← Eesti

1-06-11100\5

Obsah (4)§ 199§ 68§ 238§ 215

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-06- 11100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoobril Kriminaalasja number 1-06-11100 (6274000092) Kohtuko

§-de 199 lg2 p4,8 ning 25 lg2 ja 215 lg2 p1 järgi Kohtuistungi toimumise aeg avalikul kohtuistungil lühimenetluses 17. oktoobril 2006.a. Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatav MAIVO KÄRT , ik. Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON 2006.a., Kuressaare Kohtumajas 2 Süüdi tunnistada MAIVO KÄRT kuriteos

§ 199lg2 p4, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta kuus
(6)kuud. Süüdi tunnistada MAIVO KÄRT kuriteos

§ -de 25 lg2 ja 215 lg2 p1 karistuseks vangistus kaks

(2)aastat. järgi ja mõista

§ -de 63 lg2 ja 64 lg1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Maivo Kärdile liitkaristuseks vangistus kolm

(3)aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Maivo Kärdile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes temale vähendatud karistuseks vangistuse kaks
(2)aastat.

§ 68

alusel arvata Maivo Kärdile mõistetud karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 18. aprillist 2006.a. Tulenevalt eeltoodust hakata Maivo Kärdile mõistetud karistuse vangistus kaks

(2)aastat kandmise aja algust lugema
  1. aprillist 2006.a. Maivo Kärdi suhtes kohaldatud tõkend- vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja täitmisele pööramiseni endiseks, siis tõkend ära jätta. Välja mõista Maivo Kärt’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni . Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide
  2. Välja mõista Maivo Kärdilt kahjutasu 1844 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend neli) krooni kannatanu K Ki ( ) kasuks. Välja mõista Maivo Kärdilt kahjutasu 800 (kaheksasada) krooni kannatanu M Ki ( ) kasuks. Välja mõista Maivo Kärdilt kahjutasu 5000 (viis tuhat) krooni kannatanu A L ( ) kasuks. Välja mõista Maivo Kärdilt kahjutasu 4440 (neli tuhat nelisada nelikümmend) krooni kannatanu A Ai ( ) kasuks. Välja mõista Maivo Kärdilt kahjutasu 10291 (kümme tuhat kakssada üheksakümmend üks) krooni 30 senti kannatanu AS Makros (reg. kood 10033489, Rohu tn5 Kuressaare linn ) kasuks. Välja mõista Maivo Kärdilt kahjutasu 6000 (kuus tuhat) krooni kannatanu A L (ik. ) kasuks. Välja mõista Maivo Kärdilt kahjutasu 150 (ükssada viiskümmend) krooni kannatanu T K (ik. ) kasuks. Välja mõista Maivo Kärdilt kahjutasu 152 (ükssada viiskümmend kaks) krooni 14 senti kannatanu A Ui (ik ) kasuks. Asitõend – CD plaat kriminaalasja juurde. Sony CD-R (asub kriminaalasja juures eraldi ümbrikus) jätta 3 Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast , mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Kristel Pedassaar kohtunik Motiveeritud otsus on valminud
  3. novembril 2006.a. Asjaolud ja menetluse käik Maivo Kärt on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles alkoholijoobes isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varastas 26.märtsil 2006.a. päeval kella 13.00-13.30 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kuressaare linnas N 51 eramust kod. A Uile kuuluva mobiiltelefoni Nokia 5140i Blak IMEI koodiga nr356201006491603 väärtusega 2799.- krooni koos kõnekaardiga nr56672920, mida kasutades tekitas kannatanule hiljem varalist kahju 152.14 krooni väärtuses; Selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sisenes vaba juurdepääsu teel ukse 4 kaudu 27.jaanuaril 2006.a. öösel ajavahemikul kell 03.30-04.00 Kuressaare linnas Lossi 15 asuvasse OÜ Siva Invest Arensburgi hotelli, kust varastas salaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil administraatori leti tagant laualt kod K Kile kuuluva nahast käekoti väärtusega 600.00 krooni, milles oli tema nimele väljastatud juhiluba väärtusega 100.00 krooni, Ühispanga magnetkaart väärtusega 99.00 krooni, Rüütli Veekeskuse kasutuskaart väärtusega 470.00 krooni; Ann salongi solaariumikaart väärtusega 300.00 krooni, kunstnahast rahakott väärtusega 100.00 krooni, rahakott väärtusega 75.00 krooni, raha 100.00 krooni ja rahalist väärtust mitteomavat kosmeetikat, millega kokku tekitas kannatanu K Kile varalist kahju 1844.00 krooni ja samast baariletilt kod. M Kile kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6100 koos selles oleva SEN kõnekaardiga nr koguväärtusega 800.00 krooni; Selles, et tema 03.03.2006.a. õhtul kella 21.00-21.30 paiku, tungis lukustamata ukse avamise teel sisse Kuressaare linnas R 1 elamu otsaküljes pargitud A Lle kuuluvasse sõiduautosse kust varastas kindalaekast salaja, ebaseadusliku omastamise eesmärgil liigendnoa väärtusega 250.00 krooni; Selles, et tema 03.03.2006.a. õhtul kella 22.30 paiku, tungis ukselukustuse lahtimurdmise teel sisse Kuressaare linnas R tn10a elamu otsaküljes pargitud kod. A Ai kasutuses olevasse sõiduautosse , kust varastas salaja, ebaseadusliku omastamise eesmärgil Hiina päritoluga kassettraadio väärtusega 350.00 krooni ja lõhkus ära keskkonsooli, millega tekitas varalist kahju 975.00 krooni. Varguse ja lõhkumisega tekitati kannatanu A Aile kokku varalist kahju 1325.00 krooni; Selles, et tema 24.03.2006.a. öösel kella 24.00-02.00 paiku varastas salaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil praokil oleva trellitatud akna kaudu Kuressaare linnas Pihtla tee 24 asuva AS Makros kauplus-laost riiulitel olevatest kastidest kokku 696 pakki erinevaid marke sigarette Bond, Vermont, Trend ja Rockets, millega kokku tekitas AS-le Makros varalist kahju 10291.30 krooni väärtuses; Selles, et tema 17.04.2006.a. varahommikul kella 05.20 – 05.30 paiku, tungis praokil rõduukse lahtilükkamise teel sisse Kuressaare linnas Lasteaia 7 asuva Kuressaare Linnahotelli numbrituppa 118, kust varastas salaja, ebaseadusliku omastamise eesmärgil kod. T Kle kuuluvad mobiiltelefoni Nokia 7210 koos Sim-kaardiga, koguväärtusega 7000.- krooni ja meeste käekella Jemis väärtusega 900.00 krooni, millega tekitas kannatanu T Kle varalist kahju 7900.00 krooni ja samast kodanik A L kuuluvad mobiiltelefoni Motorola V3 koos kõnekaardiga koguväärtusega 6000.00 krooni, kapuutsiga naistejope H2O väärtusega 3600.00 krooni, naiste käekella Fossill väärtusega 1800.00 krooni, juuksekummi liblikakujulise prossiga väärtusega 180.00 krooni, Ässa võtmehoidja koos Assa lukuvõtmega väärtusega 100.00 krooni ja autojuhiload väärtusega 150.00 krooni, millega kokku tekitas kannatanu A L varalist kahju 11830.00 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani Maivo Kärt toime

§ 199lg2 p4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maivo Kärti süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud varguse läks 03.03.2006.a. õhtul kella 21.00-21.30 paiku Kuressaare linnas R 1 elamu otsaküljes pargitud kod. A Lle kuuluva sõiduauto juurde ja omavoliliselt sooviga ajutiselt kasutada võõrast autot tungis lukustamata ukse avamise teel salongi, istus juhiistmele ja üritas käivitada autot, mille käigus lõhkus autoraadio ümber oleva konsooli, roolialuse armatuurlaua konsooli, tõmbas puruks süüteluku juhtmed, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna auto oli varustatud käivitamist takistava immobilaiseriga. Lõhkumisega tekitati kannatanu A Lle varalist kahju 5000.00 krooni väärtuses; Selles, et tema 03.03.2006.a. õhtul kella 22.30 paiku isikuna, kes on varem toimepannud asja omavolilise kasutamise katse läks Kuressaare linnas R 10A elamu otsaküljes pargitud kod. A A i kasutuses oleva sõiduauto juurde ja omavoliliselt sooviga kasutada võõrast autot tungis ukselukustuse lAmurdmise teel salongi, istus juhi istmele jka üritas käivitada autot, mille käigus lõhkus ära roolisamba ülemise ja alumise katte ning süüteluku, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, 5 kuna kannatanu A A sattus peale. Lõhkumisega tekitati kannatanu A Aile varalist kahju 3115.00 krooni väärtuses. Oma sellise tegevusega, mis seines võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katses omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toimepannud varguse, pani Maivo Kärt toime

§-de 25 lg2 ja 215 lg2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtueelses menetluses tunnistas Maivo Kärt ennast kõigis temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises süüdi ja ta väljendas kahetsust toimepandu üle. Kohtus asja arutamisel lühimenetluses tunnistas Maivo Kärt ennast temale

§ 199lg2 p4,8 järgi kvalifitseeritavate varguste toimepanemises süüdi osaliselt.

M. Kärt tunnistas temale süüks arvatud vargustest Kuressaare linnas N tn51 (A Ui) eramust toimepandud mobiiltelefoni vargust; Arensburgi hotellist toimepandud vargust ja Kuressaare Linnahotellist 17.04.2006.a. toimepandud vargust. Muus osas Maivo Kärt oma süüd eitas.

§-de 25 lg2 ja 215 lg2 p1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemist Maivo Kärt eitas. Maivo Kärt väitis, et uurija on tema ütlused valesti kirja pannud, kuriteo on toimepannud teised isikud. M. Kärdi kaitsja asus seisukohale, et nendes episoodides, milles M. Kärt ennast süüdi tunnistab, on tema süü leidnud tõendamist, kuid nendes episoodides, millede toimepanemist ta eitab, tuleb M. Kärt tõendite puudumisel õigeks mõista. Vastavalt sellele tuleb lahendada ka tsiviilhagide küsimus. Prokurör peab Maivo Kärdile esitatud süüdistuse kohtueelses menetluse kogutud ja kohtus uuritud tõenditega tõendatuks täies mahus. M. Kärdi karistust kergendava asjaoluna palub prokurör kohtul arvestada tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. M. Kärdi süüdi tunnistamisel kuriteos

§ 199lg2 p4 ja 8 järgi palub prokurör mõista karistuseks vangistuse üks

(1)aasta kuus
(6)kuud,

§-de 25 lg2 ja 215 lg2 p1 alusel mõista karistuseks kaks

(2)aastat vangistust. Liitkaristuseks mõista vangistus kolm
(3)aastat kuus
(6)kuud. Mõistetavat karistust vähendada

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse kaks

(2)aastat neli
(4)kuud, vahi all oldud aeg arvestada karistusaja hulka. Tsiviilhagid rahuldada. Kannatanu – AS Makros esindaja välja mõista. palub nende tsiviilhagi rahuldada ja tekitatud kahju süüdlaselt Kohtu seisukoht KrMS § 233 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte väljakutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuistungil on toimikus olevad materjalid avaldatud ja neid uuritud. Kohtuistungil kinnitas Maivo Kärt korduvalt, et ta soovib asja lahendamist lühimenetluses ja on seega nõus, et asi lahendatakse toimikumaterjalide pinnalt. Kohus olles läbiviinud lühimenetluses kohtuliku uurimise leiab, et Maivo Kärdi süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ja ta kuulub temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistamisele. Maivo Kärdi süü on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist:
  1. 26.03.2006.a. Kuressaare linnas N 51 eramust A Uile kuuluva mobiiltelefoni varguse episoodis: Kannatanu A Ui suulise kuriteoteate protokolliga ning ütlustega, dokumentaalsete tõenditega varastatu maksumuse kohta ning mobiiltelefoni salvestatud varga fotoga, kelleks on Maivo Kärt (tl.142-149). Kannatanu ütluste kohaselt käisid temal 26.03.2006.a. külalised, nende hulgas Maivo Kärt. Pärast noormeeste lahkumist avastas ta, et varastatud oli temale kuulunud mobiiltelefon koos kõnekaardiga. Mobiiltelefon ja kõnekaart saadi kätte Maivo Kärdi käest. Maivo Kärt oli tema 6 telefoni kasutanud helistamiseks ja isegi salvestanud enda foto. Tehtud kõnede hind ning kõnekaardi sulgemise ja avamise tasu arvestades on kannatanu nõue süüdlase vastu 152.14 krooni; Kannatanu A Uilt varastatud ja Maivo Kärdilt äravõetud mobiiltelefoni asitõendina vaatlusprotokolliga, fotodega (tl.150-151); Tunnistajate i ütlustega selles, et tema käis 26.03.2006.a. koos K Ki ja Maivo Kärdiga külas A Uil. Maivo Kärt lahkus sealt enne teisi ja kui A tAs helistada, siis ilmneski telefoni kadumine ning tekkis kahtlus, et Maivo on telefoni varastanud (tl.152-153); Süüdistatava M. Kärdi enda ütlustega kohtueelses menetluses A. Uilt mobiiltelefoni varguse toimepanemise kohta ja süü omaksvõtuga kohtuistungil (tl.154-157);
  2. 27.01.2006.a. Kuressaare linnas Lossi tn 15 Arensburgi Hotellist kannatanutele K Kile ja M Kile kuuluvate esemete varguses: K Ki suulise kuriteoteate protokoll (tl.2). Teade on esitatud selle kohta, et 27.01.2006.a. kella 03.3007.00 vahel varastati Kuressaare linnas Lossi 15 asuvast hotelli Arensburgi leti tagant tema käekott koos isiklike esemete ja dokumentidega. Vargusega tekitati materiaalset kahju 1844.00 krooni; Kannatanu K Ki ütlustega selles, et tema töövahetuse ajal hotellis Arensburg varastati öisel ajal hotelli ruumidest ära tema käekott koos selles olnud esemetega. Varguse avastas ta hommikul kella seitsme paiku. Samas varastati restorani kassa kõrvalt ära ettekandja M Ki mobiiltelefon Nokia (tl. 34); Kannatanu M Ki ütlustega selles, et 26.01.2006.a. lõpetas ta töö Arensburgi hotellis kella 24.00 ajal. Ta jättis oma mobiiltelefoni administraatori ruumi taha baariletile laadima. Järgmisel päeval läks ta telefoni ära tooma, kuid siis selgus, et telefoni ei ole seal. Telefon oli öösel ära varastatud. Telefon oli musta värvi korpusega NOKIA
  3. Telefoni väärtuseks hindab kannatanu 800.00 krooni. Telefoni tagakaas oli kriimustatud. Varguse momendil oli telefon sisselülitatud. Telefoni sees oli ZEN kaart nr (tl.6); Jälitusprotokollis sisalduva teabega (tl.7), mis näitab, millises piirkonnas ja millisele numbrile on peale vargust kannatanu M. Kile kuuluva mobiiliga helistatud. Kannatanu M. K on ise helistanud mobiililt viimati 26.01.2006.a. kell 21.
  4. Peale M. Ki enda helistamist ja mobiiltelefoni varguse ilmsiks tulekut on aga keegi veel mobiiltelefonilt helistanud; Tunnistaja Raimo Smirnovi ütlustega selles, et 2006.a. jaanuarikuu lõpus või veebruaris Kuressaare autobussijaamas olles sai ta kokku tuttava Maivo Kärdiga, kes rääkis seal, et ta oli Arensburgi hotellis vargil käinud. Linnapeal käivad jutud, et M. Kärt on varas, keegi temaga eriti tegemist teha ei taha ja seetõttu tegutseb ta ka rohkem üksinda (tl.9); Maivo Kärdi enda süüd tunnistavate ütlustega kohtueelses menetluses ja kohtuistungil.
  5. 24.märtsi 2006.a. öösel Kuressaare linnas Pihtla tee 24 asuva AS Makros kauplus-laost sigarettide varguses: AS Makros (Rohu tn5 Kuressaares) müügijuhi teatisega
  6. märtsist 2006.a. selles, et 24.03.2006.a. avastasid nad Makros kauplus-lao tagumisest laoruumist suuremas koguses erinevate sigarettide varguses. Vargusega tekitati kahju 10291.30 krooni. Kuriteo teatele on lisatud akt nr 298, milles on toodud välja varastatud sigarettide margid, hinnad ja summad (tl.43-44); AS Makrose müügijuhi Toomas Ringvee kannatanuna ülekuulamise protokolliga (tl.45-46). T. Ringvee ütluste kohaselt avastas sigarettide varguse 24.03.2006.a. hommikul tööle tulnud laotööline. Asja uurimisel selgus, et vargus on toime pandud kaupluse lao otsaküljes asetseva trellitatud keskmise akna kaudu. Laos sees ei olnud käidud, kuid mingi esemega olid laos olevatelt riiulitelt sigaretiplokid tõmmatud akna juurde ja sealt väljavõetud. Nad teatasid vargusest koheselt politseile ja tegid inventuuri ja koostasid inventuuri kohta akti. Selgus, et varastatud oli 59 plokki ja 106 pakki erinevaid marke sigarette Bond, Vermont, Trend, Rockets. Kokku varaline kahju 10291.30 krooni; Sündmuskoha – Makrose lao aadressil Kuressaare linn Pihtla tee 24 vaatlusprotokolliga ja fotodega sinna juurde (tl.47-45). Vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse toimetamise hetkel oli lao aken 7 avatud asendis, akna lähedal akna all on metallredel, akna all olid näha jalatsijäljed, laoruumis sees olevatel riiulitel on näha kaupa, sealhulgas suitsupakkide kaste. Suitsukastidel on näha kraapimise (täkkimise) jälgi; Tunnistaja T E ütlustega selle kohta, et 24.03.2006.a. avastas ta tööle tulles, et AS Makros laoruumi otsaakna ees olev kile on katki tehtud. Kui ta sai aru, et vargus on toimepandud, siis läks ta välja vaatama ja nägi, et akna alla oli pandud redel, sealt läbi akna oli millegagi suitsupakkide kaste riiulitelt akna ligi tõmmatud ja siis riiulitel olevad suitsupakendid koos suitsupakkidega aknast välja tõstetud. Osa laos olevaid kaste olid millegagi ära täkitud (tl. 54-55); Kohtueelses menetluses on Maivo Kärt tunnistanud AS Makros laost suitsude vargust (tl.112-116) ja kirjeldanud seda järgmiselt: „Märtsikuu lõpus 2006.a. otsustasin minna Kuressaare linnas Pihtla teel asuvasse AS Makros kauplus-lattu. Olin sellele juba varem mõelnud ja kauplusest kunagi ka varastanud ja selle eest ka karistada saanud. Läksin lao hoovi, maja tagaküljele laoakende juurde, kus märkasin, et keskmine aken on praokil. Võtsin maast puutoika, ronisin seina najal olnud metallredelit mööda aknani, lükkasin sissepoole avaneva praokil oleva akna rohkem lahti ja õngitsesin toikaga akna ees olevate trellide vahelt laos sees olevatelt riiulitelt aknani sigaretikastid. Kui olin need aknani tõmmanud, siis pistsin käe trellide vahelt sisse ja võtsin kastidest sigaretiplokid välja, loopisin need maha. Laost varastasin ühel korral, kuid varastatul käisin järgi 2-3 korral“. M. Kärti poolt loetletud varastatud sigarettide markide loetelu kattub AS Makrose poolt avalduses ja aktis loetletud sigarettide markidega. Sarnaselt ülakuulamisel antud ütlustega on M. Kärt kirjeldanud vargust Makrose Hulgilaost ütluste olustikuga seostamise protokollis ja näidanud varguse toimepanemise ette sündmuskohal, milline toiming on ka fotografeeritud (tl. 116-122). Kohus hinnates selles varguse episoodis uuritud ülalnimetatud tõendeid kogumis M. Kärdi kohtueelses menetluses antud ütlustega ja kohtus väljendatud seisukohaga, et ta ei ole seda vargust toimepannud, asub seisukohale, et M. Kärdi ütlused kohtus ei ole usaldusväärsed. M. Kärt on kohtueelses menetluses kirjeldanud varguse toimepanemist nii, et tema ütlused haakuvad sündmuskoha vaatlusprotokollis märgituga, kannatanu – AS Makros esindaja ütlustega aga ka tunnistajate ja teiste dokumentaalsete tõenditega. M. Kärdi ütlustes kohtueelses menetluses sisalduvad andmed, mis võisid temale saada teatavaks ainult varguse toimepanemise käigus.
  7. 17.aprillil 2006.a. Kuressaare linnas Lasteaia 7 asuvast Kuressaare Linnahotelli numbrituppa 118 tungimises ja sealt kannatanutele T Kle ja A L kuuluvate esemete varguses: Kannatanute T K ja A Li suulise kuriteo teate protokolli ja ütlustega (tl.57; 58-61, 62, 68-72, 72). Nimetatud tõendite kohaselt tungiti 17.04.2006.a. kella 02.00-08.30 vahel praokil rõduukse lahtilükkamise teel Kuressaare linnas asuva Linnahotelli esimese korruse numbrituppa ja varastati sealt T Kle kuuluv mobiiltelefon Nokia 7210 ja hõbedane käekell ning A Lile kuuluv jope, mobiiltelefon Motorola V3, käekell Fossill, jope taskus olnud autojuhiload. Ära varastati ka „Ässa“ võtmehoidja koos võtmetega ja juuksekumm liblikakujulise prossiga punased kivid peal. Vargusega tekitati varalist kahju summas 11550.- krooni. A Li ütluste kohaselt oli terve tuba segi paisatud, kotid olid viidud tualettruumi ja seal läbi tuhnitud. Eeluurimise käigus on temale politseist tagastatud käekell Fossill, juuksekumm, võtmehoidja koos võtmetega, juhiload ja mittekomplektne jope H2O, millel on puudu kannatanu jaoks oluline rõivaelement-kapuuts. Kui arvestada tagastatud asjade väärtus maha, jääb kannatanu tsiviilhagi suuruseks 6000.00 krooni. 18.04.2006.a. kella 13.00 paiku, teatas A. Lile tema töökaaslane , et temalt varastatud jope on ühe tundmatu noormehe seljas, kes kõnnib tänaval. Kannatanu teatas koheselt politseile ja läks ise noormehele järele. Politsei pidaski noormehe kinni ja selle noormehe käest saadigi osa hotellitoast varastatud esemeid kätte. T K on politseis kõik hotellitoast temalt varastatud esemed kätte saanud. T K taotleb aga süüdlaselt välja mõista 150.- krooni kõnede eest, mida viimane on teinud erootikatelefonile helistades; 8 Asitõendite – kannatanutelt A Lilt ja T Klt varastatud ning Maivo Kärdilt äravõetud esemete vaatlusprotokollidega. Vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud esemed on tagastatud omanikele (tl.62-67,72); Läbiotsimise määruse ja – protokolliga. Läbiotsimine teostati Maivo Kärdi elukohas Kuressaare linnas . 20.04.2006.a. teostatud läbiotsimise käigus leiti M. Kärdi pükste taskust A Lile kuuluvad autojuhiload, liblikakujuline pross, voodi kõrvalt leiti veel Ässa võtmehoidja koos võtmetega (tl.8083), läbiotsimise käigus Maivo Kärdilt äravõetud esemete asitõenditena vaatlusprotokollidega (tl.8488); Teabenõudele Eesti Pangast antud vastuse ja tunnistaja ütlustega (tl.89-90). Teabenõude vastusest ja tunnistaja E. Anti ütlustest nähtub Eesti Panga hoonele Kuressaare linnas Lossi tn6, mille lähedusse jääb ka Linnahotell, on paigaldatud turvakaamerad. Tunnistaja on kaamerasse 17.04.2006.a. kella 02.00 ja 08.30 vahel toimunu kohta salvestatud teabe kopeerinud CD-le ja edastab selle politseile; Turvakaamera salvestise asitõendina vaatlusprotokolli ja fototabelitega sinna juurde (tl.92-96); Tunnistaja ütlustega selle kohta, 17.04.2006.a. peale lõunat andis temale tuttav Maivo Kärt talle kingituseks üle käekella Fossill. Hiljem selgus, et käekell on varastatud ja ta andis kella vabatahtlikult politseile üle (tl.99-100); Maivo Kärdi kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga 18.04.2006.a., kinnipeetu läbiotsimise protokolliga ja kinnipidamiseprotokolliga (tl. 101-104), millest nähtub, et kinnipidamisel võeti Maivo Kärdilt ära Linnahotellis kannatanutelt varastatud esemeid; Süüdistatava Maivo Kärdi enda süüd tunnistavate ütlustega varguse toimepanemises kohtueelses menetluses ( tl. 113-116, 117-122 ) ja süü tunnistamisega selles varguse episoodis kohtuistungil (tl. 208-211). 5-6, 7-
  8. 03.03.2006.a. õhtul kella 21.-21.30 paiku Kuressaare linnas R tn1 elamu juures kannatanu A Lle ning sama päeva õhtul kella 22.30 paiku Kuressaare linnas R tn10a elamu juures kannatanu A Aile kuuluvatesse sõiduautodesse sissetungimises, sealt esemete varguses ja sõiduautode omavolilises ajutise kasutamise katsetes: Kannatanu A L’ a ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et
  9. märtsi 2006.a. hommikul kella 08.00 paiku avastas tema elukaaslane , et kannatanule kuuluvasse sõiduautosse milline oli pargitud elukoha juurde R tn1 maja tänava poolsele küljele tänava äärde, oli sisse murtud. Eelmisel päeval kella 16.30 ajal oli autoga kõik korras. Kuna autouksed külmuvad ära, siis ta ei olnud neid lukustanud. Kuid auto oli varustatud immobilaiseriga, mis takistas võõral auto käivitamist ja ärandamist. Auto kindlalaekast oli põrandale tõmmatud kogu sisu. Autost oli ära varastatud kokkupandav liigend taskunuga, mis oli varustatud mitmete funktsioonidega. Samuti oli eemaldatud autoraadio esipaneel. Üritatud oli lahti kangutada autoraadio ümber asuvat konsooli, mille tulemusel on konsool puruks väänatud. Ära oli lõhutud kogu roolialune armatuurlauakonsool, mis asus juppidena juhiistme ees põrandal. Konsooli eemaldamisega oli ligi saadud süüteluku juhtmetele ning need süütelukust väljatõmmatud ja püütud süütejuhtmete ühendamise teel autot käivitada, mis aga immobilaiseri olemasolu tõttu ei õnnestunud. Autos oli midagi põletatud, sest tuhka oli auto täis. Ära oli lõhutud autos olnud kingitud ilunukk. Taskunoa vargusega (väärtus 250.-) krooni ja armatuurlauakonsooli lõhkumisega (väärtus 5000.-) krooni tekitati kokku varalist kahju 5250.krooni. Hiljem on A. L täiendanud oma ütlusi sellega, et on politseist 06.06.2006.a. kätte saanud autost varastatud liigendnoa. Kahju nõudeks jääb 5000.- krooni (tl.13-14); Sündmuskoha – A. Lle kuuluvasse sõiduautosse aadressil Kuressaare R tn1 sisstungimisega seoses teostatud vaatlusprotokolliga ja selle juurde lisatud fototabelitega. Sündmuskoha kirjeldus vastab kannatanu A. L poolt antud ütlustes kirjeldatuga (tl.15-20); Kannatanu A Ai ütlustega kohtueelses menetluses, selle kohta, et tema kasutuses on xxx kuuluv sõiduauto . Autot pargib ta alati oma elukoha Kuressaare linn R tn 10A korteri akna all. 03.märtsil 2006.a. õhtul kusagil kella 21.00 ajal kuulis ta auto käivitamist. Autot käivitati mitu korda, kuid auto 9 ei läinud käima. Kuna auto oli kaetud lumega, siis ei märganud nad alguses midagi kahtlast. Mõne aja pärast hakkas ta midagi kahtlast aimama ning ta vaatas uuesti aknast välja. Siis oli auto esiklaas juba lumest puhtaks pühitud. Ta läks õue ja auto juurde ning tõmbas juhiukse lahti. Küsimuse peale, mis autos toimub, ei vastanud keegi midagi. Juhi kohal istunud noormees tuli autost välja, vaatas talle otsa ja jooksis ära. Noormehel oli peas tumesinine Viru Valge logoga müts, seljas tumedad riided, nägu piklik, vuntsid, silmanurgad olid veidi allapoole. Autos oli ka teine noormees, kelle nägu kannatanu ei näinud ja kes samuti jooksis ära. Kannatanu teatas juhtunust politseile. Autot üle vaadates märkas ta, et süüteluku ümbert oli kõik katki tehtud ja varastatud oli autoraadio (kassettraadio) väärtusega 350.00 krooni. Peale raadio midagi muud varastatud ei olnud. Kannatanu kinnitab, et autouksed olid lukustatud. Kuidas noormehed autosse said ei oska ta seletada. Kannatanu arvates soovisid noormehed autoga minema sõita, kuna nad üritasid autot mitu korda käivitada (tl.2728); Hinnapakkumisega, millest nähtub, et kannatanu A. Aile kuuluva sõiduauto sissemurdmisega ja selle süüteluku lõhkumisega tekitatud tehniliste vigastuste parandamise kalkulatiivne maksumus on 4090.00 krooni (tl.29); Kannatanu A. Ai täiendaval ülekuulamisel antud ütlustega selles, et tema kahjutasu nõue süüdlase vastu on 4440 krooni (4090.- krooni remont ja 350.- krooni raadio) (tl.30-31); Sündmuskoha – Kuressaare linn R tn 10A juurde pargitud sõiduauto vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabelitega (tl.32-35). Vaatlusprotokollist nähtub A. Ai kasutuses olnud sõiduautosse sissemurdmine, roolisamba all olnud konsooli lõhkumine, süütejuhtmete väljatõmbamine. Tühi oli autoraadio koht ning puruks oli lõhutud selle ümber asuv keskkonsool. Tagaistmel asus musta värvi käepidemega liigendnuga, millel on avatud üks teradest ja näpitstangid. Liigendnuga võeti sündmuskohalt kaasa; Sündmuskohalt kaasavõetud asitõendi-liigendnoa vaatlusprotokolliga ja fotodega (tl.39-40); Asitõendiks tunnistatud liigendnoa tagastamise kohta kannatanu A Lle, kui omanikule (tl.41); Maivo Kärdi kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (112-116), milles ta muuhulgas tunnistab, et on toime pannud 1) 03.03.2006.a. kannatanu A Lle kuuluvase sõiduautosse tungimise, sealt varastanud liigendnoa ja püüdnud autot käivitada; mis aga ei õnnestunud; 2) 03.03.2006.a. kannatanu A Aile kuuluvasse sõiduautosse sissetungimise, sealt raadio varguse ja on püüdnud autot käivitada, mis aga ei õnnestunud; Andes kohtueelses menetluses ütlusi varguste toimepanemise asjaolude kohta, selgitab M. Kärt üksikasjalikult kuritegude toimepanemise mehhanismi. Tema ütlustes leiavad kajastamist sellised asjaolud, milledest ta võis teadlikuks saada ainult sündmuskohal olles, või millised faktid sisalduvad kannatanute ütlustes ja on kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega (tl.114-16). M. Kärdi poolt antud kirjeldus tema tegevuste kohta kannatanute sõiduautodes, langeb kokku sündmuskoha vaatlusel kirjeldatuga olukorraga autodes, kannatanute ütlustega, milledes sisalduvaid faktilisi asjaolusid sai M. Kärt tunnetada ainult sündmuskohal olles. Nii on M. Kärt eeluurimisel tunnistanud, et ta 03.03.2006.a. õhtul lonkis ringi Kuressaare linnas eesmärgiga ärandada kuskilt võimaluse korral sõiduauto, et sellega saaks lihtsalt ringi sõita. Esimesest sõiduautot, mida ei õnnestunud turvaseadme tõttu käivitada, varastas ta taskunoa, mis võis hiljem välja kukkuda tema taskust siis, kui ta oli hiljem A Aile kuuluvasse sõiduautosse tunginud. M. Kärdi ütluste kohaselt lõhkus ta ära A. L autos peegli küljes olnud ilunuku. Ta oleks tahtnud ka raadiot A. L autost varastada, kuid vaatamata konsooli lõhkumisele see ei õnnestunud. Maivo Kärt on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud muude tõenditega haakuvaid ütlusi kannatanu A Ai autosse tungimise kohta, selle ärandamiskatse ja sealt autoraadio varguse kohta. A. Ai lukustatud ustega autosse pääsemiseks murdis ta lahti ukseluku eelmisest autost kaasavõetud taskunoaga. Ajal, kui ta istus sõiduautos juhiistmel ja püüdis seda käivitada tuli tema juurde üks meesterahvas, kes märkas teda autos ja istus ta juurde autosse, et juttu rääkida. Mees oli tema jaoks tundmatu. Sel hetkel, kui mees oli autosse istunud, tuli tema juurde ka ilmselt auto omanik- keegi naisterahvas ja tõmbas auto ukse lahti. Siis ta 10 väljus tundmatu mehega autost ja jooksid nad siis koos ära. Autost varastatud kassettraadio müüs ta järgmisel päeva 300.00 krooni eest maha; Maivo Kärdi ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, fotodega (tl. 117 -123). Selle menetlustoimingu käigus on Maivo Kärt veelgi täpsemalt kirjeldanud kõigi temale süüks arvatud kuritegude toimepanemist ja näidanud toimepandud sündmuskohal ette; teatisega Maivo Kärdi varasemate kriminaalkaristuste kohta (tl. 124-126) ja ärakirjadega varasematest kohtuotsustest (tl.126-127), milledest nähtub, et Maivo Kärt on isik, kes on varem toimepannud varguseid. Kohus hinnates kannatanute A. L ja A. Ai sõiduautodesse sissetungimise, nende omavolilise kasutamise ja sealt kannatanutele kuuluvate esemete varguse kohta kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud ülalnimetatud tõendeid kogumis leiab, et M. Kärdi väited kohtus selle kohta, et ta ei ole neid kuritegusid toime pannud ei ole usaldusväärsed. M. Kärt on kohtueelses menetluses kirjeldanud eelpool nimetatud kuritegude episoodide toimepanemist nii, et tema ütlused haakuvad sündmuskoha vaatlusprotokollides märgituga, kannatanute ütlustega, aga ka tunnistajate ja teiste dokumentaalsete tõenditega, M. Kärdi ütluste olustikuga seostamise protokolliga. M. Kärdi ütlustes kohtueelses menetluses sisalduvad andmed, mis võisid temale saada teatavaks ainult sündmuskohtadel olles kuritegude toimepanemise käigus. Kohtulikus menetluses ei ole saadud andmeid selle kohta, et M. Kärt oleks kohtueelses menetluses esitanud kaebusi menetleja tegevuse peale. M. Kärt ei suutnud kohtulikus menetluses veenvalt põhjendada, miks tema kohtueelses menetluses antud detailide rohked ütlused on valed ja kus temale on need detailid teatavaks saanud. Kohtulikus menetluses on M. Kärdile kindlustatud kaitsja. Ei Maivo Kärt ega kaitsja ole esitanud kohtulikus menetluses taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Kohus on seisukohal, et M. Kärt asudes kohtuistungil oma süüd osaliselt eitama, kuid olles samas kindlalt nõus asja läbivaatamisega lühimenetluses, millega kaasneb kohustuslik mõistetava karistuse vähendamine, püüab kergendada oma vastutust ja vältida suuremate tsiviilhagide rahuldamist. Kohus eeltoodu põhjal leiab, et M. Kärdi tegevus temale süüks arvatud varguste toimepanemises on leidnud tõendamist, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud kuriteona

§ 199lg2 p.

4,8 järgi.

§ 215

näeb ette vastutuse võõra vallasja (sealhulgas mootorsõiduki) omavolilise ajutise kasutamise eest. Nii kannatanu A. L kui A. A kuulsid, kuidas nendele kuuluvaid sõidukeid püüti käivitada. Sõiduautode käivitamine ebaõnnestus süüdlase tahtest sõltumata. Ühel juhul oli takistuseks immobilaiser ja teisel juhul vaatamata süüdlase püüdlustele auto lihtsalt ei käivitunud. M. Kärdi ütluste kohaselt oli temal 03.03.2006.a. Kuressaare linnas hulkudes soov ärandada üks sõiduauto ja minna sellega sõitma. Selleks, et autoga sõitma minna püüdis ta alguses ärandada ühte autot ja siis teist. Teise auto käivitamisel tuli kohale sõiduauto omanik ja ta põgenes sündmuskohalt. Kohus leiab, et M. Kärt oma tegevusega realiseeris

§ 215lg2 p1 koosseisu, kuritegu jäi katse staadiumi.

Seega on M. Kärdi tegevus õigesti kvalifitseeritud kuriteona

§-de 25 lg2 ja 215 lg2 p1 järgi. Isegi, kui M. Kärdil oli

§ 215

lg2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisel kaaslasi, ei muuda see tema osa olematuks või kvalifikatsiooni kergemaks. Kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil uuritud teiste tõendite usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seatud. Karistuse mõistmine Pidades Maivo Kärdi süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises tõendatuks ning tema tegevuse õigesti kvalifitseerituks, arvestab kohus süüdistatavale karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M. Kärdi süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Maivo Kärdi poolt on toime 11 pandud tahtlikud I raskusastme kuriteo katsed ja II raskusastme kuritegu. Kuritegudega tekitatud materiaalne kahju on hüvitamata. Vaatamata sellele, et Maivo Kärt asus kohtus osade kuriteo toimepanemiste eitamisele, peab kohus põhjendatuks arvestada tema vastutust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamlikku kahetsust, mida ta on selgelt väljendanud kohtueelses menetluses. M. Kärdi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Maivo Kärt on varem varavastaste kuritegude eest korduvalt kriminaalkorras karistatud isik (tl. 160-161). Vaatamata varasematele viibimistele kinnipidamiskohas on M. Kärt jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimati vabanes kinnipidamiskohast 09.12.2005.a., esimese varguse pani toime juba 27.01.2006.a. Perioodil 09.12.2005.a. kuni vahistamiseni 20.04.2006.a. on Maivo Kärt toime pannud kuus vargust ja kaks võõra vara omavolilise ajutise kasutamise katset. Eeltoodu annab kohtule alust järelduseks, et M. Kärt ei ole temale mõistetud varasematest kriminaalkaristustest teinud vajalikke järeldusi, kuna ta on toimepannud uued kuriteod. Kohtul puudub kindlus selles, et M. Kärt ei pane edaspidi toime uusi süütegusid. Kohus arvestades eeltoodut ja õiguskorra kaitsmise huvisid peab põhjendatuks M. Kärdile mõista karistuseks reaalse vangistuse

§-de 199 lg2 p4 ja 215 lg2 p1 sanktsiooni Pdes, kuid lühemana prokuröri poolt taotletust. Kohus leiab, et M. Kärdile mõistetav liitkaristus ei saa olla eeltoodut arvestades minimaalne, milleks on kaks aastat, kuid võib olla kolm

(3)aastat. Seaduse järgi võiks mõistetava karistuse ülemmäär olla kümme aastat.

§ 238

lg2 alusel tuleb Maivo Kärdile uue kuriteo eest mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra.

§ 68

alusel kuulub Maivo Kärdile mõistetud karistusaja hulka arvestamisele tema eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 18.aprillist 2006.a. (tl. 101-104, 109-111). Asjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: 1844.00 krooni kannatanu K Ki poolt; 800.00 krooni kannatanu M Ki poolt; 5000.00 krooni kannatanu A L poolt; 4440.00 krooni kannatanu A Ai poolt; 10291 krooni 30 senti kannatanu AS Makros poolt; 6000.00 krooni kannatanu A L poolt; 150.00 krooni kannatanu T K poolt ja 152 krooni 14 senti kannatanu A Ui poolt. VÕS § 1043 kohaselt peab isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kannatanute tsiviilhagid rahuldada. KrMS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuulub igalt süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 7500 krooni. Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.