p 8,
MS § 178 lg 4 ning Kriminaal-, väärteo-, tsiviilja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1, § 2 lg 1, § 9 lg 1 ning tunnistaja Anvar Vaka (Vakk) 13.02.2007.a kohtuistungil esitatud suulise taotluse ja Lõuna Politseiprefektuuri 06.02.2007.a palgatõendi alusel rahuldada tunnistaja Anvar Vakk taotlus temale 13.02.2007.a kohtuistungil viibitud aja eest keskmise palga hüvitamiseks ja maksta kohtu eelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest Anvar Vakale (VAKK; isikukood 38301116536; Hansapanga arvelduskontole nr 1104842354) tunnistajana väärteomenetlusest osavõtu tasu 56 krooni 65 senti. Tunnistajatasu väljamaksmiseks edastada käesoleva määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Kalevi 1, Tartu 51010) koos Lõuna Politseiprefektuuri 06.02.2007.a palgatõendiga (originaal). Lõuna Politseiprefektuuri 06.02.2007.a palgatõendi koopia liita istungisekretäril väärteoasja nr 4-06-5770 toimikusse. 3
MS § 180 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 2 ja KrMS § 178 lg 4 alusel välja mõista Priit Käblikult riigituludesse menetluskuludena 56 krooni 65 senti tunnistajatasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Priit Käblik, 4-06-5770, menetluskulu“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „Priit Käblik, 4-06-5770, menetluskulu“. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Priit Käblikule allkirja vastu. Kohtuotsuse jõustumisest hakkab kulgema 1-kuune tähtaeg, milliseks võeti P.Käblikult juhtimisõigus ära. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse Priit Käblikult 1-ks kuuks äravõtmise kohta kande tegemiseks. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 08.märtsil 2007.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissar Marek Tiiratsi 06.12.2006.a otsusega karistati Käblikut (Käblik) liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut, see on 2100.- krooni ja liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõiguse 1 (üheks) kuuks. 06.12.2006.a otsusega karistati Priit Käblikut selle eest, et tema 11.11.2006.a kella 05.10 ajal juhtis Nõo vallas, Tartu maakonnas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 145.km, 4 see on asulavälisel teel, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 26 km/h võrra. Sellise käitumisega rikkus Priit Käblik 06.12.2006.a otsuses kajastatu kohaselt liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 06.12.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse peale esitas kaebuse Priit Käblik. Kaebuses taotleb Priit Käblik 06.12.2006.a otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamist käsitlevas osas - mootorsõiduki juhtimisõiguse 1-ks kuuks äravõtmist käsitlevas osas. Kaebuses märgitu kohaselt tunnistab Priit Käblik täielikult enda süüd 06.12.2006.a otsuses kirjeldatud väärteo toimepanemises ja kahetseb tehtut ning taotleb 06.12.2006.a otsuse osalist tühistamist. Kaebusest nähtuvalt taotleb P.Käblik otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Oma nõuet põhistab P.Käblik alljärgnevaga: „Kuna peres kasvab kaks alaealist last (üks neist kuue aastane ja teine kuue kuune) ja abikaasa on sünnitusjärgsel puhkusel, siis olen perekonnas ainuke tööl käiv inimene. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendab minu jaoks töötuks jäämist ja perekonnale suuri majanduslikke raskusi.“. Kaebuse menetlemisel 13.02.2007.a kohtuistungil jäi P.Käblik kaebuse juurde. Asjaolud, et Priit Käblikut juhtis 11.11.2006.a kella 05.10 ajal Nõo vallas, Tartu maakonnas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 145.km, see on asulavälisel teel, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 26 km/h võrra, on tõendatud kogumis 11.11.2006.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 9), tunnistaja Anvar Vaka (Vakk) ütlustest (lk 24-25), väärteoprotokolli Priit Käbliku omakäeliselt 11.11.2006.a kirjutatud ütlustest (lk 8), Priit Käbliku 16.11.2006.a avaldusest Lõuna Politseiprefektuurile (lk 4,11), 13.02.2007.a kohtuistungil Priit Käbliku antud ütlustest (lk 25-26) ja Priit Käbliku 21.12.2006.a kaebusest (lk 2) sellekohaselt nähtuvaga. Liikluseeskirja § 124 punktis 2 sätestatu kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. 11.11.2006.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 9) nähtuvalt teostas Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Anvar Vakk 11.11.2006.a kell 05.10 riikliku järelevalve korras mootorsõiduki NISSAN MAXIMA QX reg nr 169 TEI, mis sõitis Tartu suunas, liikumiskiiruse mõõtmist Tartu maakonnas, Nõo vallas, Jõhvi-Tartu-Valga mnt 145 kilomeetril ja selleks kasutati 10.11.2006.a kell 18.15 testitud ja töökorras olevat kiirusmõõteseadet Stalker ATR nr SP 005492; oli pime aeg, kuiv, kattega tee, hea nähtavus (lk 9). Kiirusmõõteseadet kasutati selleks, et mõõta vastutuleva objekti kiiruse mõõtmist liikuvast sõidukist, tegemist oli asulavälise teega, kahesuunalise teega, patrullauto sõitis esimesel sõidurajal ja mõõdetav mootorsõiduk liikus samuti esimesel sõidurajal, vastassuunalisel teel, üksinda ja lähenes; seadme helisignaal ehk Doppler helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev ja seadme lugem oli 124 km/h (lk 9). Protokollist nähtuvalt oli lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 8 km/h; lubatud sõidukiiruse ületamine mõõdetaval teelõigul mitte vähem kui 26 km/h; mõõtja kiirus liikuvast sõidukist kiiruse fikseerimisel oli 82 km/h; juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu (lk 9). Protokollist nähtuvalt juhtis mootorsõidukit, 5 mille sõidukiirust mõõdeti, Priit Käblik, kellel protokolliga tutvumise järgselt avaldusi ei olnud (kinnitas seda enda allkirjaga, kahel korral protokolli lõpposas). 11.11.2006.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 9) nähtuvalt teostas mootorsõiduki NISSAN MAXIMA QX reg nr 169 TEI liikumiskiiruse mõõtmist Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse erialaselt pädev mõõtja - konstaabel Anvar Vakk, kellele on selleks väljastatud ka vastav tunnistus (nr 262). Kuna Anvar Vakk ei koostanud kohtuvälise menetlejana väärteoprotokolli Priit Käbliku suhtes (väärteoprotokolli koostas Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Heiko Toomiste – lk 8) ja Anvar Vakk ei ole kohtuvälise menetlejana väärteoasjas teinud ka ühtegi muud menetlustoimingut, siis pidas kohus võimalikuks kutsuda 13.02.2007.a kohtuistungile tunnistajana Anvar Vaka ja kuulata ta 13.02.2007.a kohtuistungil üle tunnistajana. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on käsitletav järelevalvemenetlusest ehk haldusmenetlusest pärineva tõendina. Kiirusmõõteseadme kasutamisega ei ole veel väärteomenetlust alustatud. Alles kiirusmõõtesedme kasutamise tulemusena saadud infost ja selle info vastavas protokollis – liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis - kajastamise tulemusena on võimalik otsustada, kas talletatud infost nähtub väärteotunnuseid või mitte ehk kas on vajalik alustada väärteomenetlust või mitte. Kuna toimiku leheküljel 9 asuvast protokollist nähtuvalt ilmnesid kiirusmõõteseadme kasutamise tulemusena väärteotunnused, siis edasiselt jätkus menetlus väärteomenetluse korras – kiirust ületanud mootorsõiduki juhile koostati väärteoprotokoll (lk 8) ja selle koostamise raames selgitati P.Käblikule muuhulgas ka tema õigusi menetlusaluse isikuna väärteomenetluses ning anti talle võimalus ütluste andmiseks, millised P.Käblik märkis omakäeliselt väärteoprotokolli (lk 8). Kuna liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on käsitletav järelevalvemenetlusest ehk haldusmenetlusest pärineva tõendina ja kiirusmõõteseadme kasutamisega ei ole veel väärteomenetlust alustatud, siis ei ole isik, kes koostas liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (antud juhul konstaabel Anvar Vakk), käsitletav väärteoasja kohtuvälise menetlejana ja seda isikut võib tunnistajana väärteoasjas üle kuulata.
MS § 63 lg 1 mõttes on liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll väärteomenetluses tõendiks muu dokumendina.
MS § 61 lg 1,2 alusel ei ole ühelgi tõendil, sealhulgas ka liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil, ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tunnistaja Anvar Vaka 13.02.2007.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt kinnitas ta peale ütluste andmist, et on koostanud toimikus leheküljel 9 asuva ja talle näidatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (lk 24 all). Tunnistaja Anvar Vakk kinnitas 13.02.2007.a kohtuistungil nimetatud protokolli märgitud andmete õigsust (lk 24 all). Enne leheküljel 9 asuva protokolli avaldamist ja Anvar Vakale toimikus leheküljel 9 asuva liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli näitamist avaldas A.Vakk, et mäletab väärteoasja kohta seda, et see juhtus Valga maanteel, oli pime aeg, olid koos Heiko Toomistega Valga maanteel ja mõõtsid vastutulevate sõidukite kiirust; see oli 2006.a lõpu poole; täitsid töökohustusi, teostasid liiklusjärelevalvet (lk 24). Anvar Vakk kinnitas 13.02.2007.a kohtuistungil, et peatasid menetlusaluseks isikuks oleva isiku, Priit Käbliku, kinni kuna tema kiirus oli üle, kiirus oli üle lubatu lõige 2 mõttes, see on vahemikus 21-40 km/h; P.Käbliku peatasid kinni sinise-punase vilkuriga; juht oma kiiruseületamist tunnistas; kindlasti näitasid juhile ka kiirusemõõtja näitu (lk 24). A.Vaka ütlustest nähtuvalt ei olnud tihe liiklus, teisi liiklejaid ei olnud, mõõdetud sõiduk oli ainuke sõiduk seal (lk 24). A.Vaka ütlustest nähtuvalt on välistatud, et nad oleksid mõõtnud mõne teise sõiduki kiirust (lk 24). 6 Enne lk 9 asuva liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli avaldamist ja selle tunnistajale näitamist mäletas A.Vakk käesoleva väärteoasja kohta veel ka seda, et ta ise koostas liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja kõik asjaolud, mis ta ise sinna protokolli kirja pani, vastavad tõele; protokolli täpset sisu ei mäleta (lk 24). Kohtul puudub alus kahelda 11.11.2006.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 9) ja tunnistaja Anvar Vaka (Vakk) ütlustest (lk 24-25) nähtuvate asjaolude tõele vastavuses, kuna nimetatud tõenditest nähtuv on kooskõlas nii omavahel kui ka väärteoprotokolli Priit Käbliku omakäeliselt 11.11.2006.a kirjutatud ütlustest (lk 8), Priit Käbliku 16.11.2006.a avaldusest Lõuna Politseiprefektuurile (lk 4,11), 13.02.2007.a kohtuistungil Priit Käbliku antud ütlustest (lk 25-26) ja Priit Käbliku 21.12.2006.a kaebusest (lk 2) nähtuvaga. Väärteoprotokolli kirjutas Priit Käblik omakäeliselt 11.11.2006.a: „Juhtisin autot, ületasin kiirust ja kahetsen oma tegu. /allkiri/ 11.11.2006.a.“ (lk 8). Priit Käblik on enda 16.11.2006.a avaldusse, mis on adresseeritud Lõuna Politseiprefektuurile, märkinud: „11.novembril 2006.a kella 05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.