Obsah (6)
§ 184§56§ 65§ 74§ 68§ 75Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-1611 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 04.05.2006 Viru – Maakohus koosseisus kohtunik Tiit Kullerkupp rahvakohtunikud Maie Allika, Riina Vilson sekretär Aile Siil juuresole
§ 184lg2 p1 järgi.
JÜRI KERNA isikukood xxxx Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, algharidus, ei tööta. Varem kohtu poolt karistatud: 1) 29.05.2001 Tallinna LK poolt KrK § 197 lg2 p1,2 järgi 1a v/k tingimisi katseajaga 2a; 2) 03.09.2002 Tallinna LK poolt KrK § 197 lg2 p1; 139 lg2 p1 järgi 1a 1k vangistust. Väärteokorras karistatud. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Süüdistuses
§ 184lg2 p1 järgi.
Kohtueelsel menetlusel süüdistatakse Elmo Mandelit ja Jüri Kernat selles, et nemad koos 11.08.2005 kella 21.00-23.30 vahel koos omandasid ebaseaduslikult Tallinna linnas eeluurimisel tuvastamata isikult (isikutelt) suures koguses, s.o. koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, narkootilisi aineid – metamfetamiini 100,3 g ja 44 tabletti ehk 9,46 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja öösel vastu 12.08.2005 koos vedasid omandatud narkootilised ained renditud sõiduautoga BMW reg.nr. 193 AOP Rakvere linna teistele isikutele edasiandmise eesmärgil ning 12.08.2005 öösel kella 02.00 – 03.00 vahel, Rakvere linnas Võidu 53 maja juures, andis Jüri Kerna sõiduautos edasi Timofei Stanovoile 1 g narkootilist ainet – metamfetamiini. Seega Elmo Mandel ja Jüri Kerna, ebaseaduslikult omandades ja vedades isikute grupis suures koguses narkootilisi aineid, panid toime
§184lg2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Jüri Kerna ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunneb Elmo Mandelit paar aastat. Suhtles Mandeliga ainult viimased 3-4 kuud enne augusti 2005, kokku said nädalas üks kuni kolm korda, kuna Mandelil oli vaja autoga sõita, lube Mandelil aga ei ole ja tema oli autojuhiks. 11.08.2005 kohtusid natuke peale kella kaheksat õhtul tema maja ees, Mandel helistas talle paarkümmend minutit enne kaheksat, Mandel ütles, et on vaja Rakverre sõita, kuhu täpsemalt, seda kohe ei öelnud. Mandel oli musta BMW-ga, mille kohta ütles, et see on rendiauto. Odra tänavalt, kus ta elab, sõitsid Piritale, kus Pirita Selveri ees said ühe mehega kokku. Mandel ja see mees ajasid väljas juttu ja see mees istus pärast autosse ning siis kui nad autos rääkisid, kuulis, et see mees räägib vene keeles, jutt käis rahast aga täpsemalt ei kuulanud. Mees tuli nendega kaasa ja läks Lasnamäel maha. Nemad sõitsid Lauluväljaku juurde, värava ette, Mandel käis 2-3 minutit ära, kus, seda ta ei näinud. Sealt läksid edasi Mustamäele, Mandel väljus korraks ja istus ühte tumedat värvi autosse. Edasi sõitsid Murru vangla juurde. Seal ootas tee ääres üks mees. Mandel väljus autost, ajas selle mehega väljas juttu, tema ei kuulnud, mida räägiti. 5-10 minuti pärast tuli Mandel autosse tagasi ja nad sõitsid Lasnamäele, kus 2 Mandel ajas oma tüdrukuga juttu umbes 15 minutit. Siis hakkasid sõitma Rakverre Peterburi maanteed pidi, Mandel helistas korduvalt sel ajal kui sõitsid, viimane kõne oli Kuusalu kandis aga kõne sisu ei mäleta. Omavahel nad teepeal ei suhelnud, Mandel jäi Kuusalu kandis autos magama. Rakveres sõitis Mandeli sõbra R maja juurde. Varem oli ta paar korda seal käinud ja enne magama jäämist Mandel ütles, et ta R maja juurde sõidaks. Seda, miks sinna oli vaja minna, Mandel ei öelnud. Maja ees, kuna Mandel magas, võttis tema telefoni ja helistas R vennale V . Ta on eelnevalt R ja V kodus koos Mandeliga käinud. R numbri võttis valitud kõnedest hüüdnime Lammas järgi. Ta kutsus Veiko alla, et ajagu Mandel üles. V tuli alla koos mingi poisiga, kelle nime T sai teada hiljem arestimajas. Kui V alla tuli koos sõbraga, siis ajasid Mandelit üles, aga ta ei ärganud. Tema ei usu, et Mandel oli kaine, endal olid tal nädalavahetuse ecstasy jääknähud. Sel päeval tema koos Mandliga ei olnud tarvitanud narkootikume ja ta ei näinud ka Mandelit narkootikume tarvitamas. Üldse kokku olid nad V maja ees poolteist tundi. Ajas niisama T juttu, siis vahepeal käisid bensiinijaamas. V juures toas käis jõi ühe kohvi, siis tuli alla ja kui hakkas koju sõitma, peeti kinni, viidi jaoskonda ja tehti ekspertiis, tal olid jääknähud. Auto vaadati koos Mandeliga üle. Narkootikumide olemasolust autos sai teada siis, kui politsei selle osakonda sisse tõi ja näitas, oli sinine tops, valge pulber ja hall kilekott. Ta ei tea, kust see kraam autosse sai. Varem ta narkootikume autos ei näinud, nägi vaid tühje minigripipakendeid kindalaekas. Kuna tegemist oli rendiautoga, siis arvas, et keegi on need sinna unustanud. Nägi autos ka piipu, kuid ei arvanud, et see on narkootikumida manustamiseks. Väidab, et eeluurimisel uurija teda ei kuulanud ja pani kirja, mis ise tahtis, ta nõustus sellega kuna viibis vahi all ja soovis vabaneda. Oli arestimajas 12.08-30.09.2005, 4-5 päeva pärast kinnipidamist suhtles seal S , ütles viimasele, et autost leiti narkootikume. S küsis, kus Mandel on ja üritas ka väita, et tema ise pani narkootikumid sinna autosse. Kuna tema oli teises koridori otsas kambris, siis ta kõiki S sõnu ei kuulnud. Arestimajas suhtles ka Mandeliga mida Mandel S rääkis, seda ta ei tea, Mandel oli S kõrvuti kambrites. Eeluurimisel on Jüri Kerna üle kuulatud korduvalt. Esimesel korral ta ennast süüdi ei tunnistanud ja väitis, et ei teadnud narkootikumidest midagi. Alates teisest ülekuulamisest, 12.09.2005 tunnistas Jüri Kerna ennast süüdi osaliselt, väites et teadis narkootikumide olemasolust autos, aga need ei olnud tema narkootikumid, vaid Elmo Mandeli omad. Kõik järgnevad ülekuulamised on ta jätkuvalt kinnitanud, et teadis, et narkootikumid autos olid ja on täpsustanud teekonda, mille nad läbisid enne kui nad Rakveres kinni peeti. Elmo Mandel tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb Jüri Kernat paar aastat Viljandi vangla ajast. Tihedamalt hakkasid suhtlema aprillis-mais 2005, kokku said 1-2 korda nädalas, kuna oli vaja autoga sõita. Kasutas rendiautot erinevatest firmadest ja erinevaid marke.
- augustil 2005 helistas õhtul kella 20.00 paiku Kernale, et on vaja sõita Rakverre, kohta ei täpsustanud, 20-30 minutit hiljem kohtusid Kerna maja juures Odra tänaval, kuhu ta ise sõitis, sealt edasi palus sõita Pirita Selveri juurde, kuna oli vaja kellegagi kokku saada ja saigi. Kerna tema arvates nende juttu ei kuulnud ja kui kuulis, siis ei saanud aru, millest rääkisid, kuna Kerna vene keelt ei oska ja jutt käis ostetud kõlaritest. Siis käisid Akadeemia teel, seal oli tal teine sõber, kellelt tahtis raha küsida. Edasi läksid Murrusse, kuna seal maksis ühele mehele kõlarite eest raha ära, Kerna oli sel ajal autos. Vahepeal helistas samale mehele, kes ootas Murrus ja selle mehe nimi oli K . Murrust läks Lauluväljakule, kus oli üritus, ta tüdruk oli seal ja ta viis talle võtme. Pärast läks tüdruku juurest läbi ka. Peale seda hakkasid kohe Rakveresse minema, tema jäi autos magama umbes Jõelähtme kandis. Järgmisena mäletab seda, et oli Rakvere politseiosakonna ees ja aeti autost välja. Jaoskonnas tehti narkotest, mis oli positiivne. Palus samas luba autost telefoni võtta ja seda lubati tal teha. Ta oli unustanud pooltühja minigripi pakendi autosse, politsei märkas seda ja tuli juurde. Andis politseile ise üle piibu. Politseinik F otsis auto läbi. Tunnistab, et tema pani kõik need asjad ja ained autosse. Narkootikumid sai samal päeval enne Kernaga kohtumist Maardust. Seal käis ise, sest oli kiiresti vaja ainele järgi minna, polnud aega juhti palgata. Kelle käest sai, seda ei tea. Mingi mustlane andis numbri, sellele helistas ja leppisid kohtumise kokku. Oli üks noormees, kes rääkis vene keelt. Juba enne leppisid kokku, et saab amfetamiini, sada grammi hinnaga 6000 kr. Raha tal ei olnud, aga sai krediiti, et maksab siis, kui edasi annab. Tegelikult polnud tal kavatsust 3 narkootikume edasi anda ega nende eest tasuda. Narkootikumid kavatses ise ära tarbida. Autos pani selle kraami tagaistmele kuni Kerna majani, siis pani istme alla. Kust sai minigrippkott nähtavale kohale, seda ei mäleta, arvab, et proovis ostes, ehk sellest ajast. Ei usu, et Kerna nägi narkootikume autos, kuna roolist sinna ei saa näha ja autos oli ka pime. Kohe kokku saades ütles, et on vaja sõita Rakveres Võidu 53 maja juurde. Mis maja juures toimus, sellest ei tea midagi, sest magas. Arestimajas magas 4-5 päeva, siis karjus T midagi, aga tema ei teagi, kes ta on, pole teda kunagi näinudki. T rääkis arestimajas, mis oli autos maja ees toimunud, see oli 5-6 kinnipidamise päeval. Kinnitab, et ostab vaid enda tarbeks narkootikume, müünud ei ole. Kaup oli sinises kaanega purgis, mille sees olid kotikesed. Tabletid olid ka purgis kotikeste vahel, sai need kauba peale. Piip oli tema oma, aga kanepit tal polnud. Kasutas piipu kanepi suitsetamiseks, aga mitte sel korral. Sinine purk leiti esimese kõrvalistme alt, piip oli käigukangi juures, käsipiduri all sahtlis. Tühjad kotikesed olid tema omad ja nendes ta hoiab igasuguseid väikseid vidinaid. Enda elatamiseks tegi juhutöid, pani autodesse helitehnikat ja käis Soomes venna juures tööl. Kuus teenis 10-20 tuhat, kogu sissetulek läks narkootikumide peale. Eeluurimisel Elmo Mandel ennast süüdi ei tunnistanud. Esialgu väitis, et tema ei tea autos olnud narkootikumidest midagi, et autos olnud piip ei kuulunud talle. 21.09.2005 tegi ta puhtsüdamliku ülestunnistuse, kus kinnitas, et Kerna tõi autosse purgi ja see oli Jüri mõte Rakverre sõita, et sai Kernalt narkootikume sel päeval, et Rakveres Võidu tänaval istusid autosse V J ja S , tema tegi näo, et magas, tegelikult kuulis, kui Kerna mainis nimesid K ja J ning võttis purgist välja narkootikumi. Samuti nägi, kui Kerna müüs S amfetamiini ja kuulis arestimajas, kuidas Kerna käskis S süü enda peale võtta pakkudes 20 000 krooni ja S tegigi seda. Kohtus kinnitas E.Mandel, et eeluurimisel antud ütlused on valed, et K ja J on suvalised nimed, sellenimelisi ei tunne, K eksisteerib, teab teada nägupidi. Valetas, kuna oli viha Kerna peale, tahtis tagasi teha ja ega uurija poleks tema juttu niikuinii uskunud. Tunnistaja Ve J kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunneb Elmo Mandelit mõne aasta, Mandel on külas käinud Võidu 53 majas Rakveres, kus ta koos vennaga elab. Jüri Kerna oli kaks korda koos Mandeliga neil käinud.
- augustil 2005 tuli Kerna öisel ajal ukse taha ja ütles, et Mandel magab. All on majal uks lukus, Kerna andis kella ja ta läks alla. Mandel magas autos tagaistmel, Kerna palus Mandel üles ajada. Proovis Mandelit äratada, raputas teda tükk aega, aga kasu polnud. Kerna ütles, et tal on kraami amfetamiini, millest on vaja lahti saada. Hinnaks ütles 125 kr grammi eest. Tal oli vist 60- 90 krooni ainult ja Kerna ise pani talle koguse valmis, lisaks rahale andis Kernale ka mingi telefoni. Kernal oli Rakveres mingi asjatoimetus, ta helistas kahel korral ja keegi ei vastanud, rääkis, et seda kraami on vaja üle anda. Kust Kerna amfetamiini võttis, seda ta ei näinud. Kerna läks koos temaga üles tuppa WC-sse, seal andis toas kraami üle, autos ta kraami ei näidanudki. Kus maksis, ei mäleta enam. Nende juures oli veel ka T , kes elab kõrvalmajas. Ei tea, miks T tuli nende juurde, ehk tahtis ka kraami. Kas Kerna andis T ainet, seda tema ei näinud, aga täitsa võimalik, et andis, kuna pärast oli T ka minigripp kotike sama asjaga ja muud võimalust selle koti saamiseks tal ju polnud. Varem on Kerna ka pakkunud narkootikume, et saab tema käest odavamalt. V.J eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et küsis ise Kernalt, kas midagi huvitavat tõite ja Kerna ütles, et on amfetamiini, 150 krooni gramm. Tema vastas seepeale, et Mandel annab tasuta. Samuti väitis ta eeluurimisel, et Mandel tõi alati narkootikume kui tuli ja tundus, et tal oli seda kraami vabalt käes. Seekord ostis S 1 grammi amfetamiini, andes selle eest oma telefoni ja tarvitasid selle koos ära. Kohtus kinnitas V.J eeluurimisel antud ütluste kohta, et ei ole õiged ütlused, et Mandel on andnud isiklikult talle mingit ainet. Ütles Kernale, et Mandel annab talle tasuta, et Kerna raha ei küsiks. Ei mäleta, kas Kerna ise pakkus narkootikumi või küsis ta ise. Telefon, mille rahale lisaks andis, võis olla S oma. Ostsid tema oma doosi ja S ka, kumbki umbes 1 grammi, andsid vastu raha ja telefoni ka. Tema kinnitab, et lambaks kutsutakse S . Tema ette ei teadnud, et Kerna ja Mandel on tulemas. Temal endal telefoni ei olnud, S oli mingi telefon. Tunnistaja T S kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb Elmo Mandelit vanglas olemise ajast ja V J tunneb samuti kaua, vahel suhtleb nendega. Ühel päeval augustist 2005 helistas Mandelile õhtupoolsel ajal, kuna tahtis autoga Haljalasse sõita ja teadis, et Elmol on võimalus autoga sõita. Leppisid kokku, et 4 Mandel helistab talle, kui kohal on. Mandel helistaski öisel ajal, et on kohal Selveri juures. Tema oli Võidu tänaval, ise elab ka samal tänaval, aga kodus ta ei olnud. Ta läks kohale ja tal oli kaasas Isostar purk 110 gr amfetamiiniga, miks ta selle kaasa võttis, ei tea. Elmo oli koos Jüri Kernaga, keda ta varem polnud näinud. Kerna ja Mandel olid BMW-ga, viimane magas auto tagaistmel, tema istus tagaistmele, pärast läks juhi kõrvale. Kerna läks autost välja ja askeldas taga midagi juhtmetega. Siis tema panigi purgi istme alla, kuna vöö vahel oli seda ebamugav hoida. Autos ta narkootikume ei võtnud ja Kerna purki ei näinud. Amfetamiin oli osa minigripkotikestes, osa lahtiselt, kõik oli pulbrina. Kui tuli patrullauto, siis ta jooksis minema ja purk jäi autosse. J tuli ka pärast auto juurde, mis asju J seal ajas, tema ei tea. Koos nad ei lahkunud, tema läks enne ära. Ei mäleta, kas J korteris käis. Oli tugevas joobes. Seda, et Mandel ja Kerna kinni võeti, sai teada siis, kui teda kinni peeti, Rakvere arestimajas istus Mandel tema kõrvalkambris. Puhtsüdamliku ülestunnistuse tegi, et teised tema eest ei istuks, südametunnistus hakkas vaevama. Narkootikum oli tal enda tarbeks, tarvitab pidevalt. Analoogseid ütlusi on T.S andnud ka eeluurimisel ja puhtsüdamlikus ülestunnistuses. Arestimaja kambrite väljavõtetest nähtub, et Elmo Mandel oli T S kõrvuti kambrites nr 2 ja 3 15.08.2005 kuni 21.08.
- Tunnistaja A F , politseitöötaja ütlustest nähtub, et ta oli
- 2005 tööl patrullis, Võidu tänaval Selveri ristmikul seisis tume BMW, mille juures toimus mingi askeldamine. Paar isikut oli väljas auto juures, ei näinud, kas keegi oli autos, üks pikem poistest jooksis majja ja tuli tagasi. Juht tema meelest üleval ei käinud, oli auto juures. See, kes majast tuli, läks kohe varsti auto juurest üles tagasi ja auto sõitis ära. Nemad peatasid auto Võidu ja Vilde tänava ristmikul. Roolis oli Jüri Kerna, taga magas Elmo Mandel. Aasta enne seda olid samad noormehed jäänud ka talle vahele, märkas neil narkootikumide tarvitamise jälgi, näod olid tuttavad. Jaoskonda jõudes Mandel ärkas kiiresti, oli vaja ainult valjemat häält teha. Ta viis nad jaoskonda, kus tehti testid. Mandel avaldas, et tahab autost võta mobiili, koos tema ja paarimehega läksid auto juurde, kus Mandel kohmitses istmete juures. Mandel tegi nagu peitmisliigutuse, siis vaatasid, et istme vahel oli mingi ese, kotike. Ta läks kõrvalistuja ukse poolt autosse, istme all oli silindritaoline ese. Purk oli autos juhi kõrvalistme all, alumises vasakus nurgas, poolkallakil asendis, visuaalsel vaatlusel oli näha. Mandel ütles, et tema ei tea, mis see on. Purgis oli narkootilisele ainele sarnane pulber. Purgis oli mitu kotikest narkootikumidega, autos olid veel minigripkilekotikesed ja tablette. Ta teatas juhtunust narkotalitusele. Kinnitab, et eeluurimisel mäletas asjaolusid paremini,. eeluurimisel on öelnud, et Mandel andis ise välja piibu ja minigrip kilekoti ning ütles, et need on tal oma tarbeks. Jälitustoimingu- Rakvere arestimajas 20-27.09.2005.a. läbi viidud E.Mandeli pealtkuulamise jälitusprotokollist ja salvestusest nähtub, et E.Mandel on kambrikaaslasele rääkinud, et tõi Tallinnast Rakverre narkootikume müügiks, et on juba pool aastat narkootikumidega kaubelnud ja see äri on hästi sisse toonud, et nemad J.Kernaga on „atkaasis“ (on otsustanud ülekuulamisel vaikida). Samuti on ta kambrivestluses kahtlust avaldanud, et J.Kerna on tema kohta ütlusi andnud, samas väidab, et J.Kerna ei tea, kust ta narkootikume muretseb. E.Mandel on kambrivestluses rääkinud ka sellest, et ajab kogu loo J.Kerna kaela rääkides, et narkootikumid kuulusid J.Kernale, et leiab ka tunnistajad, kes tunnistaksid, et on J.Kernalt narkootikume ostnud. Samuti on E.Mandel kambris rääkinud, et kuulis samuti arestimajas istuvalt „malaletkalt“ (T.Stanovoi), et viimane oli samuti 11.
- õhtul koos V.J tema autos käinud, mispeale ta tegi ettepaneku, et ta 20000 krooni eest süü enda peale võtaks ja „malaletka“ (T.Stanovoi) nõustus. Jälitustoimingu- andmete kogumine üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite kohta jälitusprotokollist nähtuvad sisse- ja väljahelistamised E.Mandelile kuuluva telefoni kohta, samuti telefoni asukoht helistamiste ajal 11.08.2005 kell 20.27.04 kuni 12.08.2005 kell 04.29.
- Nähtub, et nimetatud ajavahemikul on olnud 61 sisse- ja väljahelistamist. Telefon on paiknenud Tallinnas Odra tänaval, Pirital, Lauluväljaku juures, Mustamäe ja Akadeemia teel, Rummu alevikus, Tallinnas Lasnamäel Pae tänavas, edasi Tallinn-Peterburi maanteel Jõelähtmes, Kuusalus ja seejärel Rakveres. Vastavalt DNA ekspertiisiaktile nr. GE-2334-05/5526 21.09.2005.a, ühelt minigripkilekotilt 5 metamfetamiiniga on leitud DNA profiilid, mis saavad pärineda Elmo Mandelilt. Teiselt minigripkilekotilt, milles olid metamfetamiini jäljed, on saadud bioloogiline materjal ja tulemuste alusel ei saa välistada Elmo Mandelilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Elmo Mandelil esinevad DNA alleelid. Tühjadelt minigripkilekottidelt ja metallist piibu suhukäivalt osalt saadud DNA profiilid on kokkulangevad Elmo Mandeli DNA profiiliga. Ekspertiisiaktis nr AN-925-05/5525 nähtub, et E. Mandeli kasutuses olevast sõiduautost avastatud valge pulber kogumassiga 100,3 g seitsmes minigrip kilekotis sisaldab metamfetamiini ja kahes minigrip kilekotis leidub metamfetamiini jälgi, purgis ja põlemisjälgedega metallist piibus leidub kanepile iseloomuliku narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli jälgi, tumepruunid ainetükid massiga 0,28 g minigrip kilekotis on kanepist valmistatud hašiš ning 44 tabletti kogumassiga 9,46 g sisaldavad metüleendioksümetamfetamiini. Metamfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vastavalt eksperdi arvamusele kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis nr 28 piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 50-5000 mg (keskmiselt ~2530 mg) metamfetamiinist, 5-10 grammist hašišist ja 350-1500 mg (regulaarsetel tarvitajatel 2000 mg ) metüleendioksümetamfetamiinist. Eeltoodust nähtub, et E.Mandeli kasutuses olevast autost leitud narkootiliste ainete näol on tegemist narkootileste ainete suure kogusega.
§ 184
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivseteks tunnusteks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamine, valdamine, edasiandmine, vedu ja muul viisil ebaseaduslik käitlemine, kusjuures süüteokoosseisu täitmiseks piisab ühe osateo toimepanemisest. J.Kernale on esitatud süüdistus narkootiliste ainete suures koguses omandamises, veos ja edasiandmises, E. Mandelit süüdistatakse narkootiliste ainete suures koguses omandamises ja veos. Kohus leiab, et J.Kerna süüdistusest tuleb välja jätta narkootilise aine suures koguses omandamine ja edasiandmine. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid narkootiliste ainete omandamist tema poolt eeluurimisel tuvastamata isikutelt. Narkootilise aine edasiandmist T.S on J.Kerna eitanud kogu kriminaalmenetluse vältel. T.St on kogu kriminaalmenetluse vältel väitnud, et E.Mandeli kasutuses olnud autost leitud narkootilised ained kuulusid hoopis temale. E.Mandeli ja V.J ütlused J.Kerna poolt narkootilise aine edasi andmise kohta on ebajärjekindlad, vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et narkootilise aine suures koguses vedamises grupis E.Mandeliga on J.Kerna süü tõendamist leidnud. Kuigi J.Kerna kohtus oma süüd eitas on ta kohtueelsel uurimisel oma süüd tunnistanud andes korduvalt ütlusi, millest nähtub, et oli E.Mandeli palvel autojuhiks ja oli teadlik, et vedas narkootilisi aineid. Kohus loeb usaldusväärseiks J.Kerna eeluurimisel antud ütlused, kuna need riimuvad teiste asjas olevate tõenditega. Lisaks J.Kerna eeluurimisel antud ütlustele loeb kohus narkootiliste ainete suures koguses vedamise objektiivse süüteokoosseisu esinemise J.Kerna tegevuses tõendatuks veel kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti ja narkootilise aine ekspertiisi akti, jälitustegevuse protokolli (E.Mandeli kambrikõneluste pealtkuulamine) ning tunnistajate A.F (tunnistab narkootiliste ainete paiknemist J.Kerna juhitud autos nähtaval kohal) ja V.J (tunnistab narkootikumide olemasolu J.Kerna juhitud autos) ütlustega. Kohus ei loe usaldusväärseiks J.Kerna kohtus antud ennastõigustavaid ütlusi, millede kohaselt ta polnud teadlik E.Mandeliga kaasas olnud narkootilistest ainetest. Nimetatud J.Kerna väidet kummutab ka asjaolu, et J.Kerna oli E.Mandelile korduvalt autojuhiks olnud, samuti see, et narkootikumidega seonduv polnud talle võõras, 2005.a. mais tabati J.Kerna ja E.Mandel koos Rakveres ja neil mõlemal tuvastati narkojoove, ka nende kinnipidamisel ööl vastu 12.08.2005 tuvastati, et mõlemad on tarvitanud narkootikume. J.Kerna väide, et kohtueelsel uurimisel kinnitas ta oma allkirjaga uurija poolt kirjapandud ütlusi sooviga 6 vabaneda vahi alt, pole usaldusväärne. J.Kerna ülekuulamise protokollidest nähtub, et ta on üksikasjalikult kirjeldanud 11.08.2005.a. õhtul toimunut, sealhulgas autoga läbisõidetud kohti ja E.Mandeli kohtumisi. Objektiivselt kinnitab J.Kerna antud ütlusi jälitustegevuse protokoll E.Mandeli telefoni liikumise kohta, millise informatsiooni sai kohtueelne menetleja alles 13.10.
- s.o. peale J.Kerna ülekuulamisi. Eelnevast nähtub, et J.Kernat üle kuulates puudus uurijal informatsioon J.Kerna ja E.Mandeli selle õhtu liikumiste kohta ning J.Kerna on ise andnud üksikasjalikke tõeseid ütlusi. Samadel ülekuulamistel, sealjuures 12.09.2005.a. kaitsja juuresolekul, on J.Kerna väitnud, et ta omas informatsiooni selle kohta, et E.Mandel tegeleb narkootikumide levitamisega, et 11.08.2005.a. enne Rakverre sõitu ütles E.Mandel talle, et tuleb midagi Rakverre viia, et Rakverre sõites näitas E.Mandel talle topsi minigripkottidega, et ta tundis purgis amfetamiini lõhna, et nägi ka auto tuhatoosi juures minigrippkotti amfetamiini ja hašišiga. Kohus ei pea usaldusväärseiks E.Mandeli vastuolulisi ütlusi J.Kerna osaluse kohta kuriteo toimepanemisel. Eeluurimise algul on E.Mandel eitanud enda ja J.Kerna seotust narkootikumidega. 21.09.
- tegi E.Mandel puhtsüdamliku ülestunnistuse, milles väidab, Rakverre sõideti J.Kerna initsiatiivil, et narkootikumid kuulusid J.Kernale, et nägi kui J.Kerna müüs Rakveres amfetamiini S . Seostades neid ütlusi jälitustegevuse protokollist saadud informatsiooniga ja V.J ning T.S ütlustega, leiab kohus, et E.Mandel on andnud erinevaid ebausaldusväärseid ütlusi eesmärgiga ise vastutusest vabaneda ning et ta on mõjutanud ka T.S ja V.J selliseid ütlusi andma. Tema puhtsüdamlikus ülestunnistuses esinevad J.Kernat süüstavad ütlused on põhjendatavad tema poolt arestikambris avaldatud kartusega, et J.Kerna võib anda teda süüstavaid ütlusi. Ühtlasi viitab E.Mandeli selline kahtlus ja selle põhjal tegutsemine otseselt sellele, et J.Kerna olemata küll arutatava kuriteo võtmeisikuks, oli siiski teadlik asjaolust, et E.Mandelil on kaasas narkootilised ained ning E.Mandeli palvel Rakverre sõites autot juhtides pani ta toime narkootilise aine suures koguses veo grupis E.Mandeliga. Kui J.Kerna poleks midagi teadnud narkootikumide olemasolust autos ja oleks olnud lihtsalt E.Mandeli poolt ärakasutatav heauskne autojuht, poleks tal olnud võimalik E.Mandelit süüstavaid ütlusi anda ja E.Mandelil poleks olnud põhjust kartuseks, mida ta kambrivestluses avaldas. Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks
§184
lg2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu J.Kerna tegevuses ning leiab, et J.Kerna on narkootiliste ainete suures koguses veo toime pannud otsese tahtlusega. E.Mandeli tegevuses
§ 184
lg2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu on tõendatud eelkõige tema enda kohtus antud ütlustega. Tema poolt narkootilise aine suures koguses omandamist ja vedu tõendavad veel DNA ekspertiisi akt, narkootilise aine ekspertiisi akt, kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt, jälitustoimingu- arestimajas läbi viidud E.Mandeli pealtkuulamise jälitusprotokoll, J.Kerna eeluurimisel antud ütlused ja tunnistaja A.F ütlused. E.Mandel tunnistas kohtus, et omandas narkootilised ained enda tarbeks, jälitusprotokollist nähtuvalt on ta arestimajas rääkinud, et tõi narkootikumid Rakverre müügiks. Kvalifitseerimaks E.Mandeli poolt toimepandut
§184
lg2 p1 järgi narkootilise aine suures koguses omandamise ja veona isikute grupis, ei oma tähtsust, millisel eesmärgil seda tehti. Tema enda ütlustest nähtub, et omandades ja vedades suures koguses narkootilisi aineid tegutses ta eesmärgipäraselt ja pani kuriteo toime kavatsetult. Kohus leiab, et õigustatult on E.Mandeli ja J.Kerna poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisena isikute grupis. Kui narkootiliste ainete omandamise osateo pani E.Mandel toime iseseisvalt, siis veo puhul on tõendamist leidnud nende ühine tahtlik kooskõlastatud tegevus. E.Mandel muretses narkootikumid ja rendiauto, J.Kerna juhtis autot sõites Rakverre olles teadlik narkootiliste ainete olemasolust autos. J.Kerna ja E.Mandeli poolt toimepandu õigusvastasust ja nende süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
§56
sätteid Karistamise alus on isiku süü, karistuse mõistmisel arvestab kohus ka õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Elmo Mandeli ja Jüri Kerna tegevuses ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. E.Mandel on ennast küll süüdi tunnistanud, kuid arvestades tema ütluste vastuolulisust, ei saa seda 7 käsitleda tema karistust kergendava asjaoluna. Mõlemad kohtualused on varem kohtu poolt karistatud samuti on neid karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et arvestades Elmo Mandli poolt toimepandud kuriteo raskust ja tema isikut, samuti seda, et ta pani teo toime katseajal siis tuleb tema suhtes kohaldada reaalset vangistust. Kohus leiab, et kuriteo raskust arvestades tuleks ka J.Kernat karistada reaalse vangistusega, kuid arvestades tema väiksemat süüd võrreldes E.Mandeliga peab võimalikuks tema puhul rakendada karistuse vaid osaliselt täitmisele pööramist. Kohtu arvates annab lühiaegne paigutamine vanglasse J.Kernale tõsise hoiatuse tema edaspidise käitumise suhtes ja on piisav tema mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 311-319; 175 lg1 p 4ja 9; 179 lg1 p2 kohus Otsustas: ELMO MANDEL süüdi tunnistada
§ 184
lg2 p1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 16.06.2000.a.
kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 (kaks) aasta 3 (kolm) kuu ja 14 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Tõkend- vahistamine Elmo Mandeli suhtes tühistada, tema karistuse kandmise aja alguseks lugeda 12.08.2005. JÜRI KERNA süüdi tunnistada
§ 184
lg2 p1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
§ 74
lg2 alusel pöörata karistusest koheselt täitmisele 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 12.08.2005 – 30.09.2005, s.o.
1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva vangistust ning lõplikuks koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud ja 11 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 2(kaks) aastat 6(kuus) kuud vangistust jätta
§74
lg1 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga täitmisele pööramata allutades Jüri Kerna
§ 75
alusel käitumiskontrollile ühes kohustusega katseajal järgida
§ 75
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, xxxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 04.05.
- Tõkend- elukohast lahkumise keeld Jüri Kerna suhtes tühistada ja karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Mõista välja Elmo Mandelilt ( xxxx , viibib vangistuses) sundraha 7500.00 (seitse tuhat viissada,00) krooni riigituludesse. Saaja: Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 . Mõista välja Jüri Kernalt ( xxxx) sundraha 7500.00 (seitse tuhat viissada,00) krooni riigituludesse. Saaja: Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 Mõista välja Elmo Mandelilt ( xxxx , viibib vangistuses) menetluskuluna riigituludesse : Õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa kohtus vandeadvokaat Lembit Viitase poolt osutatud õigusabi eest 5664.00 (viis tuhat kuussada kuuskümmend neli.00 sh 18% käibemaks) krooni. Õigusabi eest eeluurimisel väljamakstud summad vandeadvokaat Kristel Vedrole
- 00 (üks tuhat kuuskümmend kaks. 00 sh 18% käibemaks) krooni. 8 Õigusabi eest eeluurimisel väljamakstud summad advokaat N R 849.60 ( kaheksasada nelikümmend üheksa . 60 sh 18% käibemaks) krooni. DNA ekspertiisi akti maksumus 11 680.00 ( üksteist tuhat kuussada kaheksakümmend. 00) krooni Narkootilise aine ekspertiis akti maksumus osavastutuse korras 1510.00 (üks tuhat viissada kümme. 00) krooni. Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049900). Mõista välja Jüri Kernalt ( Odra 10-13 Tallinn ) menetluskuluna riigituludesse : Õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa kohtus vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 5664.00 (viis tuhat kuussada kuuskümmend neli.00 sh 18% käibemaks) krooni. Õigusabi eest eeluurimisel väljamakstud summad vandeadvokaat Lembit Nirgile 1911.60 (üks tuhat üheksasada üksteist.60 sh 18% käibemaks) krooni. Narkootilise aine ekspertiis akti maksumus osavastutuse korras 1510.00 (üks tuhat viissada kümme. 00) krooni. Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049900). Asitõendid- Impress Baby Tea purk ja minigrip kilekotid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik Rahvakohtunikud Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjad/ T.Kullerkupp M.Allika, R-Vilson I.Golubev Kohtuotsus jõustus
- aprillil 2007.a Riigikohtu kohtuotsusega, kusjuures riigikohus otsustas: Tühistada Viru Maakohtu
- mai 2006.a ja Viru Ringkonnakohtu
- septembri 2006.a kohtuotsused Jüri Kerna osas ja saata kriminaalasi tema süüdistuses uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. Välja mõista Rakvere Advokaadibüroo kasuks 1593 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm) krooni seoses kassatsiooni koostamisega vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt ja lugeda see summa KrMS 175 § lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Nooremreferent I.Golubev