4-05-60\1

Väärteoasi nr.4-05-60 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 30.01.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini ja tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul, läbi vaadanud avalikul kohtuistungil Jüri MENSON-i kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi PALITS-i 15.03.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 05, 001902 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes Protsessiosalistena võtsid asja arutamisest osa kaebaja Jüri Mensoni kaitsja Maano Saareväli ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna esindaja komissar Aivar HIRS Asja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna konstaabel M. P koostas 26.01.2005.a. väärteo protokolli nr. AB 685128 selle kohta, et Jüri Menson 26.01.2005.a. kella 20.50 paiku Lasnamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas Kivimurru tn. 16, juhtis mootorsõidukit Audi A 6 alkoholijoobes. Rikkudes sellega LE § 76 p.1 nõudeid ning pannes seega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-19 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi PALITS-i 15.03.2005.a. otsusega väärteo asjas nr. 2314, 05, 001902 tehti kindlaks, et Jüri Menson 26.01.2005.a. kella 20.50 paiku Lasnamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas Kivimurru tn. 16, juhtis mootorsõidukit Audi A 6 alkoholijoobes. Rikkudes sellega LE § 76 p.1 nõudeid ning pannes seega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-19 järgi. Ning määras Jüri Mensonile Liiklusseaduse § 74-19 alusel karistuseks rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 13500.-EEK-i. Jüri Menson ja viimase esindajad algul Andrus Reidi ja hiljem Maano Saareväli esitasid Tallinna Linnakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palusid VTMS § 132 p.3 tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi PALITS-i 15.03.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 05, 001902 ja lõpetada menetlus väärteoasjas. Põhistades oma kaebust sellega, et Faktilised asjaolud. 26.01.2005 koostati menetlusalusele isikule väärteoprotokoll selles, et ta 26.01.2005 kell 20.50 Tallinnas, Kivimurru 16 maja juures liikus Majaka tänava suunas ja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Sõiduk on protokolli kohaselt Audi A

1. Väärteoprotokolli kohaselt on Jüri Menson rikkunud LE § 76 p.1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74 – 19 järgi. 15.03.2005.a. tegi Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi Palits otsuse väärteoasjas, mille kohaselt karistas ta kaebuse esitajat LS § 74 – 19 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 13500.-EEK-i. Samuti mõisteti temalt välja menetluskulud 135.-EEK-i. Kaebuse esitaja seisukohad ja vastuväited. Kaebuse esitaja, tutvudes väärteoprotokolliga 26.01.2005.a., nõustus sellega, et ta oli alkoholi tarvitanud, kui ta kinni peeti. Kuid ta ei nõustunud talle esitatud süüdistusega selles, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja ta on seisukohal, et ta ei ole toime pannud temale kvalifitseeritavat väärtegu. Antud väärteoasjas puuduvad tõendid, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Seega on alusetu ka tema karistamine väärteo eest, mida ta toime pannud ei ole. 15.veebruaril 2005 esitas kaebuse esitaja menetlusaluse isikuna kaitsja vahendusel vastulause, milles ta selgitas, et ta peeti politseiametnike poolt kinni Tallinnas, Kivimurru 16 maja ette pargitud autost Audi A
2. Nimetatud kohale sõitis ta koos oma sõbraga, kes juhtis autot. Peale auto parkimist maja ette teiste autode vahele ta lahkus. Jüri Menson ise istus juhi kohale ümber, kuna auto mootor jäi tööle. Eesmärk oli minna samas majas elava tuttava poole. Menetlusalune isik on ka ülekuulamise protokollis märkinud, et ta ei juhtinud sõidukit, tegi seda tema sõber. Ise ta magas autos, kui nad maja juurde sõitsid. Riigikohus oma otsuses 3 – 1 – 1 – 146-03
3. detsembrist 2003 on sisustanud juhtimise mõiste, kuna Liiklusseadus kui ka Liikluseeskiri juhtimise mõistet ei defineeri. Nimetatud otsuse kohaselt on juhtimisena käsitletav juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on üldjuhul võimalik vaid selles staadiumis, kus mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine,s.o. juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Antud juhul istus menetlusalune isik küll juhi kohal, aga tema tegevus ei ole mingil viisil käsitletav mootorsõiduki juhtimisena, kuna sõiduk oli pargitud antud kohale teise isiku poolt. Riigikohus oma otsuses 3 – 1 – 1 – 105 – 03 on asunud üheselt seisukohale, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal,s.o. kohtuvälisel menetlejal, sest vastavalt VTMS § 69 lg.2 p-dele 3 – 7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima, millistele tõenditele tuginevalt loeb ta väärteo tuvastatuks. Lähtuvalt VTMS
4. peatükist ja KrMK § 48 lg.2 väärteoprotokoll ei ole tõend, vaid on käsitletav menetlusdokumendina, mis on kriminaalmenetluses võrreldav süüdistuskokkuvõttega (KrMK § 174) ja milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja veendumus väärteo toimepanemise kohta koos selle veendumuse põhistusega. Väärteoprotokolli tuleb lugeda tõendiks niivõrd, kuivõrd ta sisaldab menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi. Väärteoasjas koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik märkinud, et ta ei ole süüdistusega nõus ning et ta magas autos. Samas on esitatud tõendite loetelu, mille alusel süüdistus on esitatud. Väärteoprotokollis esitatud tõendite loetelu on ammendav. Tõenditena on nimetatud meditsiinilise ekspertiisi akt ja saatekiri ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Esimene neist tõendab vaid isiku viibimist alkoholijoobeseisundis, saatekiri on menetlusdokument tema saatmiseks alkoholijoobe tuvastamiseks meditsiiniasutusse. Kolmndas tõendis,s.o. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on fikseeritud, et ta magas autos. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis esitatud süüdistus LS § 74-19 järgi ei ole tõendatud ja seega puuduvad menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnused. Väärteoasjas materjalidega tutvumise hetkel puudusid igasugused tõendid selle kohta, et menetlusalune isik oleks juhtinud sõidukit joobeseisundis. Süüdistust saab esitada olemasolevate tõendite alusel, mis peavad olema olemas väärteoasjas ja need peavad olema fikseeritud ka väärteoprotokollis. Igasugused hiljem lisatud tõendid ei saa olla usaldusväärsed ja viitavad sellele, et kohtuväline menetleja kunstlikult soovib luua tõendeid. 2 Vastulause esitamise järel on väärteoasja materjalide juurde lisatud tunnistaja S. K ülekuulamise protokoll. Nimetatud ülekuulamise protokolli väärteoprotokollis fikseeritud ei ole. Otsuse kohaselt aga kohtuväline menetleja, kuulanud üle tunnistaja antud väärtoasjas, asub seisukohale, et puudub alus kahelda kogenud politseiametnike ütlustes. Arusaamatuks jääb aga kohtuvälise menetleja otsuses toodud selline seisukoht. Esiteks räägib ta politseiametnike ülekuulamisest, kuigi on tema poolt kuulatud üle üks politseiametnik. Teiseks on vormistatud ülekuulamise protokoll 26.01.2005 kuupäevaga ja ülekuulamine on alanud kell 22.00 Tallinnas, Majaka tänaval, kui täpselt samal ajal on koostatud isiku kainenemisele toimetamise protokoll Vikerlase t 14 Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonnas. Tekib põhjendatud küsimus, kuidas politseiametnik, kes viibis viimati nimetatud politseiosakonnas, sai olla samas ülekuulatav Majaka tänaval. Kaebuse esitaja enda ülekuulamine ontoimunud 26.01.2005 kell 21.45 – 21.55 Tallinnas, Wismari
5. Viimane tekitab eriti kahtlust tunnistaja ülekuulamise ajas. Eelnimetatud tõendid olid toodud väärteoprotokollis, tunnistaja ülekuulamise protokoll aga mitte. Eeltoodust lähtudes möönab kohtuväline menetleja oma otsuses, et ta on pärast väärteoprotokolli koostamist tunnistaja üle kuulanud. Samas on tunnistaja ülekuulamise protokoll vormistatud ülalnimetatud ajal ja kohas, kus aga tunnistaja kuidagi viibida ei saanud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on väärteomenetluse käigus rikkunud menetlusnorme ja koostanud ülekuulamise protokolli tagantjärele, lähtudes esitatud vastulausest. Nimetatud tunnistaja ülekuulamise protokolli väärteoprotokollis esitatud tõendite hulgas ei olnud. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust, võttes menetlusalusel isikul võimaluse kaitsta oma seaduslikke õigusi kohtuvälise menetluse käigus. Kuigi kohtuväline menetleja oma otsuses väidab, et ei ole alust kahelda politseiametnike ütlustes, on kohtuvälise menetleja poolt protsessinormide jäme rikkumine pannud kahtluse alla antud tõendi väärtuse. On piisav alus kahelda tunnistaja ütlustes, kuna väärteoprotokollis esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks juhtinud mootorsõidukit. Seega puudub ka alus tema süüdistamiseks antud vääteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust, leiab kaebuse esitaja, et ta ei pannud toime õigusvastast tegu ja seega puudub alus tema karistamiseks ning menetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kaebaja Jüri Menson esindaja kaitsja Maano Saareväli esitas kohtuistungil taotluse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi PALITS-i 15.03.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 05, 001902 tühistamiseks ning juhindudes KarS § 81 lg.3-st menetluse käesolevas väärteoasjas lõpetamiseks seoses aegumisega, sest lähtuvalt väärteoasja materjalidest on Jüri Menson väärteo toime pannud 26.01.2005.a., seega rohkem kui kaks aastat tagasi. KarS § 81 lg.3-s on sätestatud, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Seega väärtegu on aegunud. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna esindaja komissar Aivar HIRS nõustus käesolevas väärteoasjas Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi PALITS-i 15.03.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 05, 001902 tühistamisega ning juhindudes KarS § 81 lg.3-st menetluse käesolevas väärteoasjas lõpetamisega seoses aegumisega. Kohus, olles läbi vaadanud Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonnast saabunud materjalid Jüri Mensoni poolt LS § 74-19 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning olles ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, nõustub Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi PALITS-i 15.03.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 05, 001902 tühistamisega ning juhindudes KarS § 81 lg.3-st menetluse käesolevas väärteoasjas lõpetamisega seoses aegumisega, sest lähtuvalt väärteoasja materjalidest on Jüri Menson väärteo toime pannud 26.01.2005.a., seega rohkem kui kaks aastat tagasi. KarS § 3 81 lg.3-s on sätestatud, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Seega väärtegu on aegunud. Eelneva alusel ja juhindudes KarS § 81 lg.3-st ning Väärteomenetluse seadustiku §-dest 29 lg.1 p.5, 132 p.3, 133 - 135 kohus O t s u s t a s: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi PALITS-i 15.03.2005.a. otsus väärteo asjas nr. 2314, 05, 001902 ning juhindudes KarS § 81 lg.3-st lõpetada väärteoasjas nr. 4 – 05 – 60 (2314, 05, 001902) - Jüri Mensoni poolt LS § 74-19 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises - menetlus seoses aegumisega. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 30.01.2007.a.. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtunik: 4