4-06-5091\1

4 – 06 – 5091 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 06 – 5091 Kohtunik Anne Ennok Avaldus Reimo Sõeri avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 022/2002/997 seoses täitmise aegumisega. Avaldaja REIMO SÕER Kohtutäitur Harju tööpiirkonna kohtutäitur E. V RESOLUTSIOON TMS § 202 lg 1 alusel lõpetada Reimo Sõeri suhtes Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 10.06.1999.a. otsuse haldusõiguserikkumise asjas nr. 108239 alusel algatatud täitemenetlus täitmisasjas 022/2002/997 seoses täitmise aegumisega. Määrus väljastada Reimo Sõerile ja kohtutäitur E. V-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 10.06.1999.a. rahatrahvi määramise otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 108239 karistati Reimo Sõeri rahatrahviga 300,00 krooni. Reimo Sõer esitas 14.11.2006.a. (saabus 16.11.2006.a.) Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 022/2002/997 seoses täitmise aegumisega. Reimo Sõer põhjendab oma taotlust sellega, et antud väärteoasjast tehtud otsuse jõustumisest on möödas ühe seitsme aasta. Avaldaja viitab TMS §-le 202 lg 1, mille kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. Lisaks viitab avaldaja VTMS § 203 lg-le 5, mille kohaselt ei asuta lahendit täitma ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Samuti on avaldaja viidanud tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse rakendamise seaduse §-le 2 ja EV Riigikohtu 16.02.2004.a. lahendile 3-3-1-5-
2. Reimo Sõer selgitab, et tema poolt jäi temale määratud trahv tasumata, kuna ta unustas selle. Käesoleva avalduse esitamise ajaks ei mäleta ta mille eest talle rahatrahv määrati. Reimo Sõer avaldab, et alates
3. aastast on ta töötanud ametlikult ja elanud aadressil. Nimetatud aadressile saabub ka temale adresseeritud post, kuid ühtegi täitmisteadet ta kätte saanud ei ole ning talle jääb arusaamatuks, miks pole kohtutäitur teinud seaduses sätestatud tähtaja jooksul toiminguid otsuse täitmiseks. Avaldaja on lisanud avaldusele kohtutäitur E. V poolt 24.10.2006.a.koostatud sissetuleku (töötasu) arestimise akti ja kohtutäiturile 14.11.2006.a. esitatud avalduse täitetoimingu edasilükkamiseks täiteasjas 022/2002/
4. Kohus pöördus 17.11.2006.a. järelepärimisega kohtutäitur E. V poole, selgitamaks välja täitemenetluse kulg. Kohtutäitur E. V poolt 22.12.2006.a. (laekus 29.12.2006.a.) kohtule esitatud vastusest selgus, et rahatrahvi määramise otsus esitati 31.08.1999.a. täitmiseks Tallinna Linnakohtu täitevosakonnale, kelle poolt algatati 13.09.1999.a. täitemenetlus. Kohtutäituril puuduvad andmed, millised täitetoimingud on läbi viidud Tallinna Linnakohtu täitevosakonna täiturite poolt, kuna temale üleantud dokumentidest neid ei nähtu. 01.03.2001.a. anti täitetoimik üle kohtutäitur E. V-le, kes avas 01.03.2002.a. täiteasja 022/2002/997 antud täitedokumendi kohta. 18.04.2002.a. saatis kohtutäitur võlgnikule lihtpostiga esmase täitekutse. Kuna võlgnik täitekutsele ei reageerinud, siis avaldas kohtutäitur 29.04.2002.a. täitekutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17.06.2002.a. saatis kohtutäitur vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktid pankadele eesmärgiga pöörata sissenõue võlgniku pangakontodele. Rahasummasid pankadest ei laekunud. 29.08.2002.a. saatis kohtutäitur võlgniku tollasele tööandjale AS-le F. A. rahalise nõude (töötasu) arestimise akti. AS F. A. arestimise akti ei täitnud ega teavitanud kohtutäiturit akti täitmist takistavatest asjaoludest. Maksuameti andmetel sai võlgnik eelnimetatud tööandjalt töötasu kuni jaanuarini 2005.a. 01.11.2006.a. saatis kohtutäitur rahalise nõude (töötasu) arestimise akti võlgniku uuele tööandjale K. AS-ile. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Reimo Sõeri taotlus täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud ( enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsiooni 1 aasta ) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t. pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Kohus leiab, et Reimo Sõer ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtul ei ole põhjust kahelda Reimo Sõeri avalduses esitatud väidetes, et ta on alates
5. aastast ametlikult töötanud ja elanud rahatrahvi määramise otsuses märgitud aadressil. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 202 lg 1 ning KarS § 82 lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada Reimo Sõeri suhtes Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 10.06.1999.a. rahatrahvi määramise otsuse haldusõiguserikkumise asjas nr. 108239 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas 022/2002/997 seoses täitmise aegumisega. Anne Ennok täitmiskohtunik