1-07-2926 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2926 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Sergei Sergejev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Sergejev (ik 37510022240; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Sergejev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 09.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Sergejev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Sergejev tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 23.03.2005.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.11.2004.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust. Osaliselt kantud karistus 9 kuud 22 päeva. Ärakandmisele kuulus 2 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 24.03.2005.a ja lõpp 17.01.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 03.11.2006.a. 2 Sergei Sergejev on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Sergei Sergejev’il 2 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Sergei Sergejev töötab AS-is Eesti Vanglatööstus. Ämari Vanglas on karistuse kandmise jooksul lõpetanud Rummu Erikutsekooli 2006.aastal elektrikute kursuse. Vabaduses tarvitas narkootikume ja esinesid alkoholiprobleemid. Soovib osaleda ravi- ja võõrutusprogrammides. Hagi tasumata jääk on 51 962,02 krooni. Vabanedes asub elama ema K S juurde aadressil XXXXXX. Lisaks on vabanedes planeeritud töökoht ka OÜ-s Omega Jõhvi linnas. Sergei Sergejev on olnud varem kriminaalhooldusalune ja siis rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Kuigi on mitmeid kordi vangis olnud, näeb siiski võimalust alustada uut elu. Kinnipeetava peamised riskid vabaduses on seotud võimaliku narkootiliste ainete taastarbima hakkamisega. Sellest tulenevalt Sergei Sergejev võib hakata ka varastama. Kinnipeetava poolt on vabaduses ohustatud juhuslikud eraisikud, samas ka juriidilised isikud. Oht seisneb eelkõige kinnipeetava poolt toime pandavates vargustes. Sergei Sergejev on ise motiveeritud loobuma opiaatidest. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Sergejev’i suhtes ei ole seaduskuulekas käitumine olemuslikult kinnistunud ja ei ole läbi viidud ettevalmistust ennetähtaegseks vabanemiseks. On olemas reaalne risk uue kuriteo toimepanemiseks. Antud isiku suhtes on mõttekas jätkata reaalse karistuse kandmist. Sergei Sergejev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on olnud korduvalt karistatud, samuti on kandnud mitmel korral ka vanglakaristust, see aga pole motiveerinud teda valima seaduskuulekat eluviisi ja hoiduma kuritegudest. Samuti on isik olnud juba korduvalt kriminaalhooldusel, kuid see pole positiivset tulemust toonud – kinnipeetav ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja tema kohta tehti mitmeid erakorralisi ettekandeid. Kinnipeetav on juba 15 korral karistatud kuritegude sooritamise eest, tal on väärteokaristused nii alkoholiseaduse rikkumise kui ka narkootikumide tarvitamise eest. Prokurör on seisukohal, et arvestades eelpoolnimetatud andmeid ei sobi kinnipeetav kriminaalhooldusele ja ta peaks karistusaja lõpuni vanglas kandma. Kohus, ära kuulanud Sergei Sergejev’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Sergejev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Sergejev’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Sergejev’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Sergejev kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Teda on karistatud kriminaalkorras 15 korda. Väärtegusid on sooritanud 19 korda. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Sergei Sergejev on pikaajaliselt tarvitanud narkootikume, mis andsid aluse ka kuritegude sooritamiseks. Sergei Sergejev peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Sergejev ei ole aru saanud narkootikumidest kaasnevatest probleemide tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist 3 vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Sergejev’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Sergei Sergejev’i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Sergei Sergejev’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Sergejev’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Sergejev’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.