1-07-2807\2

1-07-2807 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.märts 2007.a kell 12.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-2807 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadezda Paukson Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Jevgenia Mitjanina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgenja Mitjanina (sündinud 04.07.1976.a; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jevgenia Mitjanina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 08.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgenia Mitjanina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jevgenia Mitjanina tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 06.04.2005.a otsusega KarS § 184 lg2 p4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg1 mõisteti J. Mitjanina`le liitkaristus, lugedes eelmise, s.o Tallinna Linnakohtu 10.12.2004.a. otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks kuulub 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, lugedes vangistuse alguseks J. Mitjanina kinnipidamise päev 25.10.2004.a. 2 Karistuse kandmise algus on 25.10.2004.a ja lõpp 25.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 25.02.2007.a. Jevgenia Mitjanina karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 1 aasta ja 1 kuu. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on J. Mitjanina suhtes kohaldatud 1 distsiplinaarrikkumine, kehtivaid karistusi ei oma. J. Mitjanina töötab Harku Vangla katlamajas ning õpib Harku Õhtukooli 11.klassis. Eesti keele kursustel ei käi, on pikendanud elamis- ja tööluba. J. Mitjanina`t on kriminaalkorras eelnevalt karistatud. Viimast karistust kannab narkootiliste ainete omamise eest. Käesoleval ajal on Ta häälestatud narkootikumidest loobumisele. Kinnipeetav on saanud üle heroiinisõltuvusest. Esitatud andmete järgi on J. Mitjanina`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXX, kus peale J. Mitjanina elavad veel Tema õde ja vend. Peale vabanemist loodab tuttavate kaudu ehitusele tööle saada. Riigikeelt ei oska. Iseloomustuse kohaselt ei toimi uue kuriteo riskifaktoritena kinnipeetava tervise ja emotsionaalse seisundiga seonduvad asjaolud. J. Mitjanina poolt on vabaduses ohustatud nii eraisikud kui ka juriidilised isikud. Oht seisneb selles, et J. Mitjanina võib läbi sooritatud varguste tekitada kannatanuteele moraalset kahju. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et J. Mitjanina sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et J. Mitjanina`l on olemas püsiv elukoht, materiaalselt ja moraalselt toetav perekond, samuti kinnipeetava isiklik soov ja tahe loobuda narkootikumide tarvitamisest, elada seadusekuulekalt ning teha koostööd kriminaalhooldaja, narkoloogi ja psühholoogiga. Jevgenia Mitjanina taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta on positiivselt häälestatud oma edasise toimetulekusuutlikkuse ja iseenese suhtes. Kinnipeetav on ise asunud end ette valmistama vabanemiseks ja seadusekuulekaks toimetulekuks. On üle saanud ka heroiinisõltuvusest. Ta on suutlik analüüsima kriitiliselt iseennast, oma vigu ning muutma oma probleemide lahendamise vise. Kahetseb toimepandut. Prokurör toetab taotlust. Kohus, ära kuulanud Jevgenia Mitjanina ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Mitjanina tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Mitjanina ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Mitjanina isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jevgenia Mitjanina kannab karistust narkootiliste ainete omamise eest, mille eest talle mõisteti 3 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi J. Mitjanina`t on distsiplinaarkorras korra karistatud ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi J. Mitjanina ei oma, karistati teda narkokuriteo eest, seega on aeg, mil J. Mitjanina on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 J. Mitjanina peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et Tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Mitjanina suhtes koostatud iseloomustuses, J. Mitjanina ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Takistuseks ei oleks Jevgenia Mitjanina tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel elukoha ja töökoha küsimus, elukoht on kinnipeetavale tagatud ning Ta loodab tuttavate kaudu ehitusele tööle saada. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et ligikaudu 3,5-aastasest vangistusest on J. Mitjanina`l kandmata ligikaudu rohkem kui 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.04.2008.a) ning kuna karistust kannab kinnipeetav narkokuriteo eest, saaks J. Mitjanina ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Mitjanina vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik