4-06-2688\7

Väärteoasi nr. 4-06-2688 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2007 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-06-2688 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretäri Piret Juuse juuresolekul Svetlana Hamaza osavõtul tõlk Väärteoasi DR kaebus Ida Politseiprefektuuri 07.09.2006 otsuse peale, väärteoasjas nr.2440,05,010975, millega temale Liiklusseaduse § 74´19 alusel määrati rahatrahv 13 200 krooni Istungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri esindaja HL Kaebuse esitaja DR isikukood: XXX, elukoht: XXX D.Ri kaitsja PP Asja läbivaatamise kuupäev
2. ja 26.jaanuaril 2007 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §132, §134, §135 kohus OTSUSTAS: Jätta rahuldamata DR kaebus ja jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 07.09.2005 otsus väärteoasjas nr. 2440,05,010975, Liiklusseaduse § 74´19 alusel määratud rahatrahv 220 trahviühikut s.o 13200 krooni. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Ida Politseiprefektuuri arveldusarvele nr.10220035026010 Eesti Ühispangas (kood 401) viitenumber
3. Rahatrahv pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav 23.02.2007 Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja kantseleis. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. 1 MENETLUSE KÄIK: 22.09.2005 saabus Viru Maakohtusse DR kaebus Ida Politseiprefektuuri 7.09.2005 Üldmenetluses tehtud otsuse peale väärteoasjas nr.2440,05,010975, millega D.R määrati karistus Liiklusseaduse § 79`19 järgi s.o mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 220 trahviühikut s.o 13200 krooni. 25.10.2005.a. Viru Maakohtu kohtuotsusega tühistati Ida Politseiprefektuuri otsus 7.09.2005.a. ja D.R suhtes lõpetati menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 20.06.2006.a. Riigkohtu Kohtuotsusega tühistati Ida-Viru maakohtu 25.10.2005.a. kohtuotsus DR väärteoasjas Liiklusseaduse § 74`19 järgi ja väärteoasi saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtule. 16.01 ja 26.01.2007.a. arutas Viru Maakohus eelnimetatud väärteoasja, kus kaebuse esitaja D.R toetas esitatud kaebust ja palus väärteoasjas Ida Politseiprefektuuri otsus 7.09.2005.a. tema suhtes tühistada ja lõpetada menetlus. D.R selgitas kohtuistungil, et 19.08.2005 peatas politseipatrull tema juhitava sõiduki alkoholijoobe kontrollimiseks. Alkomeeter näitas positiivset näitu. Koostati protokoll ja politseinikud dikteerisid seletuse teksti, et ta on joonud kalja, sest siis on karistus väiksem. Küsiti, kas D.R soovib ekspertiisi ja selgitati, et ekspertiis maksab kolm tuhat krooni ja tuleb maksta ka sõiduki transportimise eest parklasse. Kuna D.R raha polnud, kirjutas ta protokollis ekspertiisist keeldumise kohta alla. Peale protokolli vormistamist sõitis ta kohe Ahtme Haiglasse, kus tehti ekspertiis ja D.R tunnistati kaineks. Ruumis, kus ekspertiisi tehti oli ka naise õde, kes sõitis koos tema ja naisega Ahtmesse. D.R selgitas, et 23.08.2005 HP kirjutas avalduse kaebuse esitaja ise ja sisuliselt sama mida ta oli kirjutanud 19.08.2005.a. seletuses. Keegi selle avalduse teksti temale ei dikteerinud. Tunnistaja NR selgitas, et kella 11 ajal tuli mees temale töö juurde järgi ja sõideti Permiskülla pojale järgi. Auto peatati politseitöötajate poolt alkoholijoobe kontrolliks. Mehel tuvastati alkoholijoove. Mees ehmus sellest, et ekspertiis maksab kolm tuhat krooni ja keeldus sellest. Saanud teada, et ekspertiis maksab vaid kolmsada krooni, otsustati sõita Ahtme Haiglasse ekspertiisi. Autot juhtis tunnistaja õde. Ahtme Haiglas läbiviidud ekspertiisi tulemus oli, et mees on kaine. Ruumis, kus ekspertiisi tehti viibisid arst, õde, tunnistaja ise ja abikaasa. Tunnistaja MS selgitas, et 19.08.2005 teostati juhil alkoholijoobe kontrolli indikaatorvahendiga. Juht, D.R tunnistas oma süüd. Ta selgitas, et oli joonud omavalmistatud kalja. Ta kirjutas allkirja joobe tuvastamise protokollile ja ekspertiisi ei nõudnud. Tütarlaps keelas tal alla kirjtada ja käskis nõuda ekspertiisi. Keegi mingit seletust temale ei dikteerinud ja D.R andis vabatahtlikult allkirja protokollile. D.R oli tunda alkoholilõhna kui ta viibis politseiautos. Tunnistaja NA selgitas, et ta vormistas juhile protokolli indikaatorvahendi näidust tulenevalt. Juht selgitas, et jõi kalja ja alkoholilõhna oli samuti temalt tunda. Juht oli nõus tulemusega ja ekspertiisist keeldus. Kuna juht keeldus ekspertiisist ei tehtud ka täiendavat kontrollimist. Joobeseisundi tuvastamise protokollis (t.lk.24, 25) DR kohta koostatud 19.08.2005 kell 23.10 tuvastamise tulemus- joobes. Samal protokollil kontrollitava isiku kinnitus s.o D.R allkiri joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest loobumise kohta. Samale protokollile on lisatud alkoholijoobe tehiolude kirjeldus selle kohta, et D.R suust on tunda alkoholi lõhna. Toimku materjalides esitatud joobeseisundi tuvastamise akt nr.388 otsus DR joobeastme määramise kohta: kaine. 20.08.2005 kell 1.00 arsti 2 KOHTU JÄRELDUSED: Kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendeid hinnates leidis kohus, et D.R kaebus tema kohta väärteoasjas nr. 2440,05,010975 07.09.2005 tuleb jätta rahuldamata ja eelnimetatud ostus tema karistamise kohta jätta muutmata. Mootorsõidukit juhtinud DR kontrollimisel 19.augustil 2005.a. kell 23.10 tuvastati juhil alkoholijoove indikaatorvahendiga LION S-L 2 nr.
4. Joobeseisundi kontrollimise kohta koostati protokoll, milles fikseeriti kontrollimise aeg ja asjaolu, et isik on joobes. Peale joobeseisundi indikaatorvahendiga kontrollimist, fikseeriti sama protokolli pöördel D.R suust tulev alkoholilõhn ja silmade punetus. D.R ei ole aga vaidlustanud asjaolu, et tema suust tuli alkoholilõhna. Vastavalt „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ Vabariigi Valitsuse määruse nr.120 2.04.2001 (edaspidi Korra) p.3 võib joobeseisundit tuvastada seaduses sätestatud ametiisik. Vastavalt eelnimetatud Korra § 5 lg 1 peab ametiisiku poolt isiku alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga tuvastamise juures viibima vähemalt 1 tunnistaja. Seega oli tunnistaja, politseiametniku M.S juuresolekul tuvastatud indikaatorvahendiga D.R alkoholijoove. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et indikaatorvahedi näit oli punane ja nimetatud asjaolu kinnitas ta ka oma allirjaga protokollil. Kontrollitav isik D.R andis allkirja samale protokollile selle kohta, et ta loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest sealghulgas ka alkoholisisalduse määramisest veres. „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korrast“ tulenevalt oli D.R õigus indikaatorvhendiga saadud tulemus koheselt vaidlustada. Eelnimetatud kord lähtub eeldusest, et kaine inimene ei anna allkirja joobeseisundi tuvastamise protokolliga nõustumise kohta ega loobu joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest enda kahjuks teadmisel, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise on karistatv väärtegu. Alkoholijoove on seisund, mida inimene tajub väga hästi ja on teadlik sellest kui palju ta alkoholi on tarvitanud. D.R koheselt ei vaidlustanud indikaatorvahendi tulemust ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Seega nõustus ta, et on toime pannud LS § 74-19 vastava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobe seisundis. Kohtuliku uurimise käigus ei tuvstanud kohus, et politseiametnikud sundisid D.R tema tahte vastaselt tema kohta koostatud joobeseisundi tuvstamise protokollile allakirjutama. D.R ütlustega on tõendatud, et teda ei sunnitud nõustuma tuvastatud kontrollimise tulemustega ega sunnitud ka seletust kirjutama politseinike ütluste järgi. Protokollile lisatud tehiolude kirjeldusest alkoholijoobe kontrollimisel nähtub, et kontrollitava isiku suust oli tunda alkoholi lõhna. Viimatinimetatud kirjeldusele kirjutasid alla tunnistaja M.S ja protokolli koostaja N.A. Kuna kohtuistungil selgus, et mõlemad isikud on politseitöötajad ja valdavad vabalt vene keelt emakeelena, ei saanud tekkida meneluse tulemuste voristamise käigus valestimõistmist keelest mittearusaamise tõttu.Väärteoprotokolli pöördel on vene keeles menetlusaluse isiku õigused ja nenhde õigustega tutvumise kohta andis allkirja ka menetlusalune isik D.R. Kohus loeb tõepäraseks kohtueelse väärteomenetluse käigus menetlusaluse isiku D.R ütlused (t.lk. 26-27)selle kohta, et ta tarvitas enne tema kinnipidamist 1 liitri omatehtud kalja, tunnistas oma süüd ja kahetses. Kohus ei hinda tõepäraseks D.R ütlusi kohtuistuingil selle kohta, et politseinikud dikteerisid teksti ette, mida D.R sletuses kirjutas. Samuti lükkab menetlusaluse isiku ütlused kohtuistungil ümber ka tema omakäeline avaldus( t.lk.28,29) juhtivkonstaabel HP, mis on allkirjastatud 22.08.2005 ja milles D.R samuti selgitab, et jõi ühe pudelitäie kalja, mida oli valmistanud ise. Kohtuistungil selgitas D.R, et viimtinimetatud avalduse kirjutas ta üksi ja keegi temal ei käskinud kirjutada, et ta oli kalja joonud 20 minutit enne sõitu. Kohus ei loe tõepäraseks D.R ütlusi selle kohta et ta soovis ekspertiisi ja loobus sellest politseinike eksitavast informeerimisest ekspertiisi suure maksumuse ( s.o 3000 krooni )tõttu. Kohus leidis, et D.R allkirjastades protokolli ei kahelnud tema suhtes tuvastatud joobeseisundis. Kaine mootorsõiduki juht aga ei nõustu üldteada arusaamadest lähtuvalt asjaoluga, et ta on 3 alkoholijoobes, kui ta eelnevalt ei ole tarvitanud alkoholisisaldusega jooke. Teatavasti joogi nimi ei määra üheseltmõistetavalt selle alkoholisisaldust, seda enam, kui on tegemist kodusel teel valmistatud kääritatud joogiga. D.R ei välistanud oma selgitustes H.P, et kali võis olla ülekäärinud. Kohus hindab tõepärasena tunnistaja M.S ütlusi kohtuistungil selle kohta, et kontrollitaval isikul D.R oli tunda alkoholilõhna suust ja isik ei nõudnud ekspertiisi. Eelnimetatud Kord sätestab isiku õiguse kategoorilises vormis oma õiguste kaitseks tegutseda kui tema siseveendumus on selles, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. Kohus leidis, et isik, kes on veendunud asjaolus, et ta ei ole tarvitanud eelnevalt autot juhtima asumist alkoholi- jääb sellele seisukohale kindlaks. Kohus jätab tõendite kogumist välja D.R joobeseisundi tuvastamise akti nr.388, mis on koostatud SA Ahtme Haiglas 20.08.2005 kell 1.
5. Nimetatud tõend ei anna hinnangut selle kohta, et D.R oli kaine ka kell 23.10 19.08.2005 seega kaks tundi varem. Samas näeb eelnimetatud kord ette, et menetlusaluse isiku toimetavad meditsiiniasutusse politseitöötajad. D.R ja N. ütlused Ahtme Haiglas ekspertiisiruumis viibijate kohta on vastuolulised juuresviibnud kõrvaliste isikute osas ja ei seondu selles, kas viibis ekspertiisiruumis ka N.Rõde(kohtuistungi protokoll 16.01.2007 lk.4 ja lk. 2 ja lk.6). Seega esitatud tõend on saadud eelnimetatud korras ettenähtud sätete eiramise teel, mis seab kahtluse alla tõendi objektiivsuse ekspertiisis osalenud isiku osas lisaks vastuolule muude tõenditega tõendite kogumis. Tunnistaja N.A – kohtuväline menetleja selgitas D.R joobeseisundi kontrollimise asjaolusid kuni nimetatud protokolli allkirjastamiseni viimatinimetatu poolt. Seega ei ole põhjendatud D.R nõue politseitöötjatele selles, et peale menetluse lõpetamist alustataks tema suhtes uuesti menetlust samade asjaolude kontrollimiseks. Eelviidatud korra alusel oli D.R õigus nõuda koheselt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja alkoholisisalduse määramist veres, et politseitöötajate poolt tuvastatu ümber lükata. Kohus jätab tõendite kogumist välja tunnistaja N.R ütlused selle kohta, et tema mees ei olnud tarvitanud alkoholi ja politseitöötajad keeldusid tema meest kontrollimast teise mõõtevahendiga. Tunnistajale oli kohtu poolt eelnevalt selgitatud, et tal oli õigus keelduda süülitest ütlustest oma lähedaste vastu. Sellest tulenevalt ei saa kohus hinnata tema ütlusi erapooletutena. Seega tunnistaja N.R ütlused selle kohta, et tema mees ei olnud tarvitanud alkoholi – tuleb välja jätta tõendite kogumist nende vastuolulisuse tõttu tõendite kogumiga. Asjaolu, et tunnistaja N.R kinnitas, et D.R oli kaine ja tema kontrollimise asjaolusid Ahtme Haiglas kell üks 20.08.2005 ei lükka ümber, et kaks tundi varem s.o kell 23.10 isik oli joobes. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 4