1-07-3034\1

1-07-3034 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3034 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Suvorovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Suvorovski (sündinud 17.02.1957.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Suvorovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Suvorovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Suvorovski tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 24.10.2002.a otsusega KrK § 100 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KrK § 207 lg3 p1 järgi mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust lugedes karistus kaetuks raskema karistusega. Karistuse kandmise algus on 21.08.2001.a ja lõpp 21.08.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 21.04.2006.a. 2 Aleksandr Suvorovski karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 1 aasta ja 5 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on A. Suvorovski suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Vanglas ei tööta ega õpi. Tegeleb spordiga, kuulab muusikat ja loeb raamatuid. A. Suvorovski`t ei ole varem kohtulikult karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Esitatud andmete järgi on VA. Suvorovski`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXX. Peale vabanemist kavatseb tööle asuda RDB Service OÜ. Iseloomustuse kohaselt on tervis ja emotsionaalne seisund asjaolud, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist, seega võib ta teistele ohtlik olla. Võib dramatiseerida ja valida äärmise situatsiooni. Mõtlemises ei ole pandlik ja tal on raske näha sündmusi ja olukordi teisest vaatevinklist. Väljendab antipaatiat õigussüsteemi vastu ning kriminaalhooldusesse suhtub vastuoluliselt. Põgenemisele kalduvust vangistuse ajal ei ole täheldatud Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksandr Suvorovski sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et A. Suvorovski on Eesti Vabariigi kodanik ning tal on kehtiv pass. Positiivne on veel kindla elukoha ja töökoha olemasolu vabanemisel. Kinnipeetav omab keskharidust, nii praktilisi tööoskusi kui ka tööharjumust. Omab sugulaste poolset moraalset ja materiaalset toetust ning kinnipeetaval on soov elada seaduskuulekalt. A.Suvurovskil on reaalne võimalus elada seadusejärgselt ,kuid uue kuritegevuse sooritamise risk võib tekkida ,kui emotsionaalne seisund tingib impulsiivse ja mõtlematu käitumise. Samas märgib, et kinnipeetav vajab psühholoogi abi. Aleksandr Suvorovski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tapmises ennast süüdi ei tunnista. Ei ole nõus temale esitatud süüdistustega. Väljendab antipaatiat õigussüsteemi vastu ja suhtub kriminaalhooldusesse vastuoluliselt. Tunnistab oma süüd selles, et ei teatanud politseile, et tema korteris käisid vargad ja varastasid püstoli ja dokumendid. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Aleksandr Suvorovski ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Suvorovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Suvorovski ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Suvorovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Suvorovski kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise - eest, mille eest talle mõisteti 7-aastane vabadusekaotus. Tapmises ennast süüdi ei tunnista. A.Suvorovski kannab karistust esimest korda, kuid kuritegu on raske. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et A. Suvorovski suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 4 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Ta väljendab antipaatiat õigussüsteemi vastu. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Surorovski ei oma, sooritas ta jõhkra mõrva, seega on aeg, mil A. Suvorovski on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. A. Suvorovski peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A. Suvorovski suhtes koostatud iseloomustuses. A. Suvorovski ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja hinnangul A.Suvurovskil on reaalne võimalus elada seadusejärgselt ,kuid uue kuritegevuse sooritamise risk võib tekkida ,kui emotsionaalne seisund tingib impulsiivse ja mõtlematu käitumise. Uue kuritegevuse sooritamise risk on keskmine. Vabanemisel ei oleks takistuseks Aleksandr Suvorovski elu- ja töökoha probleemid, sest need on talle tagatud. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 7-aastasest vangistusest on A. Suvorovski`l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 21.08.2008.a) ning A. Suvorovski ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Suvorovski vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik