) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused
S § 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu loobus kaitsjast. Prokuröri arvamusest nähtus, et taotlus Keit Gerts tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Keit Gerts on omanud vanglas oleku ajal narkootilisi aineid. Väljaspool vanglat tööl olles tarvitas alkoholi. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 ja 4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel leidis, et esinevad asjaolud, mis ei võimalda Keit Gertsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Need asjaolud nähtuvad süüdimõistetu Keit Gertsi isiklikust toimikust, tema iseloomustustest ning kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest süüdimõistetu kohta. Süüdimõistetu on omanud vanglas oleku ajal narkootilisi aineid ja tarvitanud alkoholi, kui viibis tööl väljaspool vanglat. Kohus teeb nendest asjaoludest järelduse, et süüdimõistetu ei ole valmis vabaduses käituma seaduskuulekalt ning on suur oht tema poolt panna toime uusi kuritegusid. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud
lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Helle Tamm Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.