p 1; 121; 200 lg 1; 215 lg 2 p 3 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat 3 kuud, liitkaristus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. osaliste küsitlemisega otsuse täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu Taavi Toompuu RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused 1. Süüdimõistetu tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise menetluses: 1.1 vabastada
lg 1 alusel Taavi Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega ning allutada Taavi Toompuu katseajaks
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx 1.2 määrata
lg 4 alusel Taavi Toompuule katseaeg 1 aasta; 1.3 määrata Taavi Toompuule katseajaks
lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) otsida endale töökoha peale vabanemist ühe kuu jooksul, omandama üldhariduse; 3) mitte suhelda karistatud isikutega; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
p 1; 121; 200 lg 1; 215 lg 2 p 3 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat 3 kuud, mida
lg.2 alusel suurendati Harju Maakohtu 13.11.2003 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse ( 8 k 27 p ) võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.
Ärakandmisele 2 aasta 2 kuud 5 päeva vangistust. Taavi Toompuu viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 09.01.2008. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (
) §-des 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist
MS § 426 lg 1 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt
§-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. VangS § 16 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava (edaspidi täitmiskava), milles muuhulgas nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Süüdimõistetuna kinnipeetava ennetähtaegase vabastamise kord on kehtestatud VangS § 76 lg 4 alusel justiitsministri 17. jaanuari 2007 määrusega nr 4 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord (edaspidi kord). Korra kohaselt algatatakse kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumine, tehes vajadusel järelepärimise kinnipeetava kriminogeenseid riske hindavatele ametnikele (edaspidi hindamisrühm). Hindamisrühma juhib kinnipeetavale määratud kontaktisik ja hindamisrühma peavad kuuluma vähemalt vangla sotsiaaltöötaja, psühholoog, julgeolekuspetsialist ja tervishoiutöötaja. Hindamisrühma liikmed annavad hinnangu kinnipeetava kriminogeensete riskide kohta kinnipeetava iseloomustuses (edaspidi iseloomustus). Vastavalt korrale on vangla edastanud kinnipeetava toimiku koos iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamusega vangla asukohajärgsele kohtule. Iseloomustusest nähtub süüdimõistetu täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine. Süüdimõistetul on motivatsioon muutuda olemas – ei taha enam vanglas viibida ning soovib asuda tööle. Süüdimõistetu iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtuvalt ei ole ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest oleks teda distsiplinaarkorras karistatud. Süüdimõistetul on kriminaalkaristatus peale karistusena mõistetud kohtuotsuse järgi. Korra kohaselt pöördub vangla kinnipeetava tulevase elukoha järgse kohtu kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Taotlusele lisatakse iseloomustuse koopia. Kriminaalhooldusseaduse § 24 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik koostab süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab arvamust katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Taavi Toompuu vabastamine käesoleval hetkel enne tähtaega ei ole otstarbekas. 2 Süüdimõistetu küsitlemisel kohtus nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda ning ta nõustus käitumiskontrolli tingimustega ja kohustustega alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxx Prokurör kohtus leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastada tingimisi katseajaga. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
lg 3 ja 4 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, ja prokuröri ning tutvunud süüdimõistetu isikliku toimikuga, iseloomustusega ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Katseajaks tuleb süüdimõistetule määrata 1 aasta. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse kandmise ajal ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu individuaalses täitmisplaanis püstitatud eesmärgid on saavutatud ning iseloomustuses esitatud asjaolud ja tema käitumine vanglas võimaldavad tema vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames arvestab kohus selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ennetähtaegse vabastamise tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt. Kuna vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdlane 3 obligatoorselt käitumiskontrollile, siis tuleb kohtul hinnata ka, kas süüdlane vastab
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele. Kriminaalhooldusseaduse § 25 kohaselt kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest.
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.