Obsah (11)

§ 214§ 202§ 199§ 215§ 22§ 257§ 74§ 64§ 65§ 68§ 75

Tõlge 15.12.2006.a. Kriminaalasi nr. 1-06-9132 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11-15 detsembrini 2006.a. Viru Maakohus kooseisus kohtunik R. Minzatov, rahvakohtunikud T. Niido ja M. Rannajõe, sekretä

§ 214lg.2 p.1,4,5; § 215 lg.2 p.1;3; § 199 lg.2 p.4 järgi.

xxx suhtes, elukoht Kohtla-Järve, xxx, isikukood xxx, ei tööta, varem kohtulikult karistatud: 1. 07 aprillil 2003.a. xxx - kuriteo toimepanemises

§ 202lg.1 järgi.

Kohus tuvastas: 08 juunil 2005.a. päevasel ajal, xxx koos xxx ja tuvastamata isikuga, kellel oli kumminui, võõra vara äravõtmise eesmärgil, tulid Kohtla-Järvel asuvasse garaažikooperatiivi „ Sõpruse 6“. Peksid seal xxx veriseks. xxx ja xxx peksid teda käte ja jalgadega, tuvastamata isik peksis kumminuiaga. Sündmuskohale sõitsid kohale veel kaks uurimise poolt tuvastamata isikut, ühel neist olid käes „nuntšakid“. Need kaks isikut osalesid samuti xxx peksmises. Samal ajal istus xxx sõiduautosse VW Passat, reg. nr. xxx, (maksumus 30 000 krooni) mis kuulub xxx, pani mootori tööle ja sõitis selle autoga minema (auto asus xxx garaažis). Peksmise tulemusel oli xxx sunnitud kallaletungijatele alluma ja istuma nende autosse. xxx, koos kolme tuvastamata isikuga, viisid ta metsa, kus hakkasid nõudma 15 000 krooni. xxx ja 1 kolm tuvastamata isikut hakkasid xxx jälle käte, jalgade, kumminuia ja nuntšakkidega peksma. Peale peksmist nõudis xxx xxx, et too annaks xxx üle 15 000 krooni, peale mida saab tagasi auto ja dokumendid. Ülalnimetatud teod on xxx ja xxx kvalifitseeritud

§ 214lg.2 p.1,4,5 järgi, s.o.

väljapressimine korduvuse tunnustel, isikute grupis, isikult vabaduse äravõtmisega. Peale selle süüdistatakse xxx selles, et tema. 08.juunil 2005.a. varastas xxx kuuluvast sõiduautost VW Passat, reg. nr. xxx, mobiiltelefoni, korterivõtmed, pangakaardi, millega tekitas xxx kahju summas 7860 krooni. Need xxx teod on kvalifitseeritud

§ 199lg.2 p.4 järgi kui vargus, korduvuse tunnustel.

21 juunil 2006.a. päeval, saabusid xxx ja xxx, võõra vallasaja ajutise kasutamise eesmärgil, Jõhvi, Keskväljak 6 asuva Kaubanduskeskuse parklasse. Nad märkasid, et parklasse sõitis sõiduauto VW Passat, reg. nrxxx. Juht ja kaasreisijad läksid poodi. xxx järgnes neile ja teatas xxx mobiiltelefoni teel nende inimeste tegemistest. Samal ajal avas xxx võõra auto ukse, tungis salongi, pani mootori tööle ja sõitis minema. xxx sõitis xxx järele, xxx kuuluva autoga. Auto omanikule xxx oli tekitatud kahju summas 30 000 krooni. Need teod on xxx ja xxx kvalifitseeritud

§ 215lg.2 p.1,3 järgi, s.o.

vallasasja omavoliline kasutamine, korduvuse tunnustel. Ööl vastu 06 septembrit 2005.a. varastas xxx ukseluku lõhkumise teel Kohtla-Järvel, Olevi tänaval asuvast garaažikooperatiivist „Andur“ garaažiboksist nr.xxx sõiduauto Audi100, reg. nr. xxx (60 000 krooni). Samuti varastas kannatanule xxx kuuluvat muud vara summas 67 045 krooni. Ööl vastu 21 septembrit 2005.a. tungis xxx võtme sobitamise teel sõiduautosse BMW 520, reg. nr. xxx ja sõitis sellega minema. Auto oli pargitud Kohtla-Järvele, Ridaküla 9 asuva maja juurde. Kannatanule xxx oli tekitatud kahju 37 000 krooni. 16 jaanuaril 2006.a. kell 08.10 tungis xxx võtme sobitamise teel sõiduautosse VW Passat, reg. nr. xxx (30 000 krooni) ja sõitis sellega minema. Pärast seda varastas autost mitmesugust vara ja dokumendid, mis kuulusid xxx ja xxx. xxx tekitatud kahju üldsumma moodustas 44 750 krooni. Need xxx teod on kvalifitseeritud

§ 199lg.2 p.4,8 järgi, s.o.

vargus, mis oli toime pandud korduvalt, ebaseadusliku sissetungimisega. xxx süüdistatakse selles, et tema, 11 oktoobril 2005.a. õhtul, Jõhvi vallas asuvas Jõhvi külas, müüs 15 000 krooni eest maha sõiduauto Audi-100, reg. nr. xxx. Seejuures teadis ta, et xxx oli selle auto varastanud xxx 06.09.2005.a.. Need xxx teod on kvalifitseeritud

§ 202lg.1 järgi, s.o.

kuritegelikul teel saadud vara turustamine. Kohtuistungil ülekuulatud xxx tunnistas oma süüd osaliselt. Episoodis, kus kannatanuks on xxx, rääkis süüdistatav xxx, et tunnistab oma süüd osaliselt. xxx selgitas, et varastas auto üksi, ilma xxx osavõtuta. xxx oli koos temaga, kuid tema midagi ei teadnud ja sõitis tema autoga minema enne vargust. Autot tahtis varastada selleks, et kasutada seda oma auto remontimiseks. Kukruse asulas pidas politsei ta kinni. Ta 2 püüdis ära joosta, viskas kindad, mobiiltelefoni ja omavalmistatud võtme autode avamiseks lumme. Episoodis, kus kannatanuks on xxx, süüd ei tunnista. Seoses xxx autoga xxx tema poole ei pöördunud. xxx olid tal jutuajamised raketise valmistamise osas sõbra hauale. Episoodis, kus kannatanuks on xxx, süüd ei tunnista. xxx ei tunne. Episoodis, kus kannatanuks on xxx, süüd ei tunnista. Abielupaari xxx tunneb juba ammusest ajast. Käis tihti nende juures, aitas neid. Kokkuleppel nendega parkis nende juurde talu territooriumile oma autot ja oma sõprade autosid. Rohelist värvi VW Passatiga ta nende juures ei käinud. Sõbral on auto, rohelist värvi Opel Kalibra. Käis talus selle autoga. Episoodis, kus kannatanuks on xxx, rääkis süüdistatav, et andis xxx võlgu 8000 krooni. Võlga ta tagasi ei maksnud. Koos xxx sõitsid xxx kohtuma. xxx juba ootas neid garaažide juures. xxx rääkis xxx ilma xxx juuresolekuta. xxx istus kogu aeg autos ja ta ei teadnud midagi. Jutuajamisest ei tulnud midagi välja, kuna xxx oli narkojoobes. xxx lõi xxx esimesena, lõi näkku. xxx lõi vastu ja lõi tal kulmu veriseks. xxx ütles xxx, et võtab ajutiselt ära tema auto ja tagastab selle siis, kui xxx maksab võla ära. xxx istus xxx autosse ja sõitis sellega ära. xxx istus xxx auto rooli ja sõitis xxx järele. xxx avaldas, et ta muutis meelt ja tagastas xxx kiiresti tema auto. Metsamassiivi nad ei sõitnud. Kohus avaldas xxx ütlused t.lk.107-109 kd.

1. Ütlused ära kuulanud, avaldas xxx, et ütleb nendest lahti, kuna oli ülekuulamise ajal purjus. xxx lisas, et kakluse ajal kukkusid xxx võtmed maha. xxx võttis need võtmed üles. Süüdistatav xxx eitas kohtuistungil oma süüd kannatanu xx episoodis. Ta rääkis, et sõitis tõepoolest koos xxx ja xxx autoga Jõhvis asuva kaubanduskeskuse juurde. Istusid mõne aja autos. Siis palus xxx xxx autot. Too lubas, pärast seda sõitis xxx xxx autoga minema. Kukruse asula juures peatasid teda politseinikud, kontrollisid dokumente ja lasid tal minna. Tal on auto juhtimiseks olemas volitus. Episoodis kannatanu xxx süüd ei tunnista. Sellel päeval kohtus xxx xxx kahel korral. Esimest korda seoses riietuseseme ostmisega. Kuid see ei sobinud talle. Edastas xxx, et xxx tahab temaga kohtuda. xxx sõitis koos xxx garaažide juurde. Sõitsid xxx autoga. xxx väljus autost ja läks xxx juurde. Viibides xxx autos nägi ta, et xxx lõi xxx. xxx nõudis midagi xxx. xxx läks nende juurde. xxx ja xxx sõimlesid. xxx ei hakanud sekkuma. Istus xxx auto juhiistmele ja sõitis autoga umbes 5 meetrit eemale. xxx avaldas, et ta ei hakanud konflikti lõpuni ootama ja läks jala nende juurest minema. Sellest, et xxx võttis ära xxx auto, ta ei teadnud. Kohus avaldas xxx ütlused t.lk.51 kd.
2. Ütlused ära kuulanud, avaldas xxx, et tegelikult kohutus ta xxx sellel päeval kahel korral. Teisel korral koos xxx. Süüdistatav xxx tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt. Kannatanut xxx teab kui garaažinaabrit. Sai teada, et tema garaažist ärandati auto. xxx kaebas, et möödus kuu, aga auto kohta pole mingit infot. Palus abi. xxx hakkas helistama tuttavatele, küsitlema sõpru. Mõne aja pärast helistas keegi taksofonist ja talle öeldi, et kui xxx tahab oma autot tagasi saada, siis maksku 15 000 krooni. xxx ei suutnud talle kohe niipalju raha leida, palus vähendada väljaostu summat. Leppisid kokku, et xxx annab raha üle, misjärel talle teatatakse, kus auto asub. Pärast raha üleandmist autot kokkulepitud kohas ei olnud. Auto seisis teises kohas. Kohus avaldas xxx ütlused t.lk.239-241 kd.1, t.lk.195-197 kd.
3. Avaldatud ütlused ära kuulanud, kinnitas xxx neid. Kuid selgitas, et xxx nimeline inimene, kellele ülekuulamisprotokollides on näidatud, ei ole xxx. xxx ta tunneb ja pidas varem temaga läbirääkimisi seoses raketise valmistamisega hauale. 3 Kannatanu xxx rääkis kohtus, et sõitis koos perega Jõhvi, et teha kauplustes sisseoste. Autosse oli paigaldatud kesklukk, ilma signalisatsioonita. Umbes 40 minuti pärast tuli tagasi auto juurde ja ei leidnud seda. Helistas alguses naisele, seejärel politseisse. Pärast telefonikõnet politseisse läks ise politseijaoskonda. Mõne aja pärast sõitsid sinna politseiauto ja tema auto. Autol olid lõhutud uste lukud ja süütelukk. Auto tagastati talle. On vaja teha remont: süütelukk – 1500 krooni, uste lukud – 400 krooni, kesklukk – 1300 krooni. Kokku 3200 krooni. Praeguseks ajaks on paigaldanud autole 1500 krooni maksva signalisatsiooni. Esitab hagi 3200 krooni. Kannatanu xxx rääkis, et 16 jaanuaril 2006.a. hommikul, viis lapse autoga lasteaeda. Auto jättis lasteaia aia juurde. 10-15 minuti pärast tuli tagasi ja ei leidnud oma autot. Hakkas küsitlema lasteaia töötajaid, et kas äkki keegi nägi midagi. Tema tuttav xxx ütles, et nägi, kuidas noormees avas tema auto ukse ja sõitis sellega minema. xxx pööras tähelepanu sellele, et noormees avas auto nii, nagu see oleks tema auto. Hiljem tundis xxx politsei selle noormehe fotode järgi ära. Mõne aja pärast leiti auto Kiviõli lähedalt metsast. Auto oli ära põletatud, kuid abikaasa tundis selle ära, kuna oli seda ise remonti teinud. Esitab hagi summas 44 750 krooni. Auto maksumust hindab 30 000 kroonile. Autos olid tema isikulikud asjad, dokumendid, raha. Kannatanu xxx rääkis, et garaažist varastati tema auto. Koos autoga varastati kanistrid kütusega. Garaažinaaber xxx tuli tema juurde ja ütles, et võib 15 000 krooni eest aidata auto üles. xxx nõustus. Osa raha andis ta üle xxx, teise osa võttis välja pangaautomaadist. Tema isa viibis selle juures. Pärast seda sõitsid Sompa teel asuvate garaažide juurde. Auto seisis garaažide juures. Autos ei olnud automagnetoolat, kõlareid, süütelukk oli lõhutud. Auto oli määrdunud. Esitab hagi: 15 000 krooni – väljaostmise summa, 1500 krooni – kütus, 1000 krooni – magnetofon, 500 krooni – kõlarid, 300 krooni – antenn, garaažilukkude remont – 1000 krooni, garaaživäravate remont – 1500 krooni, 5 kanistrit – 500 krooni, tööriist – 600 krooni, taskulamp – 250 krooni, laserplaadid – 250 krooni. Esitab hagi kogusummas 22 000 krooni. Kannatanu xxx rääkis kohtus, et ostis auto kuu aega enne vargust. Jättis auto oma maja kõrvale. Hommikul tahtis last lasteaeda viia, vaatas aknast välja, kuid autot seal enam ei olnud. xxx lubas tal aidata auto üles leida. Mõne aja pärast teatas ta, et 15-18 tuhande eest võib auto tagasi saada. xxx palus esitada tõendid, et see on siis tema auto. xxx kirjutas oma mobiiltelefonist paberi peale auto kere numbri. Kodus võrdles xxx kere numbrit auto tehnilises passis oleva numbriga. See oli tema auto kere number. xxx püüdis vähendada väljaostu suurust, kuid alla 15 000 krooni ta kaubelda ei saanud. Läbirääkimised kestsid umbes ühe kuu, kuna ta ei suutnud leida raha. xxx ütles, et auto varastasid narkomaanid. Autot talle ei tagastatudki. Autos oli samuti 500 krooni maksev kott. Esitab hagi 37 000 kroonile. Kannatanu xxx rääkis kohtus, et tahtis osta sõiduautot VW Passat inimeselt, kes tegeleb autode remondiga. Müüja valmistas auto ette, misjärel nad sõitsid autoteenindusse, kus ülevaatusel oli tuvastatud, et auto vajab veel remonti. Saades sellest teada, keeldus xxx ostust. 08 juunil paluti xxx telefoni teel, et ta tuleks Purus asuvate garaažide juurde. Hääl telefonis oli tuttav, kuid kellele see kuulus, ei suutnud ta välja selgitada. Sõitis autoga nimetatud garaažide juurde. Seal olid xxx ja xxx ja veel üks võõras noormees. Kõik kolm hakkasid teda peksma. Ühel kolmest oli kumminui, ka tema peksis teda. Mille eest nad teda peksid, seda nad talle ei rääkinud. Varsti sõitsid kohale veel kaks noormeest, keda ta ei tunne. 4 Ühel neist olid nuntšakid. Need kaks hakkasid samuti teda peksma, sealhulgas ka nuntšakkidega. Mille eest nad peksid, seda nad ei rääkinud. xxx istus tema autosse ja sõitis ära. Pärast seda panid nad ta autosse, millega olid kohale sõitnud kaks võõrast noormeest. Sõitsid kahe autoga Kurtna järvede suunas. xxx sõitis oma autoga. Teel olles ei rääkinud nad talle midagi. Peatusid metsas, kus hakkasid jälle teda peksma. xxx metsas ei peksnud, peksid võõrad noormehed. Pärast peksmist seletati talle, et teda pekstakse selle eest, et ta keeldus ostmast remonditud autot. Seoses sellega olid nemad kannatanud kahju. Ütlesid talle, et ta peab neile andma 15 000 krooni, misjärel saab oma auto tagasi. See tähendab selle auto, millega xxx ära sõitis. Nad andsid talle 3 päeva aega, andsid telefoni numbri, kuidas neid leida. Ütlesid, et raha tuleb üle anda xxx. Rääkis juhtunust oma isale ja teatas politseisse. Auto tagastati koheselt. Oli telefonikõne isale, kellele öeldi, kus auto seisab. Kõik tagastati, hagi puudub. Kohus avaldas kannatanu ütlused t.lk.41-45 kd.
4. Ütlused ära kuulanud, kinnitas kannatanu neid. Kannatanu xxx rääkis, et auto kuulub tegelikult talle, kuid xxx oli tehnilisse passi sisse kirjutatud. Ta kasutas tema autot ja mobiiltelefoni. Mis temaga juhtus, ta ei tea. xxx oli kõvasti läbi pekstud. Vara on talle tagastatud. Hagi puudub. Kohus avaldas kannatanu ütlused t.lk.29 kd.
5. Ütlused ära kuulanud, kinnitas ta neid. Tunnistaja xxx kinnitas oma mehe xxx ütlusi. Tunnistaja xxx rääkis, et umbes kell 08.15 nägi ta teenistusauto aknast oma autot. Arvas, et naine viis lapse lasteaeda ja sõidab kuhugi. Kuid mõne aja pärast helistas naine talle ja teatas, et auto on varastatud. Hiljem rääkis naise sõbranna, et nägi, kuidas mingi noormees istus nende autosse ja sõitis minema. Umbes kuu aega hiljem leiti auto metsast. Auto oli täielikult ära põlenud. Kuid ta tundis selle ära velgede, mootori ja tagauksel oleva mõlgi järgi. Tunnistaja xxx, politseinik, rääkis kohtus, et 21 juunil 2005.a. viibis ta teenistuses. Korrapidajalt saabus teade auto ärandamisest, seejuures kirjeldas korrapidaja auto välimust. Nad sõitsid samal ajal Jõhvi suunas. Neile vastu, Tallinna suunas, sõitis auto, mis kirjelduse järgi vastas ärandatud autole. Nad pöörasid ringi ja sõitsid sellele autole järele. Panid tööle vilkurid. Juht märkas jälitamist ja lisas kiirust. Keeras maanteelt ära Kukruse alevisse. Ristmikul peatus ja hakkas põgenema. xxx jooksis talle järele. Põgenemise ajal viskas noormees midagi minema. xxx tegi hoiatuslasu õhtu. Pärast seda jäi noormees seisma. See oli xxx. Hiljem leiti äravisatud asjad üles. Need olid mobiiltelefon ja võtmed. Kohus avaldas tunnistaja ütlused t.lk.41, kd.1, kus oli näidatud, et xxx viskas ära mobiiltelefoni, võtmed ja sõrmkindad. Avaldatud ütlused ära kuulanud, kinnitas xxx neid. Tunnistaja xxx, politseinik, kinnitas xxx ütlusi. Tunnistaja xxx, politseinik, rääkis, et oli teenistuses. Ka nemad said teate tumedat värvi VW ärandamisest. Hakkasid kõiki seda marki autosid peatama ja neid korrapidaja kaudu kontrollima. Nad peatasid ka selle auto, milles viibis juht xxx. Dokumendid oli tal korras. xxx sõitis Tallinna suunas. Midagi kahtlast ei olnud ja nad lasid xxx minna. Tunnistaja xxx rääkis, et leidis metsast ärapõletatud auto. Auto oli VW. Teatas sellest metskonda ja politseisse. Mahasadanud lumel jälgi ei olnud. 5 Tunnistaja xxx rääkis, et tal on garaaž Jõhvi külas. Sõitis õhtul oma garaaži juurde, et panna sinna auto. Kuid garaaži väravate ees seisis sõiduauto Audi. Läheduses ei olnud kedagi. Mõne aja pärast sõitsid punase autoga kohale kolm inimest. Nad lükkasid Audi kõrvale, kuna see ei läinud käima. Tunnistaja xxx rääkis, et tegeleb autode remondiga. Tunneb xxx, xxx ja xxx. xxx tahtis osta temalt sõiduautot VW Passat, kuid tehing ei toimunud. Mingeid pretensioone selles osas xxx suhtes tal ei ole. xxx ja xxx teadsid sellest, kuid ta ei kaevanud neile xxx peale ja ei palunud neil temaga asjad selgeks ajada. Tunnistaja xxx rääkis, et tunneb xxx, xxx ja xxx. Tal on garaaž Purus, haigla kõrval. Seal remontis ta oma autot Ford Transit. xxx nägi, et xxx sõitis garaažide juurde punase autoga. Auto jäi seisma umbes 5 garaaži edasi. Oli näha, et ta ootas kedagi. Mõne aja pärast kuulis xxx, et kohale sõitis veel üks auto. Pärast kuulis ta kisa, sõimamist ja müra. Seejärel sõitsid autod ära. Viie minuti pärast väljus xxx oma garaažist, tänaval ei olnud kedagi. Häälte järgi võib arvata, et karjusid kaks inimest. See toimus suvel, täpset aega ei mäleta. Tunnistaja xxx rääkis kohtus, et võttis ema, xxx palvel, ette püüdeid leida nende autot. Umbes kahe päeva pärast tuli tema juurde narkomaan ja ütles, et auto tagastatakse 15 000 krooni eest. xxx nõudis garantiid, et jutt käib just sellest autost. Mõne päeva pärast tooli talle paber, millele oli kirjutatud mootori number. Petrov kurtis, et raha ei ole, et on raske materiaalne olukord, hiljuti suri isa. Inimest, kes andis talle paberi kerenumbriga, ta ei tunne. Kohus avaldas tunnistaja ütlused t.lk.178 kd.1, kus on kirjutatud, et paberi andis talle tema tuttav xxx. Avaldatud ütlused ära kuulanud, avaldas tunnistaja, et sellel päeval hoiti teda kaua politseis. Uurija küsis, et võib-olla oli selle inimese nimi xxx. Ta vastas, et võib-olla. Seejuures tunnistaja, vaadelnud süüdistatavaid teatas, et tunneb xxx kui oma kaupluse ostjat. Süüdistatavat xxx ta ei tunne ja pole temaga varem kohtunud. Kohus avaldas kriminaalasja toimiku materjalid. Köitest nr. 1 avaldas kohus järgmised materjalid: Sündmuskohtade vaatlusprotokollid: - vaatlus oli teostatud Kukruse asulas, lumelt leiti sõrmkindad, võtmed ja mobiiltelefon. Lisatud on foto sõiduautost VW, reg. nr. xxx (xxx auto) – t.lk.10-
6. - vaatlus on teostatud lasteaia „Teremok“ juures (xxx auto varguse koht) – t.lk.71-
7. - vaatlus on teostatud Maidla vallas. Mahajäetud talu juures lumes seisab põlenud auto, mark VW universaal, ilma registreerimisnumbriteta – t.lk.142-
8. - vaatlus on teostatud Ridaküla 9 asuva maja juures. Midagi ei leitud – t.lk.166-
9. - vaatlus on teostatud xxx garaažis. Lukud on lahti murtud – t.lk.195-
10. Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll. Ta rääkis, et 16 jaanuaril 2006.a. kella 08.00 paiku nägi ta, kuidas meesterahvas avas sõiduauto VW Passat ukse ja sõitis sellega minema. Autos seisis lasteaia kõrval. Sama päeva õhtul sai teada, et ärandatud oli xxx auto. xxx avaldas, et nägi ärandaja nägu hästi ja võib ta ära tunda. Foto järgi äratundmise protokoll, milles xxx tundis ära xxx, kes 16 jaanuaril 2006.a. kella 08.10 paiku ärandas lasteaia „Teremok“ juurest rohelist värvi sõiduauto VW Passat – t.lk.87-
11. Tunnistaja xxx ütluste protokoll. Ta rääkis, et 16 jaanuaril 2006.a. sõitsid xxx võõra noormehega nende juurde tallu, rohelist värvi sõiduautoga VW Passat. Auto panid kuuri. xxx selgitas, et peremehel pole linnas seda kusagile parkida. 22 jaanuaril 2006.a., hilja õhtul, tuli nende juurde võõras noormees, kes viis selle auto ära. Seejuures ütles noormees, et xxx on probleeme politseiga. Tunnistaja arvas, et auto viis ära selle peremees – t.lk.
12. 6 Tunnistaja xxx rääkis, et tunneb xxx juba ammu. xxx palvel lubas ta kasutada oma garaaži. xx selgitas, et linnas on parkimine kallis. 16 jaanuaril 2006.a. pani xxx koos võõra noormehega tema garaaži rohelist värvi sõiduauto VW Passat. 22 jaanuaril, hilja õhtul, viis selle auto ära temale võõras inimene, kes selgitas, et xxx on vahi alla võetud – t.lk.
13. Asitõendite vaatlusprotokollid: - xxx kuuluva auto vaatlusprotokoll –t.lk.
14. - vaadeldi paberilehte, millele oli kirjutatud: xxx – t.lk.176-
15. - vaadeldi valget värvi sõiduautot AUDI, reg. nr. xxx. Puudub magnetofon. Ukse lukk on vigastatud. Võeti sõrme- ja sõrmkinnaste jäljed, mikroosakesed – t.lk.212-
16. xxx allkiri oma auto kättesaamise kohta – t.lk.
17. Läbiotsimise protokollid: xxx juures – t.lk.45-55, xxx (xxx) juures – t.lk. 90-122, xxx juures – t.lk.229-230, 232-
18. Ekspertiisi akt, milles oli tuvastatud, et sõiduautost Audi 100 avastati xxx sõrmejälg – t.lk.255-
19. Jälitusprotokoll, milles oli tuvastatud, et 21 jaanuaril 2006.a. kell 12.08 sõideti sõiduautoga VW, reg. nr. xxx, Jõhvi linnas, Keskväljak 6 asuvasse parklasse. Kell 13.42 sisenes xxx kauplusesse. Kell 14.44 tuli xxx sõiduauto VW Passat Variant, reg. nr. xxx juurde ja istus rooli taha. Mõne aja pärast sõitis xxx selle autoga parklast välja ja sõitis Kukruse suunas. xxx jäi autosse. Kell 13.53 peeti xxx Kukruse asulas kinni. Kell 13.55 sõitis xxx sõiduautoga VW, reg. nr. xxx ja teda peatati Kukruse asula juures – t.lk.187-
20. Jälitusprotokoll – t.lk.222-
21. Äratundmise protokoll, kus kannatanu xxx tundis ära xxx, kellele andis 1500 krooni oma varastatud auto eest – t.lk.224-
22. Köitest nr.2 avaldas kohus järgmised materjalid: Sündmuskohtade vaatlusprotokollid: - vaadeldi garaažikooperatiivi „Sõpruse -6“. Midagi ei leitud – t.lk.9-
23. - vaadeldi metsateed. Midagi ei leitud – t.lk.14-
24. Asitõendite vaatlusprotokollid: - vaadeldud oli sõiduauto Volkswagen Passat universaal, reg. nr. xxx. Võeti ekspertiisimaterjalid – t.lk.32-
25. - vaadeldi mobiiltelefoni, telefonikõnede väljatrüki ja SIM-kaarti mäluga – t.lk.87-
26. - vaadeldi riideesemeid – t.lk.100-
27. Kannatanu xxx allkiri oma auto kättesaamise kohta – t.lk.
28. Haigla teatis xxx kehavigastuste kohta – t.lk.
29. Vastastamise protokoll xxx ja xxx vahel, kus kannatanu kinnitas, et xxx võttis osa tema peksmisest, hiljem aga sõitis tema autoga minema – t.lk.73-
30. Läbiotsimise protokoll, ära olid võetud xxx riided – t.lk.92-
31. xxx ülekuulamise protokoll. Ta rääkis, et tema poeg xxx kasutas punast värvi sõiduautot VW, mis kuulus tema tuttavale. 2005.a. suvel ütles üks võõras noormees talle, et poja auto seisab kino Kosmos juures. Sõitis koos pojaga sinna ja leidsid auto sealt. Poeg ütles talle, et auto oli ärandatud. Muid üksikasju ei tea – t.lk.
32. Ekspertiis akt – t.lk.103-
33. Ekspertiisi akt, milles oli tuvastatud, et xxx oli tekitatud kehavigastused, mis ei ole eluohtlikud – t.lk.
34. Prokurör avaldas kohtulikes vaidlustes, et xxx teod episoodis, kus kannatanuks on xxx, tuleb kvalifitseerida

§ 199lg.2 järgi.

Kohtuistungil avaldas xxx, et tal oli varguse tahtlus. xxx teod tuleb kvalifitseerida

§ 22lg.3 - § 199 lg.2 järgi kui vargusele 7 kaasaaitamine.

Mõlema süüdistatava süü on tõendatud järgmiste materjalidega: operatiivteenistuse protokoll, xxx kinnipidamise fakt, asitõendite võetuse protokoll. Prokuröri arvates on xxx kaasaaitamine ilmselgelt jälgitav operatiivjälituse protokollis, kus süüdistatavate tegevus on minutilise täpsusega kirjas. Nende käitumine räägib sellest, et nad tegutsesid kooskõlastatult. Prokurör arvab, et xxx süü xxx auto varguses on tõendatud pealtnägija xxx ütlustega, äratundmise protokolliga, tunnistaja xxx ütlustega. Prokurör arvab, et äratundmise protokolli võib tunnistada tõendiks, kuigi seal puuduvad politseiametniku ja tõlgi allkirjad. Need rikkumised ei ole olulised. Kas allkirjad oleks või mitte, tulemus jääb samaks. Tõenditeks on samuti tunnistajate xxx avaldatud ütlused. Nad nägid, et xxx sõitis kohale rohelist värvi sõiduautoga VW Passat. See auto viidi talust minema ja põletati maha just peale xxx kinnipidamist. Prokurör arvab samuti, et on tõendatud xxx süü xxx auto varguses. Süü tõenditeks on operatiivtegevuse protokoll, millest nähtub, kuidas ja millal pidasid omavahelisi telefonikõnesid xxx xxx ja xxx xxx. Peale selle, trassoloogia-ekspertiis tuvastas, et xxx autosse võisid olla jäetud xxx sõrmikute jäljed. Prokuröri arvates nähtub xxx ütlustest, mis olid avaldatud, et auto kere numbri sai ta xxx, kuigi tema perekonnanime seal näidatud ei ole. Prokuröri loobus süüdistusest episoodis, kus kannatanuks on xxx. xxx süüdistuse osas

§ 202lg.1 järgi arvab prokurör, et süü on tõendatud.

Ta teadis, et auto on varastatud xxx. Prokurör pööras kohtu tähelepanu sellele, et turustamine võib olla teostatud igasuguses vormis ja mitte ilmtingimata materiaalse kasu eest. Hinnates tõendeid süüdistuses, kus kannatanuks on xxx, jõudis prokurör arvamusele, et kannatanu ütlused väärivad usaldust. Kohtus kinnitas ta ütlusi, mis olid antud eeluurimise käigus. Ja seda vaatamata sellele, et praegusel ajal viibib ta ise vahi all. Kannatanut peksid xxx ja xxx. Viisid ta metsa ja seal jätkasid peksmist. Kannatanut peksti, et murda tema tahet. Temalt nõuti raha, 15 000 krooni. Süüdistatavate tegudes on kuriteo koosseis

§ 214lg.2 järgi, s.o.

väljapressimine. Peksmine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kus oli leitud verd. Vere olemasolu on tõendatud ka ekspertiisiga. Tunnistaja xxx kinnitas kannatanu ütlusi selles, et xxx keeldus ostmast tema käest autot, mida ta eelnevalt remontis. Prokurör arvab, et xxx ja xxx teod on kvalifitseeritud õieti. Prokurör loobus xxx süüdistusest

§ 199lg.2 p.4 järgi, xxx sõiduauto varguse episoodis.

Prokurör tegi kohtule ettepaneku tunnistada xxx süüdi

§ 214

lg.2 p.1;4;5 ja

§ 199lg.2 p.4,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus, tähtajaga 6 aastat.

Süüdistatav xxx tunnistada süüdi

§ 214

lg.2 p.1,4,5 ja

§ 22lg.3 - § 199 lg.2 p.4 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust.

Süüdistatav xxx süüdi tunnistada

§ 202lg.1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

Kaitsja M. Firsov ( süüdistatav. xxx) nõustus prokuröri arvamusega episoodis, kus kannatanuks on xxx, selles osas, et süüdistatava teod tuleb kvalifitseerida

§ 199lg.2 järgi.

Kuid ta arvab, et kuriteo toimepanemine grupis ei ole tõendatud. Kaitsja arvab, et xxx süü episoodis, kus kannatanuks on xxx, ei ole tõendatud. Operatiivtegevuse protokoll t.lk.222 kd.1, ei ole tõendiks, kuna selles protokollis sisalduv operatiivinfo ei ole millegagi tõendatud. Ei ole tõendeid selle kohta, et telefonikõned olid tehtud xxx telefonist. Samuti arvab kaitsja, et puuduvad tõendid süüdistatava süü kohta xxx auto varguses. xxx ütlusi ei saa süüdistuse aluseks võtta, kuna ta ei olnud kohtus üle kuulatud. Ta ei vastanud, miks ta ei sekkunud vargusesse, kui teadis, et xxx autosse istus võõras inimene. 8 Kaitsja palub jätta tõendite hulgast välja ka äratundmise protokolli, kuna ülekuulamine ja äratundmine olid läbi viidud samaaegselt, erinevate politseiametnike poolt. See ei ole võimalik. Äratundmise protokoll ei ole politseiametniku poolt alla kirjutatud ja puudub tõlgi allkiri. Kahtlusi kutsub esile see, et xxx teadis xxx isikukoodi ja tema auto kere numbrit. xxx ütluste osas pööras kaitsja kohtu tähelepanu sellele, et ta kirjutas, et xxx sõitis sinna rohelist värvi VW Passatiga, umbes 16 jaanuaril, aga mitte just sellel päeval. Peale selle, ta näitas, et ta oli ka varem selle autoga seal käinud. Ilmselgelt ei olnud see xxx auto. Süüdistuses

§ 214

lg.2 järgi, kus kannatanuks on xxx, arvab kaitsja, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 257järgi kui omavoli.

Teisi tõendeid, peale xxx ütluste, ei ole. Kannatanu ütlused lähevad lahku objektiivsete tõenditega. Kohtumeditsiinilise ekspertiisi aktis on fikseeritud ainult lõhkilöödud kulm. Pole mingeid jälgi peksmisest jalgade, kumminuiaja nuntšakkidega. Kaitsja palus samuti arvestada karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist, kahju hüvitamist xxx. Kaitsja A. Umuršadjants ( xxx) arvas kohtus, et süüdistatav tuleb xxx auto episoodis õigeks mõista. Kaitsja arvab, et xxx suhtes ei saa tõendina arvestada operatiivprotokolli t.lk.187 kd.1, kuna operatiitegevuse läbiviimine oli lubatud ainult xxx suhtes. Kaitsja loeb oletuslikeks väited, et süüdistatav ilmutas huvi saksa autode vastu, et süüdistatavate teod olid kooskõlastatud. Kaitsja arvab, et ka

§ 214järgi tuleb xxx õigeks mõista.

Rahast hakati rääkima siis, kui xxx juba ei olnud. Ta sõitis kannatanu autoga ära. Ei ole kindlaks tehtud, mis eesmärgiga ta kannatanu autoga ära sõitis ja kus see auto hiljem asus. Kvalifitseerivate tunnuste osas pööras kaitsja kohtu tähelepanu sellele, et ei saa olla korduvuse tunnust, kuna karistatus on kustutatud. Ei saa olla punkti 5 „vabaduse võtmine“, kuna see toimus siis, kui xxx seal juba ei olnud. Ei saa olla ka punkti 4 „isikute grupis“, kuna xxx tegevuses võib näha kaasosalisust. Kaitsja O. Gorškaljov (süüdistatav xxx) arvab, et süüdistatava süü

§ 202lg.1 järgi ei ole tõendatud.

Turustamist ei toimunud. xxx eitab seost xxx. Omakasu motiiv puudub. Kuulanud ära protsessiosalised, uurinud kohtuistungil kogutud tõendeid, jõuab kohus järgmisele arvamusele: Süüdistuse osas

§ 215

lg.2 p.1,3 järgi jõuab kohus arvamusele, et süüdistatavate xxx ja xxx tahtlus oli suunatud varguse toimepanemisele, aga mitte ajutisele kasutamisele. Sellest räägib nende käitumine kuriteo kohal. Kohus toetub samuti xxx kohtuistungil antud ütlustele. Kohus arvab, et xxx süü on siin täielikult tõendatud. Ta peeti kinni koos xxx varastatud autoga. xxx osas arvab kohus samuti, et tema osalus võõra auto varguses on tõendatud. Kohus asetab xxx süüdistuse aluseks operatiivprotokolli t.lk.187 kd.

1. Kohus tunnistab selle protokolli tõendiks, mis on saadud seaduslikel alustel. Operatiivprotokollis on minutilise täpsusega kirjeldatud mõlema süüdistatava tegevus. Kell 13.42 väljus xxx xxx autost, kes 2 minutit hiljem, kell 13.44 istus xxx autosse ja sõitis minema. Kohe xxx järel ja tema autoga, sõitis xxx. Kell 13.53 peeti xxx kinni Kukruse asulas. Kell 13.55 peatas politsei Kukruse asula juures xxx, kes sõitis xxx autoga. See räägib sellest, et xxx ja xxx tegutsesid kooskõlastatult. xxx teadis ja võttis xxx auto vargusest osa. Kohtu arvates kvalifitseeris prokurör xxx teod õieti, s.o. kaasaaitamine. xxx süüdistuses xxx auto varguses jõuab kohus arvamusele, et süüdistatava süü ei ole tõendatud. Kohus nõustub kaitsja arvamusega selles, et tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll ja äratundmise protokoll kutsuvad esile kahtlusi. Tõepoolest, mõlemad protsessitoimingud olid läbi viidud erinevate politseiametnike poolt ühel ja samal ajal, s.o. 18 jaanuaril 2006.a. kell 11.
2. Tuleb tunnistada, et see on võimatu nii praktiliselt kui ka teoreetiliselt. Kohus tunnistab kaitsja õigust selles, et äratundmisel ei saanud xxx teada xxx isikukoodi, ta ei 9 saanud teada xxx auto registreerimisnumbrit ja auto kere numbrit. Seda enam, et ülekuulamise protokollis näitas ta, et ta ei teadnud xxx auto numbrit. Vaatamata sellele, äratundmise protokollis on millegipärast need andmed kirjas. Täiesti selgusetuks jääb, kuidas ta sai ära tunda figuuri ja kasvu järgi, kui fotol on ainult pea ja osaliselt õlad ning keha. Äratundmise protokollil puudub millegipärast politseiametniku allkiri ja pole ka tõlgi allkirja. Kohus on sunnitud äratundmise protokolli tõendite hulgast välja jätma, kuna arvab, et selles on protsessuaalse seadusandluse normide olulised rikkumised. Hinnates tunnistajate, abielupaar xxx ütlusi, ei näe kohus nende ütlustes xxx süü tõendeid. Rohelist värvi sõiduauto VW Passat Universal ei ole haruldus. Peale selle, xxx näitas ülekuulamisel, et xxx käis ka varem, 16 jaanuaril, nende juures sellise autoga. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et xxx kirjutas vineeri peale üles kõik autod, millised xxx nende juurde tõi. xxx rohelist värvi auto kohta siin märget ei ole. Seega – kas xxx ei märkinud seda üles või sellist autot ei olnudki. xxx süüdistuses auto varguses xxx jõuab kohus järeldusele, et tema süü ei ole tõendatud. Eeluurimise käigus ja kohtuistungil oli tuvastatud, et 06 septembril 2005.a. varastati garaažist xxx kuuluv sõiduauto Audi-
3. xxx leidis selle auto ja andis tasu eest üle xxx. Eeluurimise ajal andis xxx ütlusi xxx kohta, kes andis talle edasi paberikese kere numbriga. Eeluurimise käigus ei olnud konkretiseeritud, kes oli xxx nimeline inimene. Kohtuistungil avaldas xxx, et paberikest koos numbriga ei andnud talle xxx. xxx ja xxx kinnitasid kohtuistungil, et helistasid üksteisele seoses raketise valmistamisega hauale. Operatiivprotokolli osas t.lk.223 kd.1 arvab kohus, et selles protokollis fikseeritud informatsioon ei anna kindlaid tõendeid selle kohta, et varguse pani toime xxx, et jutuajamised olid seotud varastatud autoga. Selles episoodis on kindlalt tuvastatud, et xxx teadis auto vargusest xxx ja tagastas selle kannatanule teadlikult, tasu eest. xxx süü

§ 202lg.1 järgi on täielikult tõendatud.

Hinnates tõendeid, mis puudutavad väljapressimist xxx, jõuab kohus järeldusele, et xxx ja xxx süü on täielikult tõendatud ja nende teod on kvalifitseeritud õieti. Kohus asetab süüdistuse aluseks kannatanu xxx ütlused, kes kohtuistungi käigus kinnitas oma eeluurimisel antud ütlusi. Kohus pööras tähelepanu sellele, et kohtuistungi käigus toimunud ülekuulamise ajal viibis xxx ise vahi all. xxx ütlused on järjepidevad, neis ei ole vastuolusid ja sellepärast on need usaldusväärsed. Kohus ei loe kannatanu ütlusi puudulikeks. Kannatanu rääkis, et xxx, xxx ja teised kindlakstegemata isikud peksid teda ja nõudsid 15 000 krooni raha. Raha nõuti selle eest, et ta keeldus ostmast autot xxx. Tunnistaja xxx kinnitas kohtus, et auto-ostu tehing jäi neil katki. Peksmise fakt on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kust leiti kannatanu verd. Samuti kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktiga, tunnistajate xxx ja xxx ütlustega. Kohus loeb tõendatuks selle, et xxx ja xxx tegutsesid kooskõlastatult. Peksmise ajal võtsid nad ära xxx auto võtmed. xxx istus xxx autosse ja sõitis sellega sündmuskohalt minema. Samal päeval võeti xxx vahi alla ja samal õhtul tagastati auto kannatanule. On ilmne, et süüdistatavad ei oodanud, et kannatanu pöördub politseisse. Süüdistatavale xxx karistuse liiki ja määra valides arvestab kohus karistust kergendavate asjaoludena süü osalist tunnistamist, kahetsust, kahju hüvitamist xxx ja xxx. Raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale xxx ei leidnud kohus ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Süüdistatavale xxx arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süü osalist tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 10 Arvestades kriminaalasja tehiolusid ja süüdistatavate xxx ja xxx isikuandmeid, jõuab kohus arvamusele, et neile tuleb määrata karistus vangistuse näol. Kohus ei näe alust neid karistusest vabastada. Karistuse määramisel xxx pöörab kohus tähelepanu sellele, et ta pani uue kuriteo toime katseaja jooksul, mis oli määratud 30 märtsi 2004.a. kohtuotsusega. Süüdistatava xxx suhtes jõuab kohus arvamusele, et teda võib karistusest vabastada ja kohaldada tema suhtes

§ 74, s.o.

mõista vangistus tingimisi, koos käitumiskontrollile allutamisega. Kannatanu xxx hagi ei esitanud. Kannatanule xxx oli kahju hüvitatud kohtuistungi käigus. xxx haginõuete osas jõuab kohus arvamusele, et hagi summas 15 000 krooni, tuleb välja mõista xxx. Ta võttis selle summa kannatanult ja on kohustatud selle tagastama. Ülejäänud osas võib hagi esitada auto varaste vastu. KrMS § 305-315 alusel, kohus Otsustas: xxx süüdi tunnistada kuritegude toimepanemises

§ 214

lg.2 p.1,4,5;

§ 199

lg.2 p.4,7,8 järgi ja mõista karistuseks: -

§ 214lg.2 p.1,4,5 järgi – 4 aastat vangistust.

-

§ 199

lg.2 p.4,7,8 järgi – 1 aasta vangistust.

§ 64

alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg.2 alusel, arvestades kohtuotsust 30 märtsist 2004.a, mõista karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 21 jaanuarist 2006.a. kuni 03 maini 2006.a. s.o. 3 kuud ja 12 päeva. Ärakandmisele kuulub 4 aastat 8 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada 15 maist 2006.a. Tõkend – vahi all pidamine – jätta endiseks. xxx, xxx ja xxx autode varguste episoodides õigeks mõista. xxx süüdi tunnistada kuritegude toimepanemises

§ 214

lg.2 p.1,4,5; § 22 lg.3 – 199 lg.2 p.4 järgi ja mõista karistuseks: -

§ 214

lg.2 p.1,4,5 järgi – 4 aastat vangistust, -

§ 22

lg.3 - § 199 lg,2 p.4 järgi – 1 aasta vangistust.

§ 64

alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvata karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibimise aeg: 08 juunist 2005 kuni 12 augustini 2005 ( 2 kuud ja 4 päeva) ja 21 jaanuarist 2006 kuni 23 jaanuarini 2006 ( 3 päeva), kokku 2 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuulub 3 aastat 9 kuud ja 23 päeva vangistust. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – muuta vahi all pidamiseks ja võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaja algust arvestada vahi alla võtmise päevast. xxx auto varguse episoodis õigeks mõista. xxx süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises

§ 202lg.1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

11

§ 68

alusel arvestada karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 21-23 jaanuarini 2006.a. s.o. 3 päeva. Ärakandmisele kuulub 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

alusel kohtuotsust täitmisele mitte pöörata, kui ta katseaja, 18 kuu, jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Need on: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Määrata Viru Maakohtu kriminaalhooldusametnik, vastavalt Kriminaalhooldusosakonna juhataja äranägemisele. Välja mõista xxx: - xxx kasuks ( Kohtla-Järve, xxx) – 15 000 krooni. Välja mõista süüdistatavalt xxx riigituludesse menetluskulud: - ekspertiisikulud 6 328,30 krooni. - kaitsjale toimiku materjalide koopiate valmistamise kulud – 440.20 krooni. - sundraha – 7500 krooni. Välja mõista süüdistatavalt xxx riigituludesse menetluskulud: - kaitsjatasu 12 186,40 krooni. - ekspertiisikulud 6 328,30 krooni. - kaitsjale toimiku materjalide koopiate valmistamise kulud – 440.20 krooni. - sundraha – 7500 krooni. Välja mõista süüdistatavalt xxx riigituludesse menetluskulud: - kaitsjatasu 9 327,90 krooni. - ekspertiisikulud 6 328,30 krooni. - kaitsjale toimiku materjalide koopiate valmistamise kulud – 440.20 krooni. - sundraha – 4500 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049900. Asitõendid: vineerlaud, kaks ümbrikut näidistega, karp sõrmkinnaste, auto istmekatete ja teiste asjadega – hävitada. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsioonõigust, peab ta sellest kohtule kirjalikult (või faksi teel) teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult, 15 päeva jooksul, alates päevast, mis järgneb päevale, mil kohtumenetluse poolel oli võimalus kohtuotsusega tutvuda. 12 Vahi all viibiv süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtunik R. Minzatov /allkiri/ Rahvakohtunikud T. Niido M. Rannajõe Tõlge õige Tõlk L. Nõmmik 13