist kohtuistungil. Üldiselt peaks lühimenetlus olema kahtlustatavale soovitav menetlusvorm sellisel juhul, kui on olemas ilmsed süütõendid või kahtlustatav on esitanud süü ülestunnistuse. Kuna vaidlustatud süüasjas oli kogutud piisavalt süütõendeid ja kohtueelse uurimise käigus oli M. Kärt end talle esitatud süüdistustes täielikult süüdi tunnistanud, oli süüasja lühimenetluses arutamise taotlus sisukohane. Pärnu Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt selgitati süüdistatavale, et lühimenetluses uurib kohus neid tõendeid, mis toimikus on kogutud ja lahendab süüasja kriminaaltoimiku materjali põhjal. Vaatamata sellele, et M. Kärt loobus kohtuistungil osaliselt kohtueelse uurimise käigus antud puhtsüdamlikest ütlustest oma süüs, taotles ta koos kaitsjaga süüasja läbivaatamist lühimenetluse korras. / tl. 209 / Kohtukolleegium leiab, et M. Kärti suhtes on süütegude kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel järgitud Kriminaalmenetlus seadustiku sätteid ning tema apellatsiooni sellekohased vastuväited on põhjendamata.
10. M. Kärt vaidlustab apellatsioonis enda süüdimõistmist KarS § - de 25 lg 2 ja 215 lg 2 p 1 järgi toimepandud süütegudes. Väljuvalt apellatsioonist eitas ta ringkonnakohtuistungil ka oma süüd sigarettide varguse episoodis Makros kaupluslaost. M. Kärt kordas ringkonnakohtus põhiliselt samu maakohtu istungil esitatud väiteid, millised on maakohtu otsuses motiveeritult kummutatud. Maakohtu otsuse kohaselt andis M. Kärt kohtueelse uurimise käigus kuritegude toimepanemise mehhanismi selgitavaid üksikasjalisi ütlusi. Neis ütlustes leiavad kajastamist sellised asjaolud, milledest ta võis teadlikuks saada ainult kuriteo 3 sündmuskohal olles ja mis on kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Nii on maakohtu otsuses analüüsitud M. Kärti süüd tema poolt toime pandud varguse episoodis Kuressaares AS M kauplus-laost, mille kohta M. Kärt on kohtueelse menetluse käigus andnud äärmiselt üksikasjalisi ütlusi, väites muuhulgas, et ta oli samas laos käinud ka varem vargil; vaidlustatud korral kasutas ta sissemurdmiseks sündmuskohal olnud metallredelit, mille sättis lao paokvil akna alla ja lükanud sissepoole avaneva akna lahti, õngitses toikaga akna trellide vahelt laos sees olevatelt riiulitelt aknani sigaretikastid, mille järel pistis käe trellide vahelt sisse ja võttis kastidest sigaretiplokid välja ja loopis need maha. Laost varastas ta kaupa ühel korral, kuid käis hoovis varastatul järel 2-3 korral. Tema poolt antud ütlused ja olustiku seostamise käigus antud seletused langevad detailides kokku asjas kogutud muude tõenditega, sealjuures sündmuskoha vaatlusprotokolliga. M. Kärti poolt nimetatud varastatud sigarettide margid kattuvad AS M poolt avaldatud ja aktis loetletud sigarettide markidega. Kohtukolleegium jagab maakohtu arvamust, et M. Kärt ei ole kohtuistungil veenvalt põhjendanud, miks tema kohtueelses menetluses antud detailide rohked ütlused on valed ja kust temale on need detailid teatavaks saanud. Maakohus pidas M. Kärti süüd eitavad ütlused selles episoodis mitteusaldusväärseks ja leidis, et M Kärti süü sigarettide varguse episoodis on tõendatud nii M. Kärti kohtueelse menetluse käigus antud ütlustega ja nende ütlustega haakuvate, teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium toonitab siinjuures, et kuna kohtulik arutamine toimus süüdistatava taotlusel lihtmenetluses, siis lahendati kriminaalasi täiesti põhjendatult kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega ka selles, et M. Kärdi poolt antud kirjeldus oma tegevuse kohta kannatanute sõiduautodes langeb kokku sündmuskoha vaatlusel kirjeldatud olukordadega autodes nagu ka kannatanute ütlustega. M. Kärti ütlused sisalduvad faktilisi asjaolusid ja pisiasju, mida ta sai tunnetada ainult sündmuskohal olles. Maakohus, hinnates sõiduautodesse sissetungimise, nende omavolilise kasutamise katset ja sealt kannatanutele kuuluvate esemete varguse kohta kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendeid kogumis, leidis põhjendatult, et M. Kärdi väited kohtus selle kohta, et ta ei ole neid kuritegusid toime pannud, ei ole usaldusväärsed. Maakohus leidis, oma otsust põhjalikult motiveerides, et süüasjas on leidnud täielikult tõendamist, et M. Kärt realiseeris KarS § 215 lg 2 p 1 koosseisu, mis jäi katsestaadiumi, samuti nagu pani kirjeldatud autodest toime kannatanute vara varguse.
11. Kohtukolleegium, märgib, et M. Kärti apellatsiooni väited, et ta ei ole süüdi A. A auto omavolilise ajutise kasutamise katses, kuna kannatanu ütluste järgi väljus autost mees, kelle väline kirjeldus ei vasta süüdistatava välimusele - ei ole asjakohased ega seondu M. Kärti süüdiolekuga toimepandus. M. Kärt on ise oma ütlustes väitnud, et 4 ajal kui ta A. A autos viibis, tuli autosse temaga juttu ajama tundmatu mees, kellega ta pärast kannatanu ilmumist põgenes. Kohtukolleegium ei pane kahtluse alla neid M. Kärti ütlusi ja tema enda ning tuvastamata isiku viibimist autos, samuti nagu tõika, et kannatanu võis kirjeldada autos olnud teist meest. M. Kärti ringkonnakohtu istungil esitatud väide, et tema poolt vaidlustatud auto ajutise kasutamise katsed ja autodest toimepandud vargused, nagu ka sigarettide varguse kauplus-laost pani toime A. J nimeline mees, on kohtukolleegiumi hinnates paljasõnaline ja ebatõene. M. Kärti kohtuistungitel antud seletused - et ta võttis süü enda peale otstarbekusest ja soovist A. J abistada ning seoses tema emale saabunud ähvardavatest telefonikõnedest, mida ilmselt tegi A. J - loobus uurimisel antud ütlustest, sest sellest oleneb temalt väljamõistetav kahjutasu suurus ( tl. 210 ) - on hinnatavad sisutu kaitseversioonina ja antuna eesmärgil vabaneda vastutusest ning kahjude heastamisest. Kohtukolleegium on seisukohal, et tõendite kogumi pinnalt ei tõusetu kahtlusi, et M. Kärt pani talle inkrimineeritud kuriteod toime. Maakohus on seaduslikult tuvastanud M. Kärti süü talle inkrimineeritud kuritegudes, andnud tema tegevusele õige juriidilise hinnangu ning mõistnud põhistatud karistuse.
12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1; 343 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 23.oktoobri 2006.a otsuse Maivo Kärti suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Ene Randmäe Meelika Aava Ivi Kesküla 5