Obsah (9)

§ 426§ 432§ 45§ 175§ 43§ 180§ 189§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi täitemenetluses Koh

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Süüdimõistetu tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise menetluses: 1.1 jätta süüdimõistetu Siim Vellamäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
2. Seoses Siim Vellamäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega: 2.1 välja mõista Siim Vellamäelt riigi kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 330.40 krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 330.40 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile; 2.3 määruse koopia saata Viljandi Vanglale, süüdimõistetule, ja prokurörile; 2.4 riigi õigusabi osas saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele, Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja määruse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.2 kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Viljandi Vangla on esitanud kohtule materjalid süüdimõistetud kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Siim Vellamäe on süüdi mõistetud 02.02.2005 Põlva Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja karistatud 3 kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Põlva Maakohtu 31.05.2004 otsusega mõistetud karistuse (2a 10k 19p ) võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja algust tema vahistamisest. Siim Vellamäe viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 02.12.
4. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (KarS) §-des 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1p 1 või lg 2 p 1 alusel.

§ 426lg 1 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt Kar

S §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

§ 45

lg 2 p 1 kohaselt on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena. Süüdimõistetule on vangisusest ennetähtaegse vabastamise menetluses antud riigi õigusabi ja määratud kaitsjaks advokaat. VangS § 16 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava (edaspidi täitmiskava), milles muuhulgas nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Süüdimõistetuna kinnipeetava ennetähtaegase vabastamise kord on kehtestatud VangS § 76 lg 4 alusel justiitsministri 17. jaanuari 2007 määrusega nr 4 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord (edaspidi kord). Korra kohaselt algatatakse kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumine, tehes vajadusel järelepärimise kinnipeetava kriminogeenseid riske hindavatele ametnikele (edaspidi hindamisrühm). Hindamisrühma juhib kinnipeetavale määratud kontaktisik ja hindamisrühma peavad kuuluma vähemalt vangla sotsiaaltöötaja, psühholoog, julgeolekuspetsialist ja tervishoiutöötaja. Hindamisrühma liikmed annavad hinnangu kinnipeetava kriminogeensete riskide kohta kinnipeetava iseloomustuses (edaspidi iseloomustus). Vastavalt korrale on vangla edastanud kinnipeetava toimiku koos iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamusega vangla asukohajärgsele kohtule. Iseloomustusest nähtub süüdimõistetu ohtlikkus ja ohustatus. Iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu võib tekitada varalist kahju ja võib kasutada ka füüsilist vägivalda. On mõjutatav grupi poolt, risk suureneb kui on alkoholi või narkootikume tarvitanud. Korra kohaselt vangla pöördub kinnipeetava tulevase elukoha järgse kohtu kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Taotlusele lisatakse iseloomustuse koopia. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetu ennetähtaegase vabastamise kohta andnud arvamuse, milles ta on leidnud, et süüdimõistetu ei sobi kriminaalhooldusele ning sellest 2 tulenevalt ei ole kriminaalhooldusametnik on pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule kohustustena tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohustusi. Süüdimõistetu küsitlemisel kohtus nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda. Süüdimõistetu kaitsja arvamusest nähtus, et süüdimõistetut on võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör kohtus leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vangisusest vabastada tingimisi katseajaga. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 ja 4 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud süüdimõistetu isikliku toimikuga, iseloomustusega ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Sellisele järeldusele jõudis kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema eeldatavat suhtumist toimepandud kuritegudesse, varasemat elukäiku, käitumist vanglas ja eeldatavat käitumist peale vangistusest vabanemist kogumis. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja käitumine vabaduses ei võimalda teda ennetähtaegselt tingimisi vabastada. Eelkõige nähtub see kriminaalhooldaja ettekandest, milles kriminaalhooldaja ei ole pidanud võimalikuks süüdimõistetu allutamist kriminaalhooldusele. Süüdimõistetu iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtuvalt on ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras 2 korral.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 330.40 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 180

lg sätestatu kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja 3 resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Siim Vellamäelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 330.40 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik 4