1-07-2417 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2007 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-2417
(06260201148)Kohtukoosseis Ago Kutsar Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- jaanuari 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aare Metsa esindaja adv. Evelin Pärn-Lee kaebus Riigiprokuratuuri
- jaanuari 2007 määrusele RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tühistada Riigiprokuratuuri
- jaanuari 2007 määrus ja saata Aare Metsa esindaja kaebus Riigiprokuratuurile läbivaatamiseks. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Kriminaalasjas nr 06260201148 alustati kriminaalmenetlust
- septembril 2006 KarS § 422 lg 1 tunnustel selles, et
- septembril 2006 kella 14.10 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 111,0 kilomeetril, kus põrkasid kokku mootorsõiduk KIA Sportage reg nr X , mida juhtis Semjon Šutak ja mootorsõiduk Lada 2121 reg nr X , mida juhtis Aksel Mets. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus sündmuskohal Lada 2121 juht A. Mets.
- detsembril 2006 on Lõuna Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel K. Iste prokuröri loal koostanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vastavalt KrMS § 199 lg 1, KrMS § 199 lg 1 p 4 ja KrMS §
- Määruse kohaselt tuleb kõnealuse liiklusõnnetuse tehiolusid igakülgselt hinnates asuda seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli liiklusõnnetuses hukkunud juht Aksel Mets ise, kes vaadeldavas liiklussituatsioonis tekitas ohu möödasõidul olevale sõiduauto KIA Sportage juhi liikumisele, kaldudes vastassuunavööndisse suunatuld näitamata, mille tulemusena toimus sõidukite kokkupõrge. Kuna liiklusõnnetuse põhjustaja Aksel Mets hukkus, siis tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamisega ei ole nõustunud Aare Mets, kelle esindaja Indrek Sirk on pöördunud kaebusega Riigiprokuratuuri. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis läbi vaatamata Aare Metsa esindaja Indrek Sirgi kaebuse. Määruse motiivide kohaselt ei ole tegemist sellise isiku kaebusega, kel oleks õigus nõuda kriminaalmenetluse jätkamist või vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamine. Teadaolevalt ei ole Aare Mets ise kriminaalmenetluse esemeks olnud liiklusõnnetusega seoses vahetut kahju saanud, et teda võiks seetõttu käsitleda kannatanuna KrMS § 37 lg 1 mõttes. Ta ei ole liiklusõnnetuses kehavigastusi saanute hulgas ning kriminaalasja materjalidest ja kaebusest ei nähtu, mis seos on Aare Metsal mõne liiklusõnnetusega seotud isikuga või millist muud kahju on Aare Mets ise või kellegi õigusjärglasena saanud. Kogutud andmetest nähtub, et menetlejal on olnud küllaldaselt alus arvata, et liiklusõnnetuse põhjustas Aksel Metsa tegevus. Seega ei saa Aksel Metsa ega tema võimalikke pärijaid ja õigusjärglasi käsitleda ei kannatanu ega kahtlustatavana antud kriminaalasjas. KarS § 422 lg 1 hõlmab endas rünnet vaid teise isiku või teiste isikute vastu ning isikut ei saa vastutusele võtta tema enda põhjustatud liiklusõnnetuse eest, mille ainsaks kuriteokoosseisu mõttes tähtsust omavaks tagajärjeks oli ta enda surm. Ainsaks konkreetsel juhul kriminaalõiguslikult relevantseks liiklusõnnetuse tagajärjeks oli Aksel Metsa surm ja tema ei saa olla oma surma põhjustamise osas kannatanu. Seega puudub ka Aksel Metsa õigusjärglastel ja esindajatel õigus kaevata KrMS § 207 lg 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisele. Kuna isiku enda surma ja teiste isikutele mitteraskete tervisekahjustuste põhjustamine liiklusõnnetuse tagajärjena ei ole käsitletavad kuriteona, siis ei saa formaaljuriidiliselt rääkida ka antud kriminaalasja kontekstis Aksel Metsast kui kahtlustatavast, seega ei saa tema õigusjärglane või esindaja esitada ka taotlust KrMS § 199 lg 3 p 2 lähtuvalt. Kuna kaebuse ja taotluse on esitanud isik, kellel puudub õigus kriminaalmenetluse lõpetamist vaidlustada või nõuda kriminaalmenetluse jätkamist, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kaebuses esitatud taotluste sisu Kannatanu esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja menetluse jätkamist Aksel Metsa rehabiliteerimiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on liiklusõnnetuses hukkunud Aksel Metsa lapsel Aare Metsal tulenevalt KrMS § 37 lg 1, § 38 lg 1 p 1 ja 5, § 207 lg 1 ning § 208 lg 1 õigus esitada kaebus ning taotleda tõe tuvastamist kriminaalasjas. Kuigi kõnealusel kannatanul KrMS § 38 lg 1 ps1 ja §-des 207 ning 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina ei ole kõiki KrMS §38 lg-s1 toodud kannatanu õigusi, tuleb kaebeõigus tagada talle täies mahus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused kohtuasjades nr 3-1-1-134-04, p 8, RT III 2005, 4, 32; nr 3-11-40-05 p 5, RT III 2005, 16, 165; nr 3-1-1-42-05 p 10, RT III 2005, 15, 149). Sarnast seisukohta on Riigikohus väljendanud ka 12.01.2006 lahendis nr 3-1-1-148-
- Samuti on jäetud täielikult tähelepanuta asjaolu, et Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses vaidlustati Aksel Metsa süü liiklusõnnetuse põhjustamises. Liiklusõnnetuses osales lisaks Aksel Metsale ka teine mootorsõidukijuht, kes kannatanu esindaja hinnangul oligi vastutav liiklusõnnetuse põhjustamises. Tulenevalt KrMS § 195 oli kannatanu esindajal õigus esitada ka kuriteoteade, kuid sama sündmuse osas erinevate isikute suhtes läbiviidavale menetlusele on Riigikohus andnud selge juhise – neid tuleb läbi vaadata ühises menetluses. Kriminaalmenetlust alustati sündmuse kohta, mitte konkreetse isiku suhtes. Kannatanu esindaja osundab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.02.2003 lahendile nr 3-1-11-03, kus pööratakse tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetusega seotud kuritegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang. Vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ning objektiivse arutamise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 14.12.2006 koostatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt lõpetati kriminaalmenetlus KrMS §-de 199 lg 1 p 4 ja 200 alusel, see on seoses kahtlustatava surmaga. Määruses leiti, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli liiklusõnnetuses hukkunud juht Aksel Mets ise. Liiklusõnnetuses osalenud teies juhi Semjon Sutaki suhtes eraldati kriminaalasjast materjalid väärteomenetluse alustamiseks. Rigiprokuratuuris jäeti liiklusõnnetuses hukkunud Aksel Metsa poja Aare Metsa kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale läbi vaatamata, kuna viimast ei saa käsitleda kannatanuna samas kui KrMS § 207 lg 1 kohaselt saab kaebuse esitada vaid kannatanu. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse läbi vaatamata jätmise põhjused on liiga formaalsed ja kaebus tulnuks läbi vaadata ning anda hinnang selles kirjeldatud põhjendustele. Kaebuses vaidlustati menetluse lõpetamise määruses esitatud järeldus, et liiklusõnnetuse põhjustas Aksel Mets, seega oli kaebuse eesmärk rehabiliteerida oma isa, kes kaevatava määruse kohaselt oli tunnistatud liiklusõnnetuse põhjustajaks. Riigiprokuratuur, jättes kaebuse läbi vaatamata, eeldas samuti, et liikusõnnetuse põhjustas Aksel Mets. Nõustudes sellise käsitlusega piiratakse oluliselt võimalust hukkunu rehbiliteerimiseks, kuna taolist kriminaalasja lõpetamise määrust sisuliselt vaidlustada ei saagi. Pealegi on menetluse lõpetamise määruses otseselt viide KrMS §-le 199 lg 1 p 4, mida ka Riigiprokuratuuri määruses peetakse ekslikuks, omet ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määruses vastavaid korrektuure tehtud. Seega tuleb Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja saata Aksel Metsa poja kaebus Riigiprokuratuurile läbivaatamiseks. Ago Kutsar