Väärteoasi nr.4-06-47 KOHTUOTSUS (lõpposa) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.veebruar 2006.a., Valga Kohtumaja Väärteoasja number 4-06.47 Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Kohtuistungi sekretär Inge Järvekald Tõlk Alla Korkin Väärteoasi Mihhail REŠTŠUK’i kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaimar Karm’i 21.12.2005.a. otsuse peale Mihhail REŠTŠUK Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna PP Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Jaanus Tops RESOLUTSIOON Lähtudes “Liiklusseaduse” §74’ lg.1 ja §74-30 ning “Väärteomenetluse seadustiku” §111, §113 ja §132-135, kohus otsustas: Jätta Mihhail REŠTŠUK’i kaebus rahuldamata ning Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaimar Karm’i 21.12.2005.a. otsus nr.2602,015545, muutmata. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Autoregistrikeskuse Valga Büroole. Edasikaebe kord Kohtumenetluse poolel on õigus Tartu Maakohtu otsus kassatsiooni korras vaidlustada, kuid ka õigus koheselt loobuda kassatsiooniõiguse kasutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise või sellest loobumise soovist peab kohtumenetluse pool teavitama Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse lõpposa kuulutamisest (08.02.2006.a.). Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleis kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 23.veebruarist 2006.a. ning otsuse peale on kohtumenetluse poolel advokaadist esindaja vahendusel õigus esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu kassatsioonkaebus Riigikohtule kolmekümne
(30)päeva jooksul otsuse tutvumiseks kättesaadavuse päevast (23.02.2006.a.). ASJAOLUD Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna vanemkonstaabel Jaanus Tops’i 21.12.2005.a. otsusega nr.2602,05,015545 väärteoasjas, mõisteti süüdi ja karistati M.Reštšuk’i “Liiklusseaduse” §74’ lg.1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses summas 1 800 krooni ning LS §74-30 lg.1 järgi rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses summas 3 600 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastati, et M.Reštšuk juhtis piiratud õigusega juhiloaga 01.12.2005.a. kella 00.26 paiku Valga linnas Pikal tänaval Andrei Kostrov’ile kuuluvat mootorsõidukit Volkswagen Passat, omamata kõrval kaheaastase juhistaažiga lapsevanemat või lapsevanema poolt volitatud isikut; samuti eiras M.Reštšuk tahtlikult politsei poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, milline oli korduvalt antud operatiivsõiduki sinise-punase töötava vilkuriga /tl.3/. Kaebuse sisu ja kaebuse esitaja taotlus Kaebuse esitaja leiab, et tema süüdimõistmine ja karistamine on alusetu. Kaebuse esitaja väidab, et viibis perioodil 30.11.2005.a. kella 22.10-st kuni 01.12.2005.a. hommikuni kodus ning autoga kuhugi ei sõitnud. Kaebuse esitaja avaldab, et hilisemalt ilmnes sõiduki ühe tagavaravõtme kadumine, mistõttu ta oletab, et sõidukit võis väärteosündmuse toimumisajal kasutada keegi muu isik. Kaebuse esitaja lisab, et väärteoasjas otsuse tegemisel tõendina kasutatud politseitöötajate kirjalikud ütlused on ebausaldusväärsed, sest sündmus toimus pimedal ajal ja tunnistajad ei saanud sõidukit juhtinud isikut näha ega ära tunda; samuti ei õnnestunud politseitöötajatel sõidukit peatada ning seega ei saanud nad olla ka kindlad, et sõidukit juhtis just kaebuse esitaja. Viitega karistusõiguse üldisele põhimõttele, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, leiab kaebuse esitaja, et ei ole leidnud tõendamist tema süü inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises. Seega palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada tema suhtes algatatud väärteomenetlus käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuvälise menetleja ametiisik on seisukohal, et otsuse tegemisel hinnati kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid õigesti, mistõttu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtuväline menetleja märgib, et sõidukit juhtinud isik oli kontrolli teostanud politseitöötajatele tuttav varasematest kaebuse esitaja suhtes algatatud väärteomenetlustest. Kohtuväline menetleja lisab, et tegelikult toimus kolm väärteoepisoodi – kella 24.00, 00.26 ja 01.53 paiku; esimesel korral märgati politseipatrulli poolt sinakate esitulede tõttu kergesti eristatavat sõidukit ja selle juhti (M.Reštšuk) Vabaduse tänava hästivalgustatud ringteel, teistel kordadel liikus sõiduk patrullautole vastu ning viimase tulede valguses oli sõiduki juht oli politseitöötajatele hästi nähtav. Seega kinnitab kohtuväline menetleja, et M.Reštšuk oli politseitöötajatele äratuntav, mistõttu puudub alus kahelda nende tunnistajate ütluste tõele ja tegelikule reaalsusele vastavuses. Isikut sündmuskohal kinni pidada ei õnnestunud põhjusel, et isik ei reageerinud politseitöötajate poolt antud peatumismärguannetele ja põgenes. Seega leiab kohtuväline menetleja, et M.Reštšuk’i süü inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises on tõendatud ja isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon. Samuti kinnitab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel arvestas ta isiku poolt väärteo toimepanemise tehiolusid, isiku sissetuleku suurust ja –sotsiaalset seisundit (väärteo toimepanemise ajal oli isik on alaealine, isik õpib ja töötab) ning isiku vastutust kergendavaid kõiki asjaolusid, määrates trahvi suuruseks inkrimineeritava väärteo eest seadusega ettenähtud karistusmäärast vaid ligikaudu 1/3. Seega leiab kohtuväline menetleja, et isikule määratud karistus vastab süüteo raskusele. Kohtuväline menetleja palub jätta tema otsus muutmata ja M.Reštšuk’i kaebus rahuldamata. A.Kaldma kohtunik 08.02.2006.a.