Obsah (4)

§ 741§ 20§ 17§ 7435

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.veebruaril 2007. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-06-5586 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt

§ 741lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 35 (kolmkümmend viis) trahviühikut, s.o 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni. 3. Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et Rauno Pihlapuul on õigus tasuda temale karistuseks mõistetud rahatrahv ositi selliselt, et 1 (ühe) aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 175.(ükssada seitsekümmend viis) krooni. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas (kood 401). Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita tasudes rahatrahvi ositi igakuiselt kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 05.11.
2. a koostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabel Sander Hirmo väärteoprotokolli selle kohta, et 05.11.
3. a kella 18.25 ajal Tartu maakonnas Laeva vallas Kärevere-Kärkna tee 0,5 km-l R. Pihlapuu liikluseeskirja § 70 p-de 1 ja 3 nõudeid rikkudes juhtis mootorsõidukit Mazda B2600, reg. märgiga 875 TFX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti puudus tal sõiduki kasutamist õigustav dokument. Sellise tegevusega pani R. Pihlapuu toime liiklusseaduse (edaspidi

) § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt ja § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui puudub

§-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis. Lõuna Politseiprefektuuri 29.11.2006. a otsusega väärteoasjas nr 2602,06,016778 karistati R. Pihlapuud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1 kohaldades

§ 741lg 1 alusel rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 3300 krooni.

Otsuse kohaselt loeti väärtegu tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. 11.12.

1. a esitas menetlusalune isik R. Pihlapuu kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse. Kaebuses menetlusalune isik ei vaidlusta rikkumise toimepanemist ning kahetseb tehtut. Samas taotleb ta otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas. Menetlusaluse isik leiab, et temale mõistetud karistus on liiga range. Ta on keskkooliõpilane ja seetõttu puudub tal iseseisev sissetulek. Teda kasvatab ema, kes on 70% ulatuses töövõimetu ja kes seetõttu omab väga piiratud sissetulekut (invaliidsuspension). Seega paneb kohtuvälise menetleja pool määratud rahatrahv menetlusaluse isiku ja tema perekonna väga raskesse majanduslikku seisu. Menetlusalune isik palub kohtul arvestada ka sellega, et tal puuduvad varasemad õigusrikkumised, ning leiab, et karistuse kohaldamise eesmärgid oleks saavutatavad ka märksa väiksema karistusega. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda. Lõuna Politseiprefektuuri kirjalikust seisukohast ilmneb, et R. Pihlapuu kaebus tuleb jätta rahuldamata ja 29.11.
2. a otsus väärteoasjas nr 2602,06,016778 muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et R. Pihlapuule määratud karistus on rikkumise tahtlust ja toimepanemise viisi arvestades kohane. Küll aga nõustus kohtuväline menetleja sellega, et R. Pihlapuul võimaldataks karistust tasuda ositi. Kohtuväline menetleja avaldas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tunnistaja Priit Kiidroni (Kiidron) 05.11.
3. a ülekuulamise protokollist nähtuvad ütlused, mille kohaselt 05.11.
4. a kella 18.25 ajal Tartumaal Laeva vallas koos konstaabel S. 2 Hirmoga liiklusjärelevalvet teostades peatasid nad ebakindla sõidumaneeriga Mazda, reg. numbriga 875 TFX. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis juhtimisõiguseta R. Pihlapuu. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabli S. Hirmo 05.11.
5. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 05.11.
6. a liiklusjärelevalve käigus kõrvaldati R. Pihlapuu sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. 05.11.
7. a väärteoprotokolli nr 2602,06,016778 kantud menetlusaluse isiku R. Pihlapuu ütlustest selgub, et vaatamata juhiloa puudumisele, võttis ta auto ja käis poes. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses - kohus on Lõuna Politseiprefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud R. Pihlapuu kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid soovivad asja lahendamist kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab alljärgnevat:

§ 20

lg-le 1 vastavalt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

§ 17

lg 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, kohustusliku liikluskindlustuse poliis või tõend kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja muud dokumendid, kui seda nõuab seadus. Sama paragrahvi lg 3 ütleb, et Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab kaasas olema omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. LE § 70 p-de 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi ja sõiduki registreerimistunnistuse.

§ 741

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt,

§ 7435

lg 1 aga vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub

§-des 741-74 27 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis. 3 Tunnistaja Priit Kiidroni ütlustega ja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabli S. Hirmo 05.11.

1. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mis langevad omavahel kokku ja mille tõelevastavuses kohtul puudub alus kahelda, on leidnud igakülgset tõendamist, et 05.11.
2. a kella 18.25 ajal Tartu maakonnas Laeva vallas Kärevere-Kärkna tee 0,5 km-l R. Pihlapuu juhtis mootorsõidukit Mazda B2600, reg. nr 875 TFX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti puudus tal sõiduki kasutamist õigustav dokument. Ka menetlusalune isik R. Pihlapuu ise on omaks võtnud, et nimetatud ajal juhtis ta mootorsõidukit, kuigi tal puudus selleks juhiluba ning sõiduki kasutamist õigustav kirjalik volikiri. Seega on R. Pihlapuu tegevuses tõendamist leidnud

§ 741

lg-s 1 ja

§ 7435

lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisude objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt ning mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub

§-des 741-74 27 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis. Menetluse käigus tõendamist leidnud asjaolude pinnalt saab väita, et R. Pihlapuu pani nimetatud teod toime tahtlikult. Kohus R. Pihlapuu käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et R. Pihlapuud tuleb toimepandu eest karistada. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 741

lg 1 näeb mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

§ 7435lg 1 näeb mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kar

S § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte lausel, mis näeb ette raskeima karistuse. Sellest lähtuvalt karistati R. Pihlapuud Lõuna Politseiprefektuuri 29.11.2006. a otsusega väärteoasjas nr 2602,06,016778

§ 741lg 1 alusel rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 3300 krooni. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku R. Pihlapuu tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et R. Pihlapuu on oma teo tähendusest aru saanud ja seda kahetsenud. Väärteokaristusõiendi kohaselt R. Pihlapuud varem väärteokorras karistatud ei ole. 4 Kohus on seisukohal, et mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt on tõsine rikkumine – selline tegu ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile endale, vaid ka kõigile kaasliiklejaile. Tõendavad ju tunnistaja ütlusedki, et R. Pihlapuu juhitud sõiduk äratas tähelepanu oma ebakindla sõidumaneeriga. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Samas leiab kohus, et arvesse võttes ka teisi karistuse kohaldamise kriteeriume ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus põhjendatud. Nimelt ilmnes R. Pihlapuu käitumises kergendav asjaolu – ta on oma käitumise taunimisväärsusest aru saanud ja oma tegusid kahetsenud. Samuti tuleb arvestada seda, et R. Pihlapuud ei ole varem õigusrikkumiste eest karistatud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et R. Pihlapuu puhul on karistuse kohaldamise eesmärgid täidetavad ka sellise karistusega, mis jääb alla

§ 741lg-s 1 toodud keskmist sanktsioonimäära.

Kohus leiab, et R. Pihlapuud tuleb karistada esmakordse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 35 trahviühikut. Kuna KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühiku suuruseks 60 krooni, siis on R. Pihlapuule mõistetava karistuse suuruseks 2100 krooni. Menetlusaluse isiku R. Pihlapuu näol on tegu õpilasega, kel ei ole iseseisvat sissetulekut. Seetõttu langeks trahvisumma tasumise kohustus tema vanemale Sirje Urbile. Väärteomaterjalidest nähtuvalt on S. Urb 70% ulatuses töövõimetu ja omab väga piiratud sissetulekut (invaliidsuspension). Seega oleks R. Pihlapuult rahatrahvi korraga väljanõudmine ebamõistlikult koormav ning tekitaks ebasoovitavaid tagajärgi mitte ainult temale endale, vaid ka tema perele. Seetõttu leiab kohus, et KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tuleb R. Pihlapuul võimaldada tasuda rahatrahv ositi selliselt, et 1 aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 175 krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 5