1-07-3027\2

1-07-3027 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3027 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksei Kuritsõn’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Kuritsõn (ik 36902063716; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Kuritsõn tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas12.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Kuritsõn’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Kuritsõn tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 23.02.1998.a otsusega KrK§ 101 p 7 järgi ja karistada teda 10 (kümne) aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Vastavalt KrK § 41 liideti karistusele Narva Linnakohtu 25.11.1991.a. otsuse järgne kandmata karistus 1 aasta 1 kuu 4 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) aastat ja 1 kuu 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 21.05.1997.a ja lõpp 25.06.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 13.10.2004.a. 2 Aleksei Kuritsõn on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et töötab vanglas elektrikuna kolm aastat. Suhted eluosakonnas on rahuldavad. Vanglaametnikega suheldes suudab oma negatiivseid emotsioone vaos hoida. On käinud kaks korda lühiajalisel väljasõidul. Hagi on tasutud. On avaldanud soovi minna võõrutusravile. Viimase õigusrikkumise pani toime 30 aastase mehe suhtes, kelle ta tappis noaga ja pani seejärel põlema. Oma tegu hindab halvaks, kuid erilist kahetsust välja ei näita. Eelminekuritegu oli Aleksei Kuritsõn’il vägistamine, milles ta end süüdi ei tunnistanud. Peale vabanemist on elukoht olemas aadressil XXXXXXX. Omab keskharidust ja traktoristi, elektriku, keevitaja, santehniku ja treiali kutsetunnistusi. Kogu vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 15 korral. Viimane rikkumine oli 2004.aastal. Iseloomustuse kohaselt on Aleksei Kuritsõn’il kuritegelik käitumismuster välja kujunemata. Otsest ohtu kellelegi ei ole, kuid olles alkoholijoobes võib enda kaitseks solvangute esitaja suhtes kasutada vägivalda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabanemine ei ole Aleksei Kuritsõn’i puhul otstarbekas, kuna ta ei oma garanteeritud töökohta ning eelmisel korral vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanedes pani kuriteo toime juba 6 kuu pärast. Kriminaalhooldajal on alust eeldada, et alkoholi tarvitamine võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Aleksei Kuritsõn taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Aleksei Kuritsõn’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksei Kuritsõn tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksei Kuritsõn ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksei Kuritsõn’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksei Kuritsõn kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest, mille eest talle mõisteti 11 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Aleksei Kuritsõn’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 15 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Aleksei Kuritsõn ei oma, on aeg, mil Aleksei Kuritsõn on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aleksei Kuritsõn peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Aleksei Kuritsõn pani käesoleva kuriteo toime alkoholijoobes. Olukorras, kus Aleksei Kuritsõn ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka 3 Aleksei Kuritsõn’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Aleksei Kuritsõn’i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabanemine ei ole Aleksei Kuritsõn’i puhul otstarbekas, kuna ta ei oma garanteeritud töökohta ning eelmisel korral vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanedes pani kuriteo toime juba 6 kuu pärast. Kriminaalhooldajal on alust eeldada, et alkoholi tarvitamine võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Suureks takistuseks Aleksei Kuritsõn’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksei Kuritsõn’il kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.06.2008.a) ning Aleksei Kuritsõn’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksei Kuritsõn’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik