lg 1 p 1 järgi on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. K. Kaldmale tema õigusi ja kohustusi ei selgitatud, selle asemel on talle väidetud, et toimub eraldi väljakutsumine, mida tegelikult väärteomenetlus ette ei näe. Antud juhul esineb vastuolu väärteoprotokollis esitatud info ning kohtuvälise menetleja poolt suuliselt esitatud andmete suhtes. Kohtuväline menetleja on sisuliselt võtnud K. Kaldmalt võimaluse ennast kaitsta, luues talle väärettekujutuse väärteomenetluse korrast ning isiku kaitseõigusest. Väärteomenetluse üks kesksemaid printsiipe on isiku kaitseõigus, mida on antud juhul olulisel määral rikutud. Kuivõrd K. Kaldmale oli kohtuvälise menetleja poolt loodud väärettekujutus, ei teadnud ega saanudki ta teada, et menetlusalune isik peab ise väärteootsusele järele minema. Järeldus, et isik jättis kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele minemata ilma põhjuseta, passiivsusest ei ole õige ning ei tulene selle aluseks olevatest eeldustest. Kui isikule on loodud väärettekujutus, on ta eksimuses tegelikkuse asjaolude suhtes, ning ei saa oma käitumist vastavalt sellele juhtida. K. Kaldma ei ole jätnud otsusele järele minemata passiivsusest vaid ta ei teadnud isikliku järelemineku kohustusest ning ta ei saanudki sellest teada kohtuvälise menetleja tegevuse tõttu. Kohtuvälise menetleja ametnik on oma olemuselt riigivõimu kandja ning isikul on õiguspärane ootus, et kohtuvälise menetleja poolt talle esitatud andmed on õiged ning vastavad tegelikkusele. Saades kohtuväliselt menetlejalt selgitusi, ei ole isikul kohustust süveneda ise oma väärteo materjalidesse ning otsida sealt võimalusi enda huvide kaitsmiseks, vaid tal on õigus tugineda talle riigivõimu esindaja poolt suuliselt antud informatsioonile. Isik ei pea ise sellise informatsiooni õigsust kontrollima, kuivõrd tal on õiguspärane ootus, et tema väärtegu menetlev kohtuväline menetleja tunneb väärteomenetlust ning tegutseb õiguspäraselt. Juhul, kui isik viiakse kohtuvälise menetleja poolt eksimusse, on tegemist vältimatu eksimusega, kuivõrd kohtuvälisele menetlejale kuulub eriline usaldusseisund. Antud juhul ei ole vajalik tähtaja ennistamise taotluse esitamine, kuivõrd K. Kaldma on saanud väärteootsuse kätte alles 27.01.2007 ning kaebus on esitatud 01.03.2007 ehk siis 15 päevase kaebetähtaja jooksul. Nimetatud põhjusel oleks kohus, juhul kui ta on leidnud, et tähtaja ennistamine ei ole antud juhul vajalik, pidanud kaebuse ka sisuliselt läbi vaatama, mida ta antud juhul teinud ei ole. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissar Marek Tiiratsi 29.01.2007 otsus väärteoasjas nr 2602,07,00179 on tehtud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Väärteoprotokollis on K. Kaldma poolne rikkumine väidetavalt tuvastatud tunnistajate ütlustega, mille kohta on tehtud vastav märge väärteoprotokolli. Samuti on otsuse järgi väärteo toimepanek muu hulgas tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Väärteoprotokollile ega otsusele ei ole sellist tunnistaja ülekuulamise protokolli lisatud. Samuti ei ole selge, kes selliseks tunnistajaks on olnud ning milles tema ütlused seisnevad. VTMS § 33 järgi tunnistaja anonüümsust väärteomenetluses ei tagata. Seega ei ole võimalik, et tunnistaja on jäetud anonüümseks, kuivõrd sellist võimalust väärteomenetluse seadustik ette ei näe. Lubamatu on tugineda tõendile, millega menetlusosalisel ei ole võimalik tutvuda 3 ega selle suhtes vastuväiteid esitada, samuti on lubamatu tugineda tõendile, mida tegelikkuses olemas ei ole, kuivõrd selle alusel ei ole võimalik tõendada tõendamiseseme asjaolusid. Antud juhul on väärteootsus langetatud olematul alusel.
lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Sama säte kohaldub ka väärteomenetlusele. Antud juhul ei saa väärteo toimepanemist pidada tõendatuks, kuivõrd selle tõendamiseks tõendeid esitatud ei ole. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud õigusvastaselt ning meelevaldselt tuginedes tõendamata asjaoludele, mis juba ainuüksi on väärteotsuse tühistamise aluseks. K. Kaldma on väärteoprotokolli koostamisel avaldanud soovi kaitsja osalemiseks menetluses ning ise asja arutamisest kohtus osa võtta. K. Kaldmale kaitseõigust ei tagatud. Väärteoprotokolli koostamisel on konstaabel Tiit Voot ebaõigelt selgitanud, et kaitsja osavõtt väärteomenetlusest algab alles hilisemal väljakutsumisel, mida aga väärteo- ega kriminaalmenetlusseadustik ette ei näe. Sellise väärinformatsiooni esitamisega on sisuliselt välistatud kaitsja osalemine väärteomenetluses ning kaebuse esitaja kaitseõigust on olulisel määral rikutud. Kaebuse esitaja ei vaidlusta väärteo toimepanemist ennast, tunnistab end selles süüdi ning kahetseb toimepandud tegu. Puhtsüdamlikku kahetsust on kaebuse esitaja väljendanud ka juba väärteoprotokolli koostamise ajal ning see on vastavalt protokollitud. KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu. Nimetatud asjaolu ei ole aga otsuse tegemisel arvestatud, vaid on ebaõigesti leitud, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme, ei ole tagatud isiku kaitseõigus, väärteo tuvastamisel on tuginetud olematule tunnistaja ülekuulamise protokollile ning ei ole arvestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 09.03.2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb lähtuda sellest, kas see lasti mööda mõjuval põhjusel või ei. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ja menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.
§-s 172 lg 2 on toodud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Nende hulgas on ka muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. K. Kaldma väidab, et väärteoprotokolli koostanud konstaabel jättis talle väärettekujutuse, et pärast väärteoprotokolli koostamist kutsutakse ta veel täiendavalt ütlusi ja selgitusi andma advokaadi juuresolekul, kuid midagi sellist ei toimunud ja talle oli üllatuseks, et 29.01.2007 tehti tema kohta otsus ilma teda täiendavalt välja kutsumata. K. Kaldma väidab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt ta viidi eksitusse väärteootsuse tegemise korra suhtes ja tal ei olnud võimalust ennast kaitsta. Ta leiab, et eelpooltoodu on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus. Ta väidab, et sai otsuse kätte 27.02.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.