(6)tuvastatud. Kaebuse esitaja avaldab seejuures, et temale teadaolevalt peaks narkootilise aine tarvitamise tuvastusajaks olema umbes üks kuu ning kuna korduvana tehtud narkotest andis negatiivse tulemuse, ei saa olla tõene Valga Haiglas tehtud sellekohane uuring. Samuti avaldab V.Tšerkassov, et ei tea avarii tekkepõhjuste kohta midagi, sest tuli teadvusele alles pärast avariid Valga Haiglas. Kaebuse esitaja kinnitab, et tema sõidukiirus oli vaid 70-80 km/h ning tema seisund oli normaalne. Avarii põhjuseks peab kaebuse esitaja libedaid teeolusid, tema pimestamist vastutulnud sõiduki poolt ning sõiduki rehvi võimalikku purunemist. Eeltoodud põhjustel palub V.Tšerkassov tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus mõlema karistuse osas täies ulatuses ja lõpetada väärteoasja menetlus. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuvälise menetleja ametiisik on seisukohal, et otsuse tegemisel hinnati kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid õigesti; väärteoasja menetlemisel on kohaselt järgitud kõike menetlusnorme ning isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon, mistõttu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtuväline menetleja avaldab, et sõidukit juhtinud isikul narkojoobe tuvastamine viidi läbi pädeva meditsiinitöötaja (dr. E.Tuvikene) poolt ning puudub alus kahelda uuringutulemuste ja arsti järeldusotsustuse tõesuses. Esindaja märgib siinkohal, et uuringute läbiviimise põhjuseks oli just haiglatöötajate poolt avaldatu, kelle kinnitusel oli V.Tšerkassovi käitumine ebaadekvaatne ning viitas isikul joobetunnuste olemasolule. Samuti leiab esindaja, et V.Tšerkassov’i poolt varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendatud väärteoasja menetlemisel kogutud tõenditega – nii liiklusõnnetuse skeemi kui ka tunnistajate X ja Y ütlustega. Seega leiab kohtuväline menetleja, et V.Tšerkassov’i süü inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises on tõendatud ja isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon. Kohtuväline menetleja kinnitab, et karistuse määramisel arvestas ta isiku poolt väärteo toimepanemise tehiolusid, isiku sissetuleku suurust ja –tervislikku seisundit ning isiku vastutust kergendavaid kõiki asjaolusid, määrates trahvi suuruseks inkrimineeritavate väärtegude eest seadusega ettenähtud karistusmäärast vastavalt vaid ligikaudu ½ ja 1/3. Seega leiab kohtuväline menetleja, et isikule määratud karistus vastab süüteo raskusele. Kohtuväline menetleja palub jätta tema otsus muutmata ja V.Tšerkassov’i kaebus rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning lahendi põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning V.Tšerkassov’i kaebus rahuldamata. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (

(6)Kohus leiab, et menetluses tuvastatuga on veenvalt tõendatud fakt, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit joobes olekus ning sel ajal olid häiritud või muutunud tema kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. AS Valga Haigla arsti dr.Ene Tuvikene poolt 25.01.2006.a. läbi viidud V.Tšerkassov’i bioloogiliste vedelike uuringu aktist nähtub, et isiku uriiniproovis osutus testimisel marihuana (THC) positiivseks /tl.15/. Kuigi kaebuse esitaja on esitanud tõendi temal joobeseisundi mittetuvastatuse kohta SA-s Ahtme Haigla /tl.20/, ei lükka selles tõendis sisalduv ümber eelpoolnimetatud tõendiga kindlakstehtut, mistõttu kohtul puudub alus kahelda AS Valga Haigla teostatud uuringutulemuste ja arsti järeldusotsustuse tõesuses. Hinnates samaliigiliste tõendite (joobe tuvastamine) usaldusväärsust märgib kohus, et AS Valga Haigla arst E.Tuvikene on kaebuse esitajal narkojoobe (marihuana tarvitamine) olemasolu tuvastanud bioloogiliste vedelike uuringu tulemusel, kasutades uurimismetoodikana immuunkromatograafiat /tl.15/. Samas ajal on AS Ahtme Haigla psühhiaater Silvi Kaasik teostanud kaebuse esitaja läbivaatuse eeskätt visuaalsena; joobeseisundi tuvastamise aktis sisaldub küll märge „uriinis narkootikumide leid „-„“, kuid puudub igasugunegi viide uurimismetoodikale ja/või uuritud materjali kirjeldusele. Kuna Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a. määrusega kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (RT 35/01-196) (edaspidi „Kord“) sätestab põhimõtteliselt erinevad tingimused joobeseisundi meditsiinilisele tuvastamisele (§12) ja joobeseisundi tuvastamisele bioloogiliste vedelike uurimisel (§13), ei vasta (tõenduslikus tähenduses) AS Ahtme Haigla poolt koostatud joobeseisundi tuvastamise akt isiku bioloogiliste vedelike uuringu aktiga narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tunnuste tuvastamisele. Samas on AS Valga Haigla poolt koostatud V.Tšerkassov’i bioloogiliste vedelike uuringu akt kooskõlas „Korra“ §18 lg.1 sätestatuga, sest see annab arstile õiguse liiklusõnnetuses osalenud isiku vältimatu arstiabi saamiseks raviasutusse toimetamise korral piirduda joobeseisundi tuvastamiseks vaid bioloogiliste vedelike uuringuga. Lisaks erinevatele uurimismeetoditele arvestab kohus tõendite hindamisel ka asjaolu, et AS-s Ahtme Haigla on teostatud V.Tšerkassov’i läbivaatus joobe tuvastamiseks 11 päeva pärast AS-s Valga Haigla tehtud ekspertiisi; kuna ajavahe pärsib uuringutulemuse tõepärasust loeb kohus objektiivsemaks ja usaldusväärsemaks viimatimainitud (kui sõiduki joobes juhtimisele ajaliselt lähemalolevat) ekspertiisi. „Korra“ §22 lg.2 annab isikule õiguse vaidlustada joobeastme määramise otsustus maakondlikus liiklusmeditsiini komisjonis 5 päeva jooksul pärast vastava akti tutvustamist. Menetlusosaliste seletuste ja asja materjalidega /tl.8,15/ on tõendatud, et V.Tšerkassov’ile tutvustati bioloogiliste vedelike uuringu akti (ja väärteoprotokolli) 26.01.2006.a.; isik arsti otsustust ei vaidlustanud, vaid on pöördunud pärast kaebetähtaja möödumist joobeseisundi tuvastamiseks teise tervishoiuasutusse. V.Tšerkassovi väiteid kaebe mitteesitamisele šokiseisundi tõttu loeb kohus ennastõigustavaiks, sest isik on samaaegselt andnud allkirja väärteoprotokolli kättesaamise kohta ja avaldanud ka omapoolsed seisukohad nii protokolli sisu kui ka joobe tuvastamise osas. Kohus leiab, et isiku taoline käitumine võimaldab eeldada, et isik sai toimuvast adekvaatselt aru ning oli võimeline oma tahteavaldust väljendama; pigem viitab kaebuse esitaja taoline õiguskaitseviisi valik ja ajavahe isiku enda kahtlustele kontrollimomendil joobe olemasolu võimalikkuse osas. Samuti loeb kohus ebaveenvaiks ja vastuolulisteks V.Tšerkassov’i väiteid temal narkojoobe tekkimise võimalikkuse kohta suitsetamisvastaste ravimite X ja tubakaasendaja kasutamise või Valga Haiglas manustatud ravimite tõttu. Kohus peab 4

(6)vajalikuks selgitada, et primaarset tähtsust ei oma mitte joobe tekkepõhjus, vaid joobe olemasolu; joovet põhjustavat ravimit tarvitades võib ja peab isik ette nägema selle tagajärjel tervisliku seisundi muutust ning ka –vastutust. Samuti loeb kohus meelevaldseks ja põhjendamatuks V.Tšerkassov’i väiteid (tõstatatuna alles kohtuistungil pärast kohtu selgituste – joobe tekkepõhjuse ebaolulisus – ärakuulamist) temal joobe tekkevõimaluse kohta AS-s Valga Haigla manustatud ravimite tõttu. V.Tšerkassov’i haigusloo väljavõttest nähtub, et isiku ravil on kasutatud vaid valuvaigistit (mitte narkoosi vms.) /tl.19/, millise koostis ja toimeaine ei ole samastatav kannabinoididele omaste tunnustega. Ülaltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumise ajal 25.01.2005.a. esines V.Tšerkassov’il narkootilise aine (marihuana) tarvitamise tunnused ja –joove. Samuti loeb kohus tõendatuks, et joobest tingituna olid V.Tšerkassov’il häiritud või muutunud tema kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Kohus leiab, et joove iseenesest eeldab üldjuhul kaaspõhjuslikuna ka terviseseisundi taolist muutumist, mis pärsib isiku kehalisi või psüühilisi funktsioone ja reaktsioone. V.Tšerkassov’il sellekohase terviseseisundi olemasolu tõendamisel arvestab kohus ka asjaolu, et kohtuvälise menetleja kinnitusel oli V.Tšerkassov’il joobe tuvastamisele suunatud uuringute läbiviimise põhjuseks just haiglatöötajate poolt avaldatu, kelle kinnitusel oli V.Tšerkassovi käitumine ebaadekvaatne ning viitas isikul joobetunnuste olemasolule. Kohus on seisukohal, et eriteadmisi omavate meditsiinitöötajate poolt isiku käitumises taoliste kõrvalnähtude tähelepanek 5 tundi pärast avarii toimumist kinnitab veenvalt isiku kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide erinevust tavapärasest. V.Tšerkassov’i terviseseisundi muutust tõendavaks olulisemaks faktiks peab aga kohus asjaolu, et kaebuse esitaja põhjustas liiklusõnnetuse (vt. ka allpooltoodud motiveering), sest tema poolt juhitud sõiduk kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku vastuliikunud sõidukiga. Kohus on seisukohal, et sõidukijuhi terviseseisundi normaalsuse korral on liiklusõnnetuse põhjustamisvõimalus minimaalne ning see (liiklusõnnetus) võib olla tingitud vaid objektiivsetest asjaoludest. Käesoleva asja menetlemisel neid asjaolusid aga tuvastatud ei ole ning terviseseisundi muutust muudel põhjustel ei ole avaldanud ka kaebuse esitaja ise, mistõttu on kohtul piisav alus arvata, et V.Tšerkassov’i terviseseisundi muutus oli tingitud joobest. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus veendunult seisukohale, et V.Tšerkassov juhtis 25.01.2006.a. kell 19.49 ajal Valga maakonnas Õru vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 201.9 kilomeetril) joobeseisundis. Sõidukijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine (

(6)avaldanud, et „auto läks käest ära“ /tl.10,11/. Seega loeb kohus tõendatuks, et V.Tšerkassov eiras LE §107 ja §123 nõudeid, mis kohustavad liiklejat sõitma teekattemärgistega sõiduraja piires ning valima ilmastikutingimustele, teeoludele, sõidukogemustele, tee ja sõiduki seisundile vastava sõidukiiruse. Avarii tagajärjel said tehnilisi vigastusi mõlemad sõidukid ning tervisekahjustuse V.Tšerkassov. V.Tšerkassov’i väiteid kohase sõidukiiruse ning avarii muude võimalike tekkepõhjuste (libe tee, ohtlik kurv, pimestatus vastutuleva sõiduki poolt, rehvi purunemine) kohta loeb kohus ennastõigustavaiks ja ebausaldusväärseiks. Nagu eelpoolviidatud, peab juht LE 123 sätestatu kohaselt valima ilmastikutingimustele, teeoludele, sõidukogemustele, tee ja sõiduki seisundile vastava sõidukiiruse. Kohus peab vajalikuks märkida, et seadusandja on vastava regulatsiooni kehtestamisel lähtunud printsiibist, et sõidukiirus peab vastama antud olukorras tavapäraselt ja mõistlikult eeldatavatele sõidutingimustele. Siit johtuvalt oleks V.Tšerkassov’i vastutust välistavaks asjaoluks erakorraliste sõidutingimuste ootamatu teke – käesolevas menetluses taolisi erakorralisi asjaolusid tuvastatud ei ole. Põhjendamatud on ka V.Tšerkassov’i viited tema võimalikule pimestamisele vastuliikunud sõiduki poolt, sest pikaajalise staažiga juhina võis ja pidi isik ette nägema taolise liiklussituatsiooni tekkevõimalust ning valima sellele olukorrale vastava sõidukiiruse ja –trajektoori. Samuti ei loe kohus veenvaiks V.Tšerkassov’i väiteid tema poolt juhitud sõiduki rehvi võimaliku purunemise kohta. Ei liiklusõnnetuse skeem ega ka ükski teine väärteoasjas kogutud tõend ei viita avariieelselt sõidukil taolise tehnilise rikke olemasolule. V.Tšerkassov on andnud oma allkirja nii liiklusõnnetuse skeemile /tl.13-14/ kui ka väärteoprotokollile /tl. 8/, kinnitades nendes dokumentides sisalduvate andmete õigsust (tõstatades vaide vaid temal narkojoobe olemasolu osas). V.Tšerkassov’i sellekohaste väidete (liiklusõnnetuse võimalike tekkepõhjuste kohta) usaldusväärsust pärsib ka fakt, et isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud