← Eesti

1-07-2927\2

1-07-2927 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2927 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Aivar Tiigi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aivar Tiigi (sündinud 02.07.1976.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aivar Tiigi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 09.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aivar Tiigi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aivar Tiigi tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 23.02.2006.a otsusega KarS § 199 lg2 p4,8 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg1 alusel suurendati karistust 13.10.2005.a. Järva MK otsusega mõistetud karistuse, vangistus 1 aasta ja 2 kuud, võrra, mõistes liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel vangistuse 1 aasta ja 10 kuud. Karistuse kandmise algus on 13.09.2005.a ja lõpp 13.07.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.08.2006.a. Võimalus vabanemiseks elektroonilisele järelvalvele 23.04.2006.a. 2 Aivar Tiigi karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu rohkem kui 4 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on A. Tiigi suhtes kohaldatud 5 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipidamiskohas suhtumine ametiisikutesse ei ole olnud hea ja ta ei ole koostööks valmis. A. Tiigi töötas Ämari Vanglas OÜ-s Rummu Puit väljaspool asuvates angaarides. Vanglas püüab hoiduda omaette. Kinnipeetav on sooritanud korduvalt varavastaseid kuritegusid, teda on karistatud varguste eest 7 korral, ühel korral kelmuse eest ning ühel korral narkootikumi tarvitamise eest vanglas, ühel korral kehalise väärkohtlemise eest. Alkoholi mõjul võib kinnipeetav muutuda agressiivseks ja vägivaldseks. Esitatud andmete järgi on A. Tiigi`l vabanedes võimalik paariks kuuks asuda elama õe juurde aadressil XXXXXXX, või sotsiaalkorterisse aadressil XXXXX. Kindel töökoht puudub. Iseloomustuse kohaselt on võimalik, et kinnipeetav jätkab narkootiliste ainete kasutamist ka vabaduses (2006.a. augustis süstis vanglas narkoaineid ja talle lisati selle eest karistus). Kinnipeetav peab enda sooritatud kuritegusid siiski negatiivseks, tunnistab süüd ja püüab end välja vabandada, et kuriteod olid sooritatud soovist tarbida alkoholi. A. Tiigi poolt on vabaduses potentsiaalseteks ohvriteks füüsilised ja juriidilised isikud, üldjuhul võõrad isikud või isikud, keda kinnipeetav põgusalt tunneb. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aivar Tiigi sobib vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Riski suurendavad järgmised asjaolud: madal haridustase, ametioskuste puudumine, puudub töölkäimise harjumus, töökoha puudumine ja liigse vaba aja olemasolu. Kinnipeetav on mõjutatav, Paides on teda ees ootamas kuritegeliku minevikuga sõbrad, kelledega vaba aega veedetakse vana harjumuse kohaselt mitte midagi tehes. Probleemid alkoholi liigtarvitamisega, tugevate peresidemete puudumine, halbade eluoskuste olemasolu. Aivar Tiigi taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav peab enda sooritatud kuritegusid siiski negatiivseks, tunnistab süüd ja püüab end välja vabandada, et kuriteod olid sooritatud soovist tarbida alkoholi. Prokurör ei toeta taotlust. Aivar Tiigi – kinnipeetav on olnud korduvalt karistatud, samuti on kandnud mitmel korral ka vanglakaristust, see aga pole motiveerinud teda valima seaduskuulekat eluviisi ja hoiduma kuritegudest. Ka vangistuses jätkas ta süütegude toimepanemist – tarvitas narkootikume. Samuti on ta viiel korral muul viisil vanglarežiimi rikkunud. Prokurör on seisukohal, et kui isik ei suuda juba vanglatingimustes järgida käitumisreegleid ja eeskirju, siis poel alust arvata ka, et ta suudaks käitumiskontrollinõudeid vabaduses täita. Prokurör on seisukohal, et kuna isikul puudub kindel töökoht vabaduses ja ta on kontrollile allumatu, siis pole ka põhjust teda enne tähtaegselt vangistusest vabastada. Kohus, ära kuulanud Aivar Tiigi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Tiigi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Tiigi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Tiigi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aivar Tiigi kannab karistust varavastaste tegude, mille eest talle mõisteti 1 aasta ja 10 kuud vabadusekaotust. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et 3 mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et A. Tiigi suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 5 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Tiigi ei oma, on aeg, mil A. Tiigi on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aivar Tiigi peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. A. Tiigi peab üle saama ka oma alkoholi sõltuvusest. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A. Tiigi suhtes koostatud iseloomustuses. A. Tiigi ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks takistuseks Aivar Tiigi elukohaprobleemid, sest tal on võimalus paariks kuuks asuda elama oma õe juurde või sotsiaalkorterisse Paides. Puudub aga kindel töökoht. Arvestamata ei saa veel jätta ka asjaoluga, et 1-aasta ja 10-kuusest vangistusest, mida ta kannab varavastaste kuritegude eest, on A. Tiigi`l kandmata ligikaudu rohkem kui 4 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.07.2007.a) ning A. Tiigi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Tiigi vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.