S § 66 lg 2 kohaselt määrata Priit Parrale mõistetud rahatrahvi, kogumis 9000.00 krooni tasumine ositi, igakuuliselt 750.00 (seitsesada viiskümmend) krooni, alates 2007.a. aprillikuust tasumise lõpptähtajaga 31.märts 2008.a. Välja mõista Priit Parralt riigituludesse postikulu 44.00 (nelikümmend neli) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr.2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 16.jaanuari 2007.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati Priit Parrale Liiklusseaduse (LS) § 7417 lg-te 1 ja 2 alusel rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 1800.00 krooni ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravvõtmine 3 kuuks, LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 3000.00 krooni ja LS § 7432 lg 1 alusel rahatrahv 70 trahviühikut, s.o. 4200.00 krooni. Vaidlustatud otsusest lähtuvalt karistati Priit Parrat selle eest, et ta 06.detsembril 2006.a. kella 16.07 paiku Türi linnas Tallinna tänava ja kaubamaja ristis juhtides mootorsõidukit ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust, ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale, osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, milles oli kannatanuid ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik ning samuti pandi talle süüks, et ta osaledes mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Kaebuse esitaja on vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse leides, et talle mõistetud karistus on liiga karm. Nimelt ta alles õpib ega oma iseseisvat sissetulekuallikat. Samuti tuleks arvestada asjaoluga, et tema vanematest töötab ainult isa. Lisaks käib isa harva kodus, mistõttu on vaja kaebuse esitajal sõita sageli Säreverest emale koduste tööde tegemiseks appi ning juhtimisõiguse äravõtmine arvestades viletsat bussiliiklust teeb selle võimatuks. Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et otsuse muutmiseks puudub seaduslik alus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused VTMS § 73 lg 1 p 1 alusel on teinud kohtuväline menetleja otsuse Priit Parrale rahatrahvide määramise kohta LS § 7417 lg 1, §
Priit Parra ei eita talle süüks pandavaid tegusid, kuid leiab, et ta ei teinud seda tahtlikult. Ka leiab ta, et ei põgenenud liiklusõnnetuse sündmuskohalt, vaid sõitis auto ette jäänud poissi koju viima. LS § 56 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Kuigi Priit Parra on algselt eitanud kannatanule otsasõitmist, on ta hiljem selle omaks võtnud ning liiklusõnnetust on kinnitanud nii tunnistaja U.E. kui ka kannatanu L. S. Priit Parra on varem väitnud, et vastutulev kaubik varjas tal ära ülekäiguraja, mistõttu ei saanud Priit Parra olla veendunud, et ülekäigurajal kedagi ei ole. Seega rikkus Priit Parra Liikluseeskirja (LE) § 46 nõudeid, mille alusel peab juht lähenedes reguleerimata ülekäigurajale vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. LE § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab muuhulgas tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähvatusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Priit Parra näol on tegemist isikuga, kes on väga väheste sõidukogemustega, ka olid lähtudes liiklusõnnetuse aktist ja tunnistaja U E ütlustest ilmastikutingimused kehvad ning nähtavus halb, mis juba iseenesest nõuab ülekäigurajale lähenedes autojuhilt suuremat hoolsuskohustust. LE § 225 p 1 alusel peab juhul, kui on 2 juhtunud liiklusõnnetus, asjaosaline juht peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu ja tähistama seisva auto nõuetele vastavalt. Kuigi antud teelõigul oli auto peatamine võimalik, Priit Parra seda ei teinud ning eiras ka LE § 226 p 3 nõudeid teatamise kohta juhtunust politseile. Priit Parra on väitnud, et kannatanu ei soovinud kiirabi ning seepärast otsustas ta viia lapse koju. Kohtu arvates on kohtuväline menetleja õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et kannatanu näol oli tegemist kõigest 11-aastase lapsega, kes ei pruugi olla adekvaatne ning sisemiste vigastuste olemasolul võinuks olla kiirabi mitteväljakutsumisel tagajärjed pöördumatud. Kuna Priit Parra ei informeerinud politseid liiklusõnnetusest ning tegelikult lahkus südmuskohalt, on õigesti kvalifitseeritud ka Priit Parra tegevus LS § 7432 lg 1 järgi. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Priit Parra on toime pannud teod, mis vastavad LS § 7417 lg 1, §
lg 1 sätestatud süüteokoosseisudele ning teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja ei ole leidnud ning neid ei tuvastanud ka kohus. Karistusena näeb seaduseandja nimetatud rikkumiste eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning lisakaristusena võimaluse ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus kogumis ühest kuust kuni ühe aastani. Antud juhul on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist, kuna tegemist on raske rikkumisega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Nimelt pani Priit Parra toime kolm erinevat väärtegu ning tähelepanuta ei saa jätta, et kaebuse esitaja on vaatamata vähesele juhistaažile juba ühel korral varem karistatud liiklusalase rikkumise eest. Priit Parra poolt oli ka varasem väärteotrahv uue rikkumise toimepanemise ajaks tasumata ning kohtu arvates Priit Parra karistamine ilma lisakaristuseta ei täida enam oma eesmärki. Priit Parra väide, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks liikumise kodu ja kooli vahel võib olla küll usutav, kuid sellisel juhul tuleb liikumise võimalus lahendada kolmeks kuuks kuidagi teisiti. Priit Parra on vaidlustanud ka rahatrahvi suuruse väites, et õpib ega oma iseseisvat sissetulekuallikat, kuid kohtu arvates ei vähenda see kuidagi isiku süüd, mis on karistuse määramisel määrav. Kuigi Priit Parrale süüks pandavate väärtegude eest on ette nähtud ühe võimaliku karistusliigina ka arest, on antud juhul põhjendatult peetud otstarbekaks kohaldada karistusena rahatrahvi kui kergemaliigilist karistust sanktsioonis sätestatud keskmises määras. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Priit Parra poolt pandi toime LE § 46, § 123, § 225 p 1 ja § 226 p 3 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7417 lg-te 1 ja 2, §
Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Priit Parrale mõistetud karistus. Kuna Priit Parra õpib ega tööta ning kaebusest lähtuvalt võib rahatrahvi tasumine tekitada probleeme, on mõistlik määrata rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, seega tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.