4-07-450\2

4-07-450 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-450 Kohtunik Leili Raedla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Sulev Metsalu kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 04.01.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,06,028233 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Sulev 37705164915; elukoht: P) Kohtuväline menetleja – liiklusjärelevalve osakond Metsalu (isikukood Põhja Politseiprefektuuri RESOLUTSIOON
2. Sulev Metsalu kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 04.01.2007.a otsus väärteoasjas nr 2314,06,028233 ning menetlus nimetatud väärteoasjas väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja menetluse käik 04.01.2007.a karistas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Sulev Metsalu’t liiklusseaduse § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1500 krooni. Otsuse kohaselt juhtis Sulev Metsalu 15.12.2006.a kell 16:35 Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi teel mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 81+-3 km/h, millega rikkus liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid. Sulev Metsalu esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada. S. Metsalu märgib, et väidetava väärteo kohta koostatud protokoll on osaliselt täitmata – puudub Viimsi-Randvere maanteel väärteo toimepanemise täpne asukoht, kuna ViimsiRandvere maantee on 10,93 km pikk, millel on erinevad asulasisesed piirkiirused ning täna enam ei ole võimalik tuvastada väärteo toimepanemise kohta ja seega rikkumise ulatust üldse. Kaebaja suhtes tehtud otsuses on aga märgitud, et väärtegu on toime pandud Viimsi vallas Viimsi teel, seega on kaebaja justkui kahes kohas – Viimsi-Randvere maanteel ja Viimsi teel korraga kiirust ületanud. Kaebaja on märkinud, et ta ei soovi istungist osa võtta. Kuna kaebaja S. Metsalu avaldas soovi kohtuistungil mitte osaleda, tegi kohus kohtuvälisele menetlejale ettepaneku asja arutamiseks kirjalikus menetluses ning esitada kohtule oma seisukoht kaebuse osas kirjalikult. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, millest nähtuvalt on S. Metsalu väärteoasjas tehtud seaduslik otsus ja määratud õige karistus ning kohtuväline menetleja ei nõustu otsuse nr 2314,06,028233 tühistamisega. Sõidukiirus on fikseeritud Viimsi Randvere maanteel teelõigul, mis jääb Pargitee ja Aiandi tee vahele, antud teelõigu lõpus asub Viimsi Säästumarket. S. Metsalu poolt 18.12.2006.a liiklusjärelevalve osakonnale kirjutatud avaldusest nähtub, et tema juhitud sõiduk peatati politseinike poolt Säästumarketi parklasse pööramisel. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt seisis politseisõiduk paremal teeääres ning mõõdeti kiirust paigal seistes. Menetlusaluse isiku sõiduk lähenes pärisuunaliselt mõõtjale ning liikus teisel sõidurajal. Mõõtmine viidi läbi teelõigul, kus on kokku 4 sõidurada, Viimsi Randvere tee on enamasti 2 sõidureaga. Ainuke 4-realine lõik teel ongi Pargi tee ja Aiandi tee vaheline teelõik, kus liikluseeskirjade rikkumine toime pandi. Seega ei vasta tõele kaebuses esitatud väide, et kiiruse ületamise paika ei ole võimalik tuvastada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi Sulev Metsalu kaebuse ning väärteoasja materjalid, leiab, et Sulev Metsalu kaebus tuleb rahuldada. Vastavalt VTMS §-le 123 lg 2 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et S. Metsalu poolt toime pandud väärtegu on tõendatud. Väärteoprotokollis peavad kajastuma andmed, millest nähtuvalt on võimalik kindlaks teha, kas väärtegu on toime pandud. S. Metsalu karistamiseks liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel oleks kohtuväline menetleja pidanud protokollis kajastama ka täpse väärteo toimepanemise koha, kuid antud juhul on väärteo toimepanemise koht tuvastamata. Väärteoprotokollis ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on küll märgitud, et rikkumine toimus Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi-Randvere teel suunaga Tallinnasse, kuid ei ole märgitud täpsustavat kohta (maja nr või kilomeetrit või milliste tänavate vahel vms), mille järgi oleks võimalik kindlaks teha, millisel teelõigul kiirust ületati. Nimetatud asjaolu märkimata jätmisel ei ole ka hilisemalt võimalik tuvastada, millise 3 kiirusepiiranguga alal on isik väidetava rikkumise toime pannud. Ühel ja samal teelõigul võivad olla kehtestatud erinevad kiirusepiirangud. Lisaks selgusetusele, millisel teelõigul väidetav rikkumine aset leidis, on ebaselge ka see, millisel teel kiiruse ületamine toimus. Väärteoprotokollis ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud, et rikkumine toimus Harju maakonnas Viimsi vallas ViimsiRandvere teel suunaga Tallinnasse, kuid S. Metsalu suhtes koostatud otsuses on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Harju maakond Viimsi vald Viimsi tee. Olgugi, et tegemist võis olla otsuse koostaja eksitusega, on õigustatud kaebaja väide, et talle on arusaamatu, kus kohas täpselt temapoolne rikkumine ikkagi aset leidis. Kohtuväline menetleja on hilisemalt kohtule antud seisukohas küll selgitanud, kus ja millisel teelõigul rikkumine aset leidis, kuid kohus ei saa selle seisukohaga nõustuda, kuna tagantjärele ei ole võimalik väärteo toimepanemise kohta antud juhul tuvastada. Seda kinnitab ka nii kaebuse esitaja kui politsei seisukohas toodud väide, et S. Metsalu peeti politsei poolt kinni Säästumarketi parklasse pööramisel, mitte teelõigul, kus väidetav kiiruse ületamine toimus. S. Metsalu süüd kinnitava tõendina ei saa käsitleda ka S. Metsalu antud ütlusi protokollis, kuna seal ta rikkumist otseselt ei tunnista, väidab vaid, et kiiruse ületuse põhjus on teadmata ning arvatavasti tahtis kiiresti mööduda veoautost, millest kukkus killustikku. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Põhjendatud kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, mitte teha menetlusaluse isiku suhtes kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus peab olema selge, igakülgne ja objektiivne ning isik peab aru saama, milles tema rikkumine seisnes. S. Metsalu suhtes on menetlus läbi viidud pealiskaudselt ning rikutud on menetlusõigust – lisaks sellele, et ei ole fikseeritud täpset väärteo toimpanemise kohta, ei ole menetlusalusele isikule tutvustatud ka tema õigusi ja kohustusi - väärteoprotokollis vastav märge puudub. Kuna kohtu hinnangul on sisuliselt jäetud välja selgitamata, kas S. Metsalu täitis väärteokoosseisu, puudub alus tema karistamiseks liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1 ja 132 p 3 leiab kohus, et S. Metsalu suhtes tehtud otsus tuleb tühistada ning kuna süüteokoosseisu kõiki tunnuseid ei ole võimalik enam kontrollida, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtunik