4-05-99\4

Väärteoasi nr. 4-50/05 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Valga Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuotsuse lõpposa – 12.oktoober 2005.a.; Valga kohtuistungite toimumise aeg – 09.09.2005.a. ja 11.10.2005.a. kohtuotsus 02.11.2005.a. Väärteoasja number 4-50-05 Väärteoasi Ester Petersoni kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel K.Karm 10.05.2005.a. otsusele väärteoasjas nr : 2602,05,005041 Menetlustoiming Kohtuotsus Menetlusosalised ja nende kaebuse esitaja : Ester Peterson kaitsja : Matti Laarmaa esindajad kohtuväline menetleja : Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaimar Karm RESOLUTSIOON Juhindudes VtMS §-dest 132 p 1, 155, 156 kohus otsustas: Jätta kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaimar Karm otsus 10.05.2005.a. väärteoasjas nr 2602,05,005041 muutmata ja Ester Peterson kaebuse rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Valga Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (12.10.2005.a. kell 14.00). Kassatsioon tuleb esitada Valga Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad 02.11.2005.a. kell 15.

1. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 EÜP kood 401, viitenumber 2602040034850051). Rahatrahvi tasumist tõendav dokument esitada Valga Maakohtu kantseleile. Esimese astme jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaimar Karm on 10.05.2005.a. teinud otsuse, milles määras Ester Petersonile Liiklusseaduse § 77`22 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 21 trahviühiku ulatuses s.o 1260 krooni. Konstaabel Edgar Vatteri poolt 21.04.2005.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis Ester Peterson Valga-Uulu maantee 36 kilomeetril asulavälisel teel sõidukit kiirusega 119+/- 7 km tunnis, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, millega rikkus liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 77`22 lg järgi. Väärteoprotokolli kohaselt mõõdeti kaebaja kiirust kiirusemõõtjaga STALKER SP
2. Ester Peterson väärteoasjas nr 2602,05,005041 tehtud otsusega ei nõustu ning esitab järgnevad vastuväited. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole väärteoprotokollis ning väärteotsuses kirjeldatud tegu toime pannud ning on veendunud, et kiiruse ületamises seisneva väärteo toimepanemine ei oleks sellistes ilmastikutingimustes olnud ka võimalik. Väidetava väärteo toimepanemise hetkel sadas Valga-Uulu maanteel lund ning kiiruse ületamine sellistes tingimustes oleks olnud mõeldamatu. Ilmastikuolude kinnituseks on lisatud väljavõte EMHI arhiivist. Kaebuse esitaja poolt juhitud autol olid kasutuses suverehvid. Korrektse sõidukiiruse kohta annab tunnistusi samaaegselt maanteel liigelnud X. Kohtuväline menetleja ei ole suutnud tõendada kaebuse esitaja süüd väärteo toimepanemises. Väärteoprotokolli tuleb lugeda tõendiks niivõrd, kuivõrd ta sisaldab menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlusi. Tunnistajana märgitud Meino Allik on politseinik ning seega pigem kohtuvälise menetleja ametnik kui tunnistaja väärteomenetluse seaduse mõttes. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud igakülgselt kõiki esitatud tõeneid, sh kaebuse esitaja seisukohti ning arvestatud tõenditena asjaolusid, mida tõendina kasutada ei saa, mistõttu on otsus oma lõppjäreldustes väär. Kaebuse esitajale ei selgitatud, kuidas seondub kiirusemõõtja STALKER SP 006845 näit kaebaja poolt juhitud sõiduki kiirusega. Asjaolu, et väidetava mõõtmise juures viibis ka teine politseiametnik ei saa olla sellise seose tekkimise aluseks. Seega ei ole väärteoprotokolli koostaja tutvustanud kaeajale otsuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja ei ole kordagi väljendanud nõustumust, et kiirusemõõtja poolt kuvatud näit võiks tähistada kaebaja sõidukiirust. Kaebuse esitaja ei nõustu väitega, et pole esitanud väärteoprotokolli suhtes vastulauset, kuna sündmuskohal toimus kaebaja väidete protokollimine, kus kaebaja esitas samad vastuväited, mis on esitatud arutatava kaebuse esimeses osas. Väärteootsuse tegemisel on kaebaja seisukohad jäetud tähelepanuta ning läbi analüüsimata. Kaebaja leiab, et sellega on otsuse tegija sisuliselt rikkunud VtMS § 74 lg 2 p 8, mis kohustab otsuse tegijat vastama kaebaja vastulauses toodud seisukohtadele. Eeltoodu alusel kaebuse esitaja palub kuulata tunnistajana üle X, kui kohus peab seda vajalikuks. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaimar Karmi 10.05.2005.a. otsus täies ulatuses. Mõista vastustajalt välja kaeaja kohtukulud. Täiendustes kaebusele soovib kaebuse esitaja, et kohtuistungile kutsutaks tunnistajana Meino Allik ning väärteo protokolli koostanud konstaabel Edgar Vatter. Menetlusosaliste seisukohad Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja kaebuses toodud asjaolude juurde. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning on seisukohal, et otsus on seaduslik ja Ester Petersoni süü on leidnud tõendamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning lõppjäreldus Kohus, olles ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused ning uurinud teisi asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning Ester Petersoni kaebus rahuldamata. Liikluseeskirja § 124 lg 2 sätestab suurima lubatud sõidukiiruse asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Otsuse tühistamiseks on kaebuses sisuliselt toodud vaid kaks alust – ilmastikuolude tõttu ei olnud kaebuse esitajal võimalik sellise sõidukiirusega mootorsõidukit juhtida ja kiirusemõõtjal fikseeritud näit võis kajastada mõne eelnenud mootorsõiduki sõidukiirust. Väärteoprotokoll AB 698891 on koostatud selle kohta, et 21.04.2005.a. kella 16.45 ajal Ester Peterson juhtis Valga-Uulu maantee 36 kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 119+/- 7 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga STALKER nr SP
3. Rikutud on Liikluseeskirja § 124 lg 2 sätteid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Ester Peterson on protokolliga tutvunud. Tõenditena on märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmise protokoll (tl.10). Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Otsuse arusaadavuse ja selguse huvides esitab kohus tõendid ning oma põhjendused kaebuse esitaja seisukohtadega mittenõustumise kohta ja oma arvamuse 21.04.2005.a. Valga-Uulu maanteel toimunu kohta alljärgnevas järjestuses. Ester Peterson juhtis neliveolist mootorsõidukit Kaebuse esitaja kinnitab kohtuistungil, et antud mootorsõiduk on 2003.a. valmistatud linnamaastur tüüpi mootorsõiduk mille omanikuks Ühisliisingu AS. Mootorsõiduki juhtimise õigust omab 1991.aastast alates. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 21.04.2005.a. kell 16.00 ja 17.00 Helme valla ilmaandmete õiendi kohaselt oli nii õhu- kui maapinna temperatuur plusskraadides. Lume paksus Valga piirkonnas 1 cm ja Viljandi MJ ilmaandmetel 0,5 cm (tl.6). Kaebuse esitaja poolt esitatud tõend ilmastikuoludest ei kinnita väidet, et kiiruse ületamine ei olnud objektiivselt võimalik. Ülekuulamisel on E.Peterson andnud ütlusi, mille kohaselt ei ole kiirust ületanud kuna üle saja kilomeetri tunnis ta ei sõida. Lisades veel, et sellise ilmaga ei ole võimalik nii kiiresti sõita, kui talle väideti (tl.11). Kohtuistungil seletab Ester Peterson, et alates Viljandist hakkas sadama laia lund. Selliste ilmastikuolude tõttu ei oleks julgenud nii kiiresti sõita. Kiirus oli kuskil 80 km/h. Kaebuse esitaja vastavasisulisi ütlusi ilmastikuolude kohta EMHI õiend ei kinnita. Õiendist nähtuvalt on kell 15.00 kuni 09.00, s.o 18 tunni kestel sademete summa olnud vaid Valga piirkonnas 7,0 mm ja Viljandi piirkonnas 2,7 mm (tl.6). Kaebuse esitaja poolt taotletud tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud Edgar Vatter ütluste kohaselt oli ilm sombune. Lumesaju esinemist E.Vatter ei mäleta. Tunnistaja Meino Allik ütluste kohaselt mingit paksu lumesadu ei olnud. Ilm oli sombune. Maapinnal oli lumekate. Sõidutee oli korralikus sõidukorras. Menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ja menetlustoimingu protokolli kohta Ester Peterson avaldusi ei esitanud. Väide mootorsõidukil all olnud suverehvidest on tõendamata ja paljasõnaline. Kaebuse esitaja ütlused sõidukiiruse osas on vastuolulised. Samuti on vastuolulised ütlused ilmastikuolude kohta. Võttes aluseks EMHI õiendil fikseeritu ning E.Vatter ja M.Allik ütlused loeb kohus ümberlükatuks ja ennastõigustavaks kaebuse esitaja väited, mille kohaselt ei olnud ilmastikuolude tõttu võimalik nii kiiresti sõita. Siinkohal arvestab kohus ka asjaolu, et enam kui 13 aastase mootorsõiduki juhtimisõiguse staažiga E.Petersoni poolt juhitava mootorsõiduki näol oli tegemist 2003.väljalaskeaasta maasturiga. Mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmine Ester Petersoni poolt juhitava mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti kiirusemõõtjaga STALKER SP 006854, mis on taadeldud 02.03.2005.a., taatlustunnistuse number 05009028 119+/-7 km/h. Kuna toimus mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 22 km/h, siis kvalifitseeriti seda väärtegu Liiklusseaduse § § 7422 lg 2 järgi ja alustati väärteomenetlust isiku suhtes. Edgar Vatter poolt on koostatud mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmise protokoll (tl.13). Ülekuulamisel on E.Peterson kinnitanud, et talle näidati kiirusemõõtja pealt kiiruseks 119 km/h, lisades, et talle näidatud kiirus ei ole tema oma (tl.11). Mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmise protokolliga on mootorsõidukijuht tutvunud ja andnud selle kohta allkirja. Märkuseid ja avaldusi E.Peterson menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta ei esitanud (tl.13 protokolli märkuste osa). E.Vatter kinnitab, et vahetult enne või pärast E.Peterson poolt juhitavat mootorsõidukit ei järgnenud ja ka kiirusemõõtjal es ei saanud mingit teist näitu olla. Tunnistaja M.Allik ütluste kohaselt liikus E.Petersoni poolt juhitav mootorsõiduk Tõrva linna suunas ja tema kiirus sai fikseeritud kiirusemõõtjaga. Sõiduk peeti kinni ja juhile tutvustati kiirusemõõtja näitu. Kiirmenetlusega E.Peterson ei nõustunud. E.Vatter koostas mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmise protokolli ja väärteoprotokolli. Kiirust ei võetud laest. Fikseeriti E.Petersoni poolt juhitava mootorsõiduki kiirus, kuna kedagi teist peale tema vastu ei tulnud.. Kohus leiab, et E.Petersoni poolt juhitava mootorsõiduki kiirus on usaldusväärselt tuvastatud. Kohtuväline menetleja on tõendanud, et just E.Petersoni poolt juhitava mootorsõiduki sõidukiirud sai mõõdetud 119+/- 7 km/h. Kaebuse rahuldamata jätmisel arvestab kohus lisaks järgmisi asjaolusid: E.Petersoni on samalaadsete rikkumiste eest 2001.a. kahel korral karistatud. Ennastõigustav ja asjakohatu on väide politseiametnike poolt väidetava tagakiusamise osas seoses 14.04.2005.a. rikkumise toimepanemisega LS § 74`35 lg 1 järgi (tl.14). E.Petersoni kaitsetaktika käesolevas väärteoasjas on mitteveenev ja ei kummuta teda süüstavate tõendite sisu. Menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigust esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Kaebuse esitaja seda nimetatud tähtaja jooksul teinud ei ole. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja X ütlusi. Kuni kaebuse esitamiseni ei viidanud E.Peterson kohtuvälisele menetlejale kordagi, et tema väiteid kinnitavad tunnistaja ütlused. Kohtuistungil X poolt antud ütlused on vastuolulised. Ütluste kohaselt sõitis ta E.Petersoniga koos Tallinnast Valka. Sõidukite vahe oli 100 meetrit, vahel 150-200 meetrit. E.Petersoni kinnipidamise osas mäletab tunnistaja, et sõitis E.Petersoni autost mööda, kui teda kinni peeti. Kuna tunnistajat kinni ei peetud, möödus E.Petersoni autost ja sõitis edasi. Märkas, et politsei auto tuli algul vastu, siis keeras ümber ja tuli neile ilmelt järgi. Ilm oli nii kohutav, et üle 90 km/h ei saanudki üldse sõita. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas tunnistaja, et vahemaa võis olla sõidu ajal 100-150 meetrit. Politsei poolt kinnipidamise osas ei saa täpselt seletada. Kui autoga tagant tuli, siis nägi eest vilkuritega politseiautot ja E.Petersoni autot. Mäletab seda, et politsei auto sõitis algul vastu, kuid kuna ilmastik oli halb, siis ei vaadanud autosid, kes sõitsid mööda. Jälgis pidevalt teed. Politsei auto võis sellel ajal mööda sõita, kuid tähele seda ei pannud. Tunnistaja ütlused on vastuolulised ning kohus kaalub kuriteole viitava teabe esitamist prokuratuurile seoses tunnistaja poolt võimaliku teadvalt vale ütluste andmise osas. E.Peterson ülekuulamisel 21.04.2005.a. koos tunnistaja X koos sõitmist ei avaldanud (tl.11). Kohtuistungil kinnitas E.Peterson, et kogu tee sõideti koos, lisades, et sõitis sõbranaga põhimõtteliselt üks teise järel. Kaebuse esitaja kinnitab, et politseiauto tuli vastu, keeras ringi, lülitas vilkurid tööle ja sõitis järgi andes peatumismärguande. E.Vatter ja M.Allik kinnitavad, et ühtegi mootorsõidukit ei eelnenud E.Peterson poolt juhitavale sõidukile, ega ka järgnenud. Arvestada tuleb asjaolu, kuidas E.Peterson kinni peeti. Sõites 100-200 meetrise vahemaaga, või üks teise järgi pidi politseiauto peale ringikeeramist ajaliselt mööduma X juhitavast mootorsõidukist. Seda vilkuritega peatumismärguannet andes. Tunnistaja väidab, et midagi sellist ei märganud. Ütluste kohaselt sõitis ta E.Petersoni autost mööda, kui teda kinni peeti. Tunnistaja kinnitas kohtule, et kuna teda kinni ei peetud möödus E.Petersoni autost ja sõitis edasi. Seejärel avaldas tunnistaja, et kui autoga tagant tuli, siis nägi ees seisvat vilkuritega politseiautot ja E.Petersoni autot. Tunnistaja kinnitas ka, et mõlemad auto seisid. Samas jäädes ütluste juurde, et eelnev sõidukite vahemaa oli kogu sõidu ajal 100-150 meetrit. Tunnistaja ütlused ei ole loogilised, esitatud püüdega E.Petersoni vastutusest vabastada. Tunnistaja on andnud enesele äärmiselt vastuolulisi ütlusi, mis ei haaku ühegi teise asjas kogutud tõendiga, mistõttu ei loe kohus neid usaldusväärseteks. Juht ei tohi ületada suurima lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, milleks on 90 kilomeetrit tunnis. E.Peterson on seda rikkunud ning teda on karistatud vastavalt seadusele. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, E.Peterson on selle teo toime pannud. Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et tegemist on väärteoga ja see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, alla sanktsiooni keskmäära ning kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Sõidukiiruse ületamine on usaldusväärselt tuvastatud, sest kõik seadusest tulenevad toimingud ja vahendid olid politseitöötajate poolt läbiviidud ja väljapakutud. Aivar Pellja kohtunik 02.11.
4. a