1-07-2922\4

1-07-2922 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2922 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Sergei Leiko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Leiko (ik 37201300340; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Leiko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 09.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Leiko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Leiko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 11.02.2003.a KrK § 177 lg 3 järgi 7 kuud vabadusekaotust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 3 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus on 11.02.2003.a ja lõpp 11.05.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 11.08.2006.a. 2 Sergei Leiko on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eluosakonnas tegeleb põhiliselt spordiga, peab tähtsaks jalgpalli ja muid sportlikke tegevusi. Sergei Leiko on vangistuse jooksul omandanud haridust Rummu Erikutsekoolis, kus lõpetas remondielektrikute kursused; 2004.aasta kevadel lõpetas 10.klassi; 2005/2006 õppeaastal jätkas õpinguid 11.klassis, kuid ei lõpetanud klassi. Hariduse omandamisse suhtub kinnipeetav ükskõikselt. Hagi tasumata jääk on 3769,80 krooni. Sergei Leiko on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Esitatud andmete järgi on Sergei Leiko’l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXX. Vangistuse aja jooksul on kinnipeetavale mõistetud 109 distsiplinaarkaristust, kuid hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Iseloomustuse kohaselt on antud kinnipeetava puhul ohustatud nii ühiskond kui ka kaaskinnipeetavad. Rohkem isegi viimased, sest Sergei Leiko ei ole pikka aega vabaduses viibinud. Kinnipeetaval on kaks tapmiskatset kaaskinnipeetavate suhtes. Oht seisneb selles, et kinnipeetavat on varasemalt iseloomustatud eriti julma, jõhkra ja agressiivse isikuna. On alati konfliktideks valmis. Vanglas on loonud suhteid kuritegelike ühendustega. Alkoholijoobes on isik eriti agressiivne ja kontrollimatu käitumisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav ei oska vabaduses elada seaduskuulekat elu. Kuna kinnipeetava karistusaeg lõppeb 11.05.2008, siis oleks otstarbekas määrata Sergei Leiko kriminaalhooldusele. Sergei Leiko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt karistatud, nii vanglas viibimise ajal kui ka enne seda. Tal on 109 distsipliini rikkumist ning tema kohta koostatud iseloomustused räägivad ühte keelt – kinnipeetav on ühiskonnale ohtlik ning tema vabastamine enne tähtaega pole mõistlik. Arvestades kõiki asjaolusid prokurör nõustub, et tegemist on inimesega, kes pole vangistuses oma mõttelaadi ja käitumist muutnud ja kujutab endast ohtu ühiskonnale, seega ei saa toetada ka tema vabanemist vanglast enne tähtaega. Kohus, ära kuulanud Sergei Leiko ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Leiko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Leiko ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Leiko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Leiko on viibinud vangistuses alates 1988.aastast (kuuel korral kriminaalkorras karistatud) ning sellest lähtuvalt puudub kinnipeetaval igasugune töökogemus ja reaalne pilt välismaailmas toimuvast. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Sergei Leiko suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 109 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi Sergei Leiko ei oma. Sergei Leiko peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Leiko suhtes koostatud iseloomustuses. 3 Suureks takistuseks Sergei Leiko tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus arvestama ka distsiplinaarrikkumisi nagu sanitari löömine; Keskvangla administratsiooni töötajate ähvardamine; öösel mängis raadio täie võimsusega; kambrite kontrollimise ajal oli ebakaines olekus, solvas administratsiooniesindajaid ebatsensuursete väljenditega; tekitas enesevigastuse; ähvardas alustada vangla tööd desorganiseerivat tegevust; kahe keelatud eseme omamine, milleks olid omatehtud torkeriistad; hoidis kambris keelatud esemena telerit; keeldus täitmast vanglaametniku põhjendatud ja seaduslikku korraldust narkotesti tegemiseks. Seega Sergei Leiko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Leiko vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik