1-07-2925\2

1-07-2925 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2925 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Marek Raud’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marek Raud (ik 37306080351; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Marek Raud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 09.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Raud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Marek Raud tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 31.03.2000.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 2, 3; KrK § 197 lg 3 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 12 aastat vangistust. 20.06.2000.a. Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistati Tartu Maakohtu 31.03.2000.a. kohtuotsus osaliselt KrK § 40 lg 1 alusel 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 26.06.1998.a ja lõpp 26.06.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 26.06.2005.a. 2 Marek Raud on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Marek Raud’i suhtes kohaldatud 22 distsiplinaarkaristust ning antud momendil omab kinnipeetav nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Ämari Vanglas viibimise ajal on kinnipeetavat aeg-ajalt rakendatud majandustöödele. Antud momendil teostab kinnipeetav kinnises eluosakonnas remonttöid, kus ta ka ise viibib. Erinevates kinnipidamisasutustes viibides on kinnipeetav tegelenud ka olmetehnika ning elektroonika parandamisega. Marek raud on käesoleva karistuse ajal viibinud ka Tartu Vangla psühhoneuroloogia osakonnas. Esitatud andmete järgi puudub Marek Raud’il elukoht. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud täideviijana rohkem kui kümnes intsidendis, neist viiel korral on Marek Raud ähvardanud, sõimanud ning rünnanud vanglaametnikku. Mitmel korral on tekitanud ka endale kehavigastusi ning omandanud keelatud esemeid. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav Marek Raud ohtlik nii endale kui teistele, võib panna toime uusi varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetav ei tunne enesel süüd ning ei õpi kogemustest, eriti karistustest. Ta ei saa vabaduses iseseisvalt hakkama, kui peab ise tegema otsuseid ja oma elu korraldama, sest tal puudub igasugune vastutustunne. Uue kuriteo riski võivad vähendada sobiv töökoht ning lähedased inimesed. Kinnipeetav ei tunnista oma teo tagajärgi, mõtleb ja arutleb enesekeskselt, näeb ainult isiklikke probleeme. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Marek Raud ei tule vabaduses iseseisvalt toime oma elu korraldamisega ja enesekontrolliga, mistõttu ta ei ole valmis ennetähtaegseks vabastamiseks. Marek Raud taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud vägivallaga seotud kuriteo, mille toimepanemise põhjuseid ta ei suuda välja tuua. Vanglas on 22 korral režiimi rikkunud ning tema käitumine on ebarahuldav – ähvardab ja sõimab vanglaametnikke, ka on ähvardanud tema kriminaalasjas olnud tunnistajat. Kinnipeetaval pole vabanemisel kindlat elukohta ega ka töökohta, puuduvad lähedased. Kinnipeetav pole oma hoiakuid ja elustiili muutnud. Tema kohta käivad iseloomustused on väga negatiivsed ning sisendavad prokurörile kinnitust, et ta jätkaks ka vabaduses kuritegude toimepanemist. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine enne tähtaegselt pole põhjendatud ning ei toeta taotlust eelpooltoodud põhjustel Kohus, ära kuulanud Marek Raud’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Marek Raud tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Marek Raud ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Marek Raud’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Marek Raud kannab karistust erinevate varavastaste kuritegude eest, kus on esinenud ähvardusi ja vägivalda. Teda on karistatud 10-aastase vangistusega, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Marek Raud’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 22 distsiplinaarkaristust, millest 4 on kehtivad distsiplinaarkaristused ning mis näitab, et võimaluse 3 tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud Marek Raud peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Marek Raud ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Marek Raud’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Marek Raud’i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Marek Raud’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 10-aastasest vangistusest on Marek Raud’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 26.06.2008.a) ning Marek Raud’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Marek Raud’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik