1-07-2832\2

1-07-2839 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2832 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Marek Venno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marek Venno (sündinud 15.08.1975.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Marek Venno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 08.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Venno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Marek Venno tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 04.05.1998.a otsusega KrK § 101 p1,3,5,6,7 järgi ja karistuseks mõisteti 15 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus on 07.01.1997.a ja lõpp 07.01.2012.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 – 07.01.2007.a. 2 Marek Venno vabanemiseni jäänud aeg on ligikaudu 4 aastat ja 11 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on M. Venno suhtes kohaldatud 5 distsiplinaarrikkumist ja kõik rikkumised jäävad ajavahemikku 19.06.200227.01.2003, kehtivaid karistusi ei oma. M. Venno töötab vanglas alates 2000-st aastast, antud hetkel töötab julgeolekuosakonna päevnikuna. Suhted eluosakonnas on head ja samuti käitub vanglaametnikega korrektselt. On osalenud sotsiaalprogrammides „Oska kuulata“ ja „Pereprogramm“. Huvialaks on haljastus ja omab vastavat töökogemust. Edaspidiseks hariduse täiendamiseks soovib valida ehituse eriala, sest soovib olla kvaliteetne töötegija. Huvitub tehnikast ja loeb vastavat kirjandust. M .Venno`t on kriminaalkorras kokku karistatud kolmel korral, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Enne vangistust tarvitas alkoholi palju ja enda sõnul poleks kainena kuritegu kindlasti sooritanud. Praegu mingit vajadust alkoholi järgi ei tunne ja teadvustab endale, et alkoholi tarbides võib kaotada enesekontrolli. On enda sõnul alkoholist täielikult võõrdunud. Esitatud andmete järgi on M. Venno`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXX. Kinnipeetav soovib saada tööd ehituse erialal. Hagi on tasutud. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk mõtlemise ja käitumisega seonduvatest asjaoludest väike. Tal on reaalsed eesmärgid oma elu edasiseks korraldamiseks. M. Venno`l on kuritegelik käitumismuster väljakujunemata. Riskianalüüsi põhjal on ühiskonnale väheohtlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Marek Venno sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et M. Venno`l on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kriminaalhooldusele määramisel säilib kontroll M. Venno seaduskuulekuse ja toimetuleku üle. Riskide maandamiseks ei tohi isik tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid ning peab osalema sotsiaalprogrammis. Marek Venno taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kahetseb oma tehtud kuritegu ja on nüüdseks veendunud, et tema poolt ei toimu enam kuritegelikku käitumist. Arvab, et kuritegu toimus väga noores eas, mil ta ei teadvustanud vastutust ega kaalunud tagajärgi. Peab seda elu valusaimaks õppetunniks ja usub, et seda enam ei kordu. Prokurör leiab, et kinnipeetav pani toime väga raske kuriteo: kannatanuteks olid 82 ja 90 aastane isik, kes oma kõrge ea tõttu väärivad erilist lugupidamist. Kinnipeetav tappis kannatanud korduvate kirvehoopidega raha saamise ajendil. Karistuse lõpptähtaeg on alles 2012.aastal. Vanglas pole käitumine olnud eeskujulik: mitmel korral on režiimi rikutud, ka on kinnipeetaval olnud keelatud esemeid. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et Marek Venno vangistusest vabastamine oleks ennatlik ja poleks kooskõlas ühiskonna ootustega. Kohus, ära kuulanud Marek Venno ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Venno tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Venno ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Venno isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Marek Venno kannab karistust väga raske isikuvastaste kuriteo – tapmise - eest, mille eest talle mõisteti 15-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi M. Venno ei oma, pani ta toime jõhkra 3 mõrva, seega on aeg, mil M. Venno on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. M. Venno peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. M. Venno pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav alkoholist võõrandunud. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka M. Venno suhtes koostatud iseloomustuses. M. Venno ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks takistuseks elukoha probleem, sest see on M. Venno`le tagatud. Kindel töökoht puudub, kuid kinnipeetav loodab sada tööd ehituse erialal. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et 15-aastasest vangistusest on M. Venno`l kandmata üle 4 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.01.2012.a) ning M. Venno ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Venno vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik