Obsah (9)

§ 426§ 432§ 45§ 175§ 43§ 180§ 189§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi täitemenetluses Koh

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses: 1.1 jätta süüdimõistetu Vladislav Kljujev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata; 1.2 määrata süüdimõistetu vanglast ennetähtaegse vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtajaks
2. detsember
3. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
4. Seoses tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega: 2.1 välja mõista alaealiselt Vladislav Kljujevilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi õigusabi tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni 40 senti riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 330.40 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile; 2.3 määruse koopia saata Viljandi Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile; 2.4 riigi õigusabi osas saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele, Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
5. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu või tema seaduslik esindaja on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.2 kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Viljandi Vangla on esitanud kohtule materjalid süüdimõistetud kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vladislav Kljujev on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
6. mai 2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja 8 ning § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat 2 kuud. Vladislav Kljujev viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse kandmise algkuupäev on
7. jaanaur 2006 ning lõpptähtaeg
8. märts
9. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (KarS) §-des 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1p 1 või lg 2 p 1 alusel.

§ 426lg 1 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt Kar

S §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

§ 45

lg 2 p 1 kohaselt on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena. Süüdimõistetule on vangisusest ennetähtaegse vabastamise menetluses antud riigi õigusabi ja määratud kaitsjaks advokaat. VangS § 16 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava (edaspidi täitmiskava), milles muuhulgas nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Süüdimõistetuna kinnipeetava ennetähtaegase vabastamise kord on kehtestatud VangS § 76 lg 4 alusel justiitsministri

1. jaanuari 2007 määrusega nr 4 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord (edaspidi kord). Korra kohaselt algatatakse kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumine, tehes vajadusel järelepärimise kinnipeetava kriminogeenseid riske hindavatele ametnikele (edaspidi hindamisrühm). Hindamisrühma juhib kinnipeetavale määratud kontaktisik ja hindamisrühma peavad kuuluma vähemalt vangla sotsiaaltöötaja, psühholoog, julgeolekuspetsialist ja tervishoiutöötaja. Hindamisrühma liikmed annavad hinnangu kinnipeetava kriminogeensete riskide kohta kinnipeetava iseloomustuses (edaspidi iseloomustus). Vastavalt korrale on vangla edastanud kinnipeetava toimiku koos iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamusega vangla asukohajärgsele kohtule. Iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu täitmiskavas ettenähtud eesmärkide täitmine on kulgenud plaanipäraselt. Iseloomustusest nähtub ka, et kui süüdimõistetu ei suhtele enam kuritegeliku kontingendiga ning loobub narkootikumide kasutamisest, siis on olemas eeldused elada õiguskuulekat elu. Süüdimõistetu iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtuvalt on ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras: 1)
2. septembril 2006 noomitus vangla teenistuja solvamise eest; 2)
3. septembril 2006 kartserisse paigutamine 20 ööpäeva õppetööst keeldumise eest tööõpetuse tunnis; 3)
4. oktoobril 2006 noomitus korrapidajana koristamisest keeldumise eest; 4)
5. oktoobril 2006 kartserisse paigutamine 15 ööpäeva vanglateenistujaga suhtlemisel ebatsensuursete ja ähvardavate väljendite kasutamise eest; 5)
6. novembril 2006 noomitus alaealisena tubakatoodete suitsetamise eest. 2 Korra kohaselt vangla pöördub kinnipeetava tulevase elukoha järgse kohtu kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Taotlusele lisatakse iseloomustuse koopia. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetu ennetähtaegase vabastamise kohta andnud arvamuse, milles ta on leidnud, et uue kuriteo toimepanemiseks on riskid süüdimõistetu puhul kõrged. Süüdimõistetu küsitlemisel kohtus nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda ning ta nõustus käitumiskontrolli tingimustega ja kohustustega alalises elukohas Peetri 62-1, Tartu. Süüdimõistetu kaitsja avaldas, et kuigi pahandusi on vanglas olnud, on süüdimõistetud lubanud, et enam kuritegusid toime ei pane. Seega tuleks süüdimõistetud ennetähtaegset vabastada. Prokurör kohtus leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vangisusest vabastada tingimisi katseajaga. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 ja 4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud süüdimõistetu isikliku toimikuga, iseloomustustega ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Sellisele järeldusele jõudis kohus arvestades süüdimõistetu isikut, tema eeldatavat suhtumist toimepandud kuritegudesse, varasemat elukäiku, käitumist vanglas ja eeldatavat käitumist peale vangistusest vabanemist kogumis.

§ 426

lg 2 kohaselt kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata VangS § 76 lg-s 3 sätestatud kuuekuulisest tähtajast pikema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel edastab vangla VangS § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamise pikemat tähtaega (VangS § 76 lg 3). Arvestades asjaolu, et süüdimõistetul on vanglas viimise ajal 5 distsiplinaarkaristatust ja viimase karistatus kustub

1. novembril 2007, tuleb määrata tema vanglast ennetähtaegse vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtajaks
2. detsember
3. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse 3 kandmise ajal ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse. Kohus on seisukohal, et kuigi süüdimõistetu iseloomustuses on väidetavalt individuaalses täitmisplaanis püstitatud eesmärkide saavutamine tulemuslik, ei võimalda süüdimõistetu käitumine teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetu suhtes kellel on 5 distsiplinaarkaristatust ei saa teha järeldust, et ta käituks õiguskuulekalt ka vabaduses. Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames arvestab kohus selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ennetähtaegse vabastamise tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt. Kuna vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdlane obligatoorselt käitumiskontrollile, siis tuleb kohtul hinnata ka, kas süüdlane vastab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja eeldatav käitumine vabaduses ei võimalda teda ennetähtaegselt tingimisi vabastada. See järeldub kriminaalhooldaja esitatud ettekandest, millest nähtuvalt on kriminaalhooldaja hinnanud riske süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemiseks kõrgeks. Igat ennetähtaegset vabastamise juhtu tuleb hinnata ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist arvestab kohus KarS § 76 lg-s 3 kohaselt toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Kuriteo toimepanemise asjaolude all hindab kohus eelkõige vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames hindab kohtus eelkõige arvestada süüdlase süü suurust ja isikuomadusi. Varasema elukäigu all arvestab kohus eelkõige süüdlase varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Kohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda tema ennetähtaegset tingimisi vabastada. Süüdimõistetu on karistatud väärtegude toimepanemises 5-l korral. Varasemalt on süüdimõistetu ühel korral karistatud ka kriminaalkorras KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja 7 järgi 9 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabanes
4. augustil
5. Arvestada tuleb veel seda, et peale vangistusest vabanemist on ta toime pannud veel 2 väärtegu. Karistust vangistusena kannab süüdimõistetu arvukakate varguste toimepanemise eest.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. 4 Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 330.40 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 180

lg sätestatu kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb süüdimõistetult või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 330.40 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik 5