1-07-76\4

(05267001448)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi Veiko Hellakivi süüdistuses KarS § 169 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Veiko Hellakivi, isikukood 37003160308, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxx, varem karistatud ühel korral väärteokorras Kaitsja Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Veiko Hellakivi KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 keskmist päevamäära, s.o. 15 450.00 (viisteist tuhat nelisada viiskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 4100064858). Sisse nõuda Veiko Hellakivilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400.00 (viis tuhat viissada) krooni, postikulu 39.60 (kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni, kaitsjatasu 1855.00 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend viis) krooni ja kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 10.40 (kümme krooni ja 40 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku nime, kelle eest tasutakse ja menetluskulude liigi (sundraha, postikulu jne). Juhul, kui ei tasuta nimetatud tähtajal vabatahtlikult menetluskulusid, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Veiko Hellakivi süüdistatakse selles, et tema hoidub kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistkümneaastastele lastele 31.augustil 1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt A.B. kasuks väljamõistetud igakuulise 1600.00 krooni suuruse elatusraha maksmisest tütarde A.C (sündinud xxxxxxx.) ja A.G (sündinud xxxxxxx.) ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni. 06.jaanuaril 2000.a. sõlmisid A.B esindaja Malle Kukk ja Veiko Hellakivi Tallinna Linnakohtus kokkuleppe, mille järgi Veiko Hellakivi tasub edaspidi igakuuliselt elatusraha võlgnevuse katteks 4000.00 krooni tütarde ülalpidamiseks ja juhul, kui Veiko Hellakivi töötab edasi Soomes, siis jätkab 4000.00 krooni maksmist igakuuliselt ja võimaluse korral maksab rohkem kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Töötades Soomes ehitustöölisena firmas xxxxx ja saades pidevalt töötasu, varjas ta oma sissetulekuid kohtutäituri eest ja ei ole oma tütardele elatusraha maksnud. Õigusabipalve kaudu on kindlaks tehtud, et Veiko Hellakivi on 2005.aastal Soome Vabariigis töötades saanud töötasu kokku 14 450.87 EUR (Eesti Panga kursi 15,6466 järgi 226 106.98 krooni). Elatusraha A.B peale 2000.aastat pole laekunud ja kohtutäituri Virge Välbi andmetel on Veiko Hellakivi võlgnevus seisuga 01.august 2006.a. Velgi Jaansalule 130 871.00 krooni. Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistkümneaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidumisega pani Veiko Hellakivi toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ja antud ütlustele on tõendiks süüteokaebus (tl 4-5), kannatanu A.B ütlused, mille kohaselt on süüdistatav makstud talle laste ülalpidamiseks üksnes 2000.a. kahel korral. Ka süüdistatav ise tunnistab, et ei ole pärast 2000.a. kannatanut laste ülalpidamisel toetanud. Seda, et Veiko Hellakivil lasub kohustus maksta elatist oma lastele, kinnitab Tallinna Linnakohtu otsus 31.augustist 1998.a. (tl 6-7), Tallinna Ringkonnakohtu otsus 20.novembrist 1998.a. (tl 8-10), koopia kokkuleppest 06.märtsist 2000.a. (tl 13). Veiko Hellakivil sissetuleku olemasolu tõendavad 1999.a., 2000.a. ja 2001.a. tuludeklaratsioonid (tl 2939) ja väljavõte maksustamise ametlikest andmetest 2005.a. kohta (tl 62-64). Vastavalt kohtutäitur Virge Välbi andmetele on välja arvestatud ka süüdistatava võlgnevus seisuga 01.august 2006.a. summas 130 871.00 krooni (tl 45). Kuigi Veiko Hellakivi on väitnud, et tal olid ka vahepeal rahalised raskused, on tal kriminaalasja tõenditest nähtuvalt olnud sissetulek, millest tulnuks laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid leida. Seega on tõendamist leidnud Veiko Hellakivi poolt lastele elatise mittemaksmine pikema aja jooksul ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. Tegu pandi toime otsese tahtlusega, puuduvad süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. 2 Seisuga 01.august 2006.a. on Veiko Hellakivi võlg A.B ees 130 871.00 krooni. Kuna elatis on välja mõistetud jõustunud kohtuotsusega ja pooltevahelise kokkuleppega, siis võlgnevuse sissenõudmine toimub täitemenetluses ning tsiviilhagi antud kriminaalasja raames läbivaatamisele ei kuulu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Veiko Hellakivi on varem väärteo eest karistatud 1 korral, kriminaalkorras karistamata, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi Veiko Hellakivi võlgnevus kannatanu ees on suur, omab ta töökohta Soomes ning on kinnitanud, et on suuteline kandma rahalist karistust. Lisaks on ta varem kriminaalkorras karistamata ja seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista Veiko Hellakivile kergem karistus, s.o. rahaline karistus. Nimetatud karistusliik suurendab ka Veiko Hellakivi võimalust jätkuvalt elada ja töötada Soomes. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistmisel süüdimõistetu menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud, sundraha 1,5 miinimumpalga alammäära ja postikulud. Veiko Hellakivi määratud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 1495.00 krooni ulatuses (koefitsent 1,3 – 2 ajapunkti). Õigusabi mahtu ja kvaliteeti arvestades on taotlus õigusabi tasustamiseks põhjendatud. Kohtueelselt on kinnitatud õigusabi kulud 360.00 krooni ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4