← Eesti

4-06-4233\2

Väärteoasi nr. 4-06-4233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19.detsembril 2006 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaak Paju juuresolekul Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Andrus Reidi (tunnistus nr 971) ja Menetlusaluse isiku Aleksei Dmitritšenko Kaitsja: Aleksei Smelov Vaatas 19.12.2006 avalikul kohtuistungil läbi Aleksei Dmitritšenko kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar Villu Vane 12.09.2006 otsuse väärteoasjas nr 2302,06,000926 osaliseks muutmiseks. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar Villu Vane 12.09.2006 väärteoasjas nr 2302,06,000926 otsuse kohaselt Aleksei Dmitritšenko 20.08.2006 kell 00.05 ajal Tallinnas Hobujaama /Ahtri tn juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahenditega lubatud sõidukiiruse 42 km/h võrra, sõites kiirusega 75+-3 km/h. Rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime teo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. Aleksei Dmitritšenkole määrati karistuseks Liiklusseaduse § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 6600 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Aleksei Dmitritšenko vaidlustas 12.09.2006 otsuse väärteoasjas nr 2302,06,000926 osaliselt karistuse mõistmise osas, paludes vähendada rahatrahvi ja võimaldada selle ositi tasumist ning tühistada lisakaristus, sest juhiloa äravõtmisel kaotab isik töö. Aleksei Dmitritšenko kaitsja selgitas kohtuistungil, et A. Dmitritšenko töötab hetkel välismaal ja soovib tagasi tulles jätkata töötamist taksojuhina. Hetkel on ta akadeemilisel puhkusel, kuid tagasi tulles soovib jätkata õpinguid. Taksojuhi töö võimaldab töötada õpingute samal ajal. Jäävad kaebuses toodud motiivide juure. A. Dmitritšenko ei vaidlusta väärteo toimepanekut. Palub vähendada rahatrahvi või määrata ositi tasumine ning tühistada lisakaristus, sest puuduvad mõjuvad põhjused lisakaristuse määramiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele osaliselt vastu. On nõus trahvi ositi tasumisega, kuid ei ole nõus lisa- ja põhikaristuse kergendamisega. Karistus on määratud tahtliku teo eest. Isik ületas kiirust 42 km/h. Viimase aasta jooksul on isikut karistatud kolmel korral. Kuna need karistused ei ole mõju avaldanud, on lisakaristus põhjendatud. Kaebaja ei õpi ka hetkel vaid töötab välismaal. Palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus uuris järgimisi kirjalikke tõendeid: Otsus väärteoasjas nr 2302,06,000926 (tl 3); Väärteoprotokoll (tl 28); Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 29); liiklusjärelevalve kiirusemõtteseadme kasutamise protokoll (tl 30); õiend (tl 32). Sünnitunnistus (tl 4) E. M tõend (tl 5); Laenuleping (tl 6-9) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku esindaja seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsuse sisuliselt, vaid üksnes karistuse osas. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et ta on talle liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi süüksarvatud õiguserikkumise toime pannud. Vaidlust ei ole kiiruse mõõtmise aja ja koha osas. Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et ta sõitis kiirusega 75 km/h ja ületas lubatud sõidukiirust (tl 29). Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et antud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 30 km/h. Kaebuse esitanud isiku kohtuvälises menetluses antud ütlusi (tl 29) kinnitab ka liiklusjärelevalve kiirusemõtteseadme kasutamise protokoll (tl 30), mille kohaselt mõõdeti A. Dmitritšenko juhitud sõiduauto kiiruseks 20.08.2006 kell 00.01 Tallinnas Hobujaama /Ahtri tn ristmikul 75 km/h. Politseiametnik on talle kiirusemõõtmise käigus teatavaks saanud asjaolud – sõiduki mõõdetud kiirusse - fikseerinud nõuetekohaselt liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis (tl 30) ja isik on sellele protokollile alla kirjutanud. Protokoll vastab väärteomenetluse seadustiku § 49 sätestatud nõuetele. Kohtul puudub alus kahelda liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis mõõtevahendi kasutamisel fikseeritu usaldusväärsuses. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati kiirusmõõteseadet Ultraly LTI 2020 02003917 06110041, mida oli viimati testitud 19.08.2006 kell 17.

  1. Liikluseeskirja § 126 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 41 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Aleksei Dmitritšenkole süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 126 p3 nõuete rikkumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlused) ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Aleksei Dmitritšenko on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Aleksei Dmitritšenko ütlustest ja objektiivsest käitumisest nähtub, et ta sõitis lennujaama kiirusega 75 km/h ja teadlikult ületas suurimat lubatud kiirust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist, varasemate rikkumiste olemasolu ja arvu ning karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast natuke suurem (maksimaalne 12 000 krooni). Arvestades varasemate samaliigiliste rikkumiste olemasolu on põhjendatud ka miinimummäära lähedase lisakaristuse (maksimaalne 6 kuud) määramine. Kohus leiab, et põhjendatud on kaebuse esitanud isiku taotlus määrata rahatrahvi tasumine aasta peale, kuivõrd A. Dmitritšenko on perekonna ainuke toitja ja tema ülalpidamisel on alaealine laps. Arvestades A. Dmitritšenko poolt toime pandud väärtegude arvu ja tema poolt näidatud hoolimatut suhtumist senistesse karistustesse, mis ei ole talle edaspidistest rikkumistes hoidumiseks mõju avaldanud, on põhjendatud liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine miinimumilähedaseks tähtajaks s.o 2 kuuks, sest puuduvad erandlikud asjolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. A. Dmitritšenko töötab hetkel välismaal ja tema töö ei ole seotud auto juhtimisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aleksei Dmitritšenko kaebus põhikaristuse vähendamise ja lisakaristuse tühistamise osas jätta rahuldamata. 2 Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1,2, 133, 134, Otsustas
  2. Rahuldada Aleksei Dmitritšenko kaebus osaliselt. 2.Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar Villu Vane 12.09.2006 otsus väärteoasjas nr 2302,06,000926 jätta muutmata, kuid KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Aleksei Dmitritšenkot tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. igakuiselt 550 krooni iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Rahatrahv tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvelduskontole nr 10220035022014 Eesti Ühispangas viitenumber 2302060009260040 Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 08.01.2007 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.