) § 71 ja Tubakaseaduse (TubS) § 47 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuvälise menetleja hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid; karistamise aluseks on isiku süü (lasi endale osta alkoholi, tarbis alkohoolseid ja tubakatooteid), samuti asjaolu, ei isik edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Otsuse alusel on Karl-Wiliam Engel’it karistatud
Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebuse esitaja palus tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 20.11.2006 otsus väärteoasjas nr 2315,06,006392 ja kohaldada Karl-Wiliam Engel’i suhtes hoiatamisotsust ning lõpetada asjas väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Samuti palub kaebaja tagastada Põhja Politseiprefektuurile tasutud trahvisumma 180,00 krooni. Kaebaja hinnangul ei arvestanud kohtuväline menetleja Karl-Wiliam Engel’i süüd kergendavaid asjaolusid – isiku kahetsust ning süü tunnistamist, samuti osundab kaebaja, et Karl-Wiliam Engel tegi kohtuvälise menetlejaga koostööd, andes selgitusi nii enda kui teiste isikute tegevuse kohta. Kaebuse esitaja leiab, et Karl-Wiliam Engel’i süü ei ole võrreldav teiste menetlusaluste isikute süüga: Karl-Wiliam Engel üksnes maitses alkoholi, so tema poolt tarvitatud alkoholikogus oli võrreldes teiste menetlusaluste isikutega väiksem; samuti ei lõhkunud Karl-Wiliam Engel kannatanu vara ega kasutanud vägivalda. Seega on kaebuse esitaja arvates põhjendamatu ning ebaõiglane olukord, kus kõikidele isikutele määrati kohtuvälise menetleja poolt samasugused karistused. Kaebuse esitaja viitab, et kohtuvälise menetleja 20.11.2006 otsuses on ära toodud asjaolu, mille kohaselt lasi Karl-Wiliam Engel endale osta alkoholi, kuid Karl-Wiliam Engel andis menetlusaluse isikuna 30.11.2006 ütlusi, mille kohaselt tegi seda teine isik. Kaebuse esitaja hinnangul on kohtuväline menetleja väärteoasja menetlemisel rikkunud ka menetlusnorme: kohtuväline menetleja jättis tähelepanuta kaebuse esitaja seadusliku esindaja 30.11.2006 suulise ning 01.12.2006 kirjaliku taotluse; kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteotoimik oli nummerdamata; kohtule esitati mittetäielik toimik, kust puudusid materjalid, sealhulgas tunnistused nende isikute kohta, kes tarvitasid 16.09.2006 kanget alkoholi, olid üle keskmise või raskes joobes ning rikkusid K. R vanemate vara ja peksid K. R-t. 3 Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on 20.11.2006 Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna otsus seaduslik ja põhjendatud; väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud menetlusnorme. Kohtuväline menetleja palus jätta 20.11.2006 otsus väärteoasjas nr 2315,06,006392 muutmata. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungil selgitas Karl-Wiliam Engel, et 16.09.2006 pidi K. R juures toimuma pidu. Tema sõber A. tahtis osta alkoholi. Nad läksid koos Lasnamäele kaupluse „Monopol“ juurde ja lasid koos suvalisel asotsiaalsel isikul endale osta jooki – 3 pudelit Saku õlut D-Light’i ning sigarette. Edasi läksid nad K. R juurde. Tema jõi pool pudelit D-Light’i ja suitsetas pool sigaretti. Sellel päeval proovis ta alkoholi esimest korda, suitsetas samuti esimest korda. Kui ta lasi alkoholi ja sigarette endale osta, siis ta teadis, et suitsetamine ja joomine on alaealistele keelatud; ta ei teadnud, et selle eest võib karistada, kuid juttu sellest on olnud. Kahetseb oma tegu ja ei taha enam kunagi akoholi ning tubakat tarvitada põhjusel, et see on kahjulik. Kohtuistungil uuriti seoses Karl-Wiliam’ile süüksarvatud väärteoga väärteoasja nr 2315,06,006392 toimiku materjale ja nimelt: - väärteoprotokoll nr AB 872135 mille kohaselt tarbis Karl-Wiliam Engel 16.09.2006 alkohoolset jooki D-Light’i, olles alaealine ning tubakatoodet Barclay, olles alaealine, rikkudes seega
S § 27, pannes toime
S § 47 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Väärtegu tõendab tunnistaja ülekuulamise protokoll; - Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel K. K ettekanne, mille kohaselt saadi 17.09.2006 kell 19:55 juhtimiskeskusest väljakutse, kus korteris oli kõik segi pööratud poja sõprade poolt. Kohale jõudes selgus, et vanemad olid nädalavahetuseks kodust ära läinud, koju jäi poeg K. R kes kutsus paar sõpra külla. Sõbrad omakorda kutsusid veel inimesi, kokku oli korteris umbes 10 inimest. Korteris viibinud rahvas oli joonud, lõhkunud ja asju lägastanud; - tunnistaja M. O poolt 19.09.2006 antud ütlused, mille kohaselt viibis ta 16.09.2006 – 17.09.2006 oma kodust eemal. Koju jäi tema alaealine poeg K. R, kes kutsus endale külla kaks sõpra – K. K ja R. P, küll tuli veel inimesi, nende hulgas samal tänaval elav A., R. S, R. K ja D. St. Ajavahemikul 16.09.2006-17.09.2006 lõhuti tunnistaja kodus asju, lõhkumisega tekitati varalist kahju; - tunnistaja K. R poolt 19.09.2006 antud ütlused, mille kohaselt kutsus ta endale 16.09.2006 külla K. K ja R. P põhjusel, et vanemad läksid kodust ära ja tal oli 1,5 pudelit õlut „Rock“. Juttu kuulis pealt A, kes küsis, kas ta võib ka tulla. 16.09.2006 tuli tema juurde umbes 15 inimest, seltskonnast tundis ta R. K-d, K., L-t, R. S-i ja D. S-e nägi esimest korda. Alkohol oli kaasas, kelle seljakotist, ei tea; oli mitu pudelit veini, konjak, mitu pudelit Saku on Ice’i. Keegi tõmbas köögis kanepit. Tarvitati alkoholi, viina oli 2-3 pudelit. P. varastas ilmselt kella ja lasi vahukustuti tuppa tühjaks; laamendati ja lõhuti; - tunnistaja L. L poolt 21.09.2006 antud ütlused, mille kohaselt pidi 16.09.2006 K. juures toimuma pidu. Tema, F. V, L. L, K-M. Õ, A. K, R. S, D. S, L., A. K, K-W. E ka R. K ootasid K. A maja juures. K. tuli koos kahe poisi ja kahe tüdrukuga. Tunnistaja kuulis, kuidas K. ütles, et neil pole alkoholi, siis otsustati, et nad lähevad Lasnamäele ostma. Tunnistaja andis ütlusi, et K.-W E-il oli 3 pudelit D-Light’i; 4 - - - - - tunnistaja K. R poolt 21.09.2006 antud ütlused, mille kohaselt küsis 16.09.2006 A, et kas ta peole läheb. Tunnistaja küsis vanematelt luba ja läks K. (R) juurde peole. Tunnistaja läks K. tuppa, toas olid K., F, R. S, P., L., K. E. Joodi viina, kuulati muusikat; tunnistaja L. L-i poolt 22.09.2006 antud ütlused, mille kohaselt läks ta 16.09.2006 kella 21:00 paiku umbes 10 inimesega K. R juurde. Tuppa minnes nägi tunnistaja, et alkoholi on K-W. E-il, alkohol oli K.-W. E-il seljakotis, koguseks oli 3 pudelit D-Light’i; tunnistaja A. K poolt 22.09.2006 antud ütlused, mille kohaselt sai ta 14.09.2006 oma sõbralt A-lt teada, et 16.09.2006 toimub K. R pool pidu. 16.09.2006 enne sõpradega kokku saamist läks ta koos K-W-ga Lasnamäele kauplusesse „Monopol“, et osta alkoholi. Poe juures kohtasid nad ühte asotsiaali taolist meesterahvast, kellel nad palusid osta alkoholi. Tunnistaja tellis omale kaks pudelit 0,5 l gin’i, K. vist tellis 3 pudelit D-Light õlut. Kui nad olid alkoholi kätte saanud, siis läksid nad K. R maja juurde metsatukka, kus sõbrad juba ootasid. Seejärel mindi K. R juurde. K. juurde jõudes avati alkohoolsed joogid, kohapeal alkoholi ei olnud, alkohol oli igaühel kaasas. Kanged alkohoolsed joogid olid kaasas R. S-il ja D. S-il – neil oli kaks pudelit 1l viina ja pudel 1l jägermeistrit; Karl.-Wiliam. Engel´i poolt 30.10.2006 tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt ütles 15.09.2006 A, et järgmisel päeval võivad kõik soovijad tulla K. R juurde peole. Enne pidu käis ta koos A. K-ga Lasnamäel kauplusest „Monopol“ õlut ostmas. A. lasi ühel asotsiaalil osta D-Light õlut, ostuidee oli A.-l. Varem A. ütles, et võtke jook kaasa. Õlled pani tema oma kotti. K. juurde jõudes läksid nad kolmandale korrusele, olid natuke niisama ja siis hakkasid jooma. Tema jõi pool D-Light’i ja proovis ka suitsu – pruuni Barclay’d; A. E taotlus 01.12.2006 mille kohaselt esitas A. E 30.11.2006 ülekuulamisel suulise taotluse ning esitab selle ka kirjalikult; taotluses palub Karl-Wiliam Engel’i seaduslik esindaja rakendada Karl-Wiliam Engel’i suhtes suulist hoiatust või hoiatustrahvi, põhjusel et KarlWiliam Engel kahetses juhtunut ning tunnistas oma süüd, samuti ei rakendanud KarlWiliam Engel vägivalda ega lõhkunud kannatanu vanemate vara. Kohus, kontrollinud kohtuvälise menetleja 20.11.2006 otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, leiab et Karl-Wiliam Engel’i tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
Tunnistaja K. R, tunnistaja L. L, tunnistaja K. R ja tunnistaja L. L andsid ütlusi, et ka Karl-Wiliam Engel viibis 16.09.2006 K. R. kodus toimunud peol; tunnistajad andsid ütlusi, et peol tarvitati alkoholi. Tunnistaja A. K ja Karl-Wiliam Engel on andnud kattuvaid ütlusi et nad läksid koos Lasnamäele, kauplusesse „Monopol“ eesmärgiga osta alkoholi. Tunnistaja A. K andis ütlusi mille kohaselt lasi ta kaupluse „Monopol“ juures olnud asotsiaalil endale osta kaks pudelit 0,5 l gin’i, Karl vist tellis 3 pudelit D-Light õlut. Tunnistaja L. L andis ütlusi, mille kohaselt ta nägi, et Karl-Wiliam Engel’il oli alkoholi – 3 pudelit õlut D-Light. Kohtu hinnangul on tõendatud, et A. K ja Karl-Wiliam Engel läksid 16.09.2006 koos Lasnamäele, kauplusesse „Monopol“ alkoholi tooma, eesmärk alkoholi hankimiseks oli mõlemal isikul; nimetatut ei lükka ümber Karl-Wiliam Engel’i poolt 30.11.2006 antud ütlused, mille kohaselt oli ostuidee A-l. Seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud küsimusele, kes lasi alkoholi osta, vastas Karl-Wiliam Engel, et nad lasid koos A. K-ga endale alkoholi osta; Karl-Wiliam Engel’i selgitused kohtuistungil alkoholi ostmise osas olid järjekindlad ning riimusid A. K ütlustega. Karl-Wiliam Engel ei eitanud 30.10.2006 tunnistajana ütluste andmisel ning kohtuistungil asjaolu, et ta tarvitas 16.09.2006 alkoholi ja nimelt – õlut D-Light’i. Seega on tõendatud, et Karl-Wiliam Engel tarvitas 16.09.2006 alkoholi (õlut D-Light). Karl-Wiliam Engel oli 16.09.2006 15.aastane, so alaealine.
järgi on alaealisel alkoholi tarbimine keelatud, norm ei eelda eraldi joobe 5 tuvastamist alaealisel;
järgi on alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimine käsitletav väärteona ja karistatav. Seega on Karl-Wiliam’i väärtegu õigesti kvalifitseeritud
järgi.
lg 2 p 4 kohaselt on
Seega on Karl-Wiliam Engel’ile 20.11.2006 otsuse alusel määratud karistus selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Kaebuse esitaja hinnangul rikkus kohtuväline menetleja väärteoasja menetlemisel VtMS sätteid. Õige on kaebaja väide, et VtMS § 19 lg 1 p 4 alusel on menetlusalusel isikul (alaealise isiku puhul ka tema seaduslikul esindajal) esitada taotlusi; õigusele esitada taotlusi korrespondeerub kohtuvälise menetleja kohustus taotlustele reageerida ehk siis teavitada taotluse esitajat, kas taotlus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Ka on mõistlik eeldada, et kohtuväline menetleja võtab taotluse suhtes motiveeritud seisukoha. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja kaebuse esitaja taotluse vastanud vaid lisanud selle väärteoasja materjalidele. Seega järeldab kohus, et kohtuväline menetleja on taotlusega tutvunud, kuid ei ole otsuse tegemisel arvestanud taotlustes toodut, so sisuliselt on kohtuväline menetleja jätnud taotluse rahuldamata. VtMS järgi on menetlusalusel isikul õigus taotlusi esitada, kohtuvälisel menetlejal ei ole kohustust taotluses tooduga arvestada. Kohtu hinnangul ei anna kaebuse esitaja seadusliku esindaja suulise ja kirjaliku taotlusega mittearvestamine kohtuvälise menetleja poolt alust otsuse tühistamiseks põhjusel, et tegemist ei ole olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Kohus märgib, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja võinuks kohtuvälise menetleja poolse taotlustele reageerimata jätmisel kasutada VtMS § 76 sätestatud õigust kaevata kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebuse esitaja väide, mille kohaselt oli väärteotoimik nummerdamata, ei ole väärteomenetluse oluline rikkumine; kohtul ei ole võimalik ka antud väidet kontrollida, põhjusel et kohtule esitati nummerdatud väärteotoimik. Kohus peab vajalikuks märkida, et nummerdamata väärteotoimik võib raskendada toimikuga tutvumist, kuid kindlasti ei saa antud asjaolu tähendada, et kohtuvälise menetleja 20.11.2006 otsus oleks ebaseaduslik. Kaebuse esindaja osundas samuti, et kohtule esitati mittetäielik toimik, kust puudusid materjalid, sealhulgas tunnistused nende isikute kohta, kes tarvitasid 16.09.2006 kanget alkoholi, olid üle keskmise või raskes joobes ning rikkusid K. R vanemate vara ja peksid K. R-t. Kohtuväline menetleja väljastas kohtule väärteoasja nr 2315,06,006392 toimiku Karl-Wiliam Engeli
S § 47 järgi kvalifitseeritud väärteoasjades. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et väärteotoimik komplekteeritakse konkreetsele isikule süüksarvatava väärteoasja tõendamisvajadusest lähtudes. Käesoleval juhul on väärteomenetluse esemeks üksnes Karl-Wiliam Engel’i teod ning väärteoasja toimik peab sisaldama üksnes konkreetse väärteoasjaga seotud materjale. Väärteotoimikul on sisukord, toimiku sisu vastab sisukorrale, toimik on nummerdatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et teiste isikute väärteod või võimalikud muud rikkumised ei ole seotud Karl-Wiliam Engel’ile süüksarvatud väärtegudega. Teiste isikute võimalikud rikkumised vaadatakse läbi eraldiseisvates väärteo- või tsiviikohtumenetlustes. Kaebuse esitaja taotleb väärteoasjas menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ning KarlWiliam Engel’i suhtes hoiatustrahvi kohaldamist. Hoiatusmenetlus viiakse VtMS 10 ptk 1 jao kohaselt läbi kohtuvälises menetluses. Hoiatustrahvi kohaldamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kohtu pädevusse kuulub väärteoasja lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevat väärteoasja otstarbekuse tõttu lõpetada põhjusel, et asjas on avalik menetlushuvi. Alkoholi tarvitamine, sealhulgas alkoholi tarvitamine alaealiste poolt on ühiskonnas suureks sotsiaalseks probleemiks; alkoholipoliitikat suunatakse riiklikul tasandil. Kohus leiab, et alkoholi tarvitamisel alaealise poolt peab riik rikkumistele reageerima üheselt – selline tegevus on 6 taunitav. Sarnaste väärteoasjade otstarbekusel lõpetamisel annab riik alaealisele signaaali, et alkoholi võib tarvitada ja riik sellisele tegevusele oluliselt ei reageeri. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja poolt Karl-Wiliam Engel’ile määratud karistus on kooskõlas karistuse määramise alustega. Karistusseadustiku (KarS) 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü, karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja väitis, et kohtuväline menetleja ei arvestanud karistuse määramisel Karl-Wiliam Engel’i süüd kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et Karl-Wiliam Engel’i poolt 30.11.2006 ütlustest ei nähtu, et isik oleks oma tegu kahetsenud; isiku ütlused olid pigem ennastõigustavad: Karl-Wiliam Engel küll ei eitanud alkoholi tarbimist, kuid tema ütlustest nähtub, et ta eitas oma osalust alkoholi muretsemisel ning andis selgitusi, mille kohaselt oli ostuidee A. K-l. Karl-Wiliam Engel’i poolt kohtuistungil avaldatud negatiivne suhtumine oma teosse ei tundunud kohtule siiras, vastava selgituse andmisel vältis Karl-Wiliam Engel pilkkontakti. KarlWiliam Engel pani väärteo toime tahtlikult: lastes endale alkoholi osta kolmanda, täisealise isiku poolt, pidi Karl-Wiliam Engel teadma ja aru saama, et alkoholi tarvitamine alaealiste poolt on keelatud.
järgi on alaealist võimalik alkoholi tarvitamise eest karistada rahatrahviga kuni kümme trahviühikut, so 600,00 krooni. Karl-Wiliam Engel’ile on karistuseks määratud rahatrahv kolme trahviühiku ulatuses, so 180,00 krooni. Seega on kohtuväline menetleja poolt Karl-Wiliam Engel’ile määratud rahatrahv väikseim võimalik. Kohtu hinnangul vastab karistuse määr KarlWiliam Engel’i poolt toimepandule. Isiku karistamisel tuleb Karistusseadustiku (KarS) § 56 järgi arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kohus leiab, et Karl-Wiliam Engel’ile rahatrahvi määramine mõjutab tõenäoliselt isikut edaspidi õigusrikkumistest hoiduma; isik peab aru saama, et oma tegude eest tuleb vastutada, õiguskorra rikkumisele järgneb karistus. Kohtu hinnangul ei ole väärteoasja lõpetamisega otstarbekuse tõttu võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kohatu on kaebaja seisukoht, mille kohaselt on põhjendamatu ning ebaõiglane olukord, kus kõikidele isikutele määrati kohtuvälise menetleja poolt samasugused karistused; kohtuväline menetleja ei arvestanud asjaolu, et Karl-Wiliam Engel tarbis võrreldes teistega vähem ja lahjemat alkoholi, ei lõhkunud kannatanu vara ega tarvitanud vägivalda. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et teiste isikute väärtegude menetlemiste näol on tegemist eraldiseisvate väärteomenetlustega. Millistel kaalutlustel kohtuväline menetleja teisi isikuid karistas, ei ole kohtule teada, samuti ei oma see asjas tähtsust põhjusel, et käesolevas väärteoasjas käsitletakse üksnes menetlusaluse isiku Karl-Wiliam Engel’i poolt toimepandud väärtegu
Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.