lg2 p3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust.
lg2 p2 järgi 7 aastat vabadusekaotust.
p1,3,6 järgi 14 aastat vabadusekaotust.
lg2 ja § 197 lg1 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust.
lg1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise algus on 03.06.1994.a ja lõpp 03.06.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 – 03.10.2003.a. Jaan Neppo karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on J. Neppo suhtes kohaldatud 24 distsiplinaarrikkumist, viimase viie aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole ning kehtivaid karistusi ei oma. J. Neppo töötab vangla energiamehhaanika jaoskonnas 4 aastat. Üldharidus- või kutsekoolis õpingute jätkamise asemel eelistas vanglas töötamist. Tööle asumine on kinnipeetavale mõjunud positiivselt, sest kõik distsipliinirikkumised toimusid enne tööle asumist. Eluosakonnas on suhted rahuldavad. Praegune süüdimõistmine kriminaalkorras on J. Neppo`l esimene, kuriteo pani toime alkoholijoobes. Alkoholiga oli enne vangistust palju probleeme, sest oli liigtarvitaja. Vangistuse ajal alkoholi järele vajadust ei ole tundnud ega ka tarvitanud. Edaspidi arvab, et alkoholi tarvitab ta mõõdukalt ja suudab sellest ka ära öelda. Arvab, et võib minna vajadusel ka ravile. Esitatud andmete järgi on J. Neppo`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXX. Vabanedes arvab tööd leidvat kohalikust Tööturuametist. Iseloomustuse kohaselt ei ole uue kuriteo toimepanemise risk välistatud. Kuritegelik käitumismuster on väljakujunemata. Kuna on üsna noorelt esimest korda kohtulikult karistatud ning praeguseks hetkeks vanglas viibinud 12 aastat, ei ole võimalik määratleda ohustatud isikute gruppi. Ohu tõenäosus on suurem alkoholi tarbides ning sellest sõltuvusse sattudes. Samuti võib ohuks muutuda töötuks jäämine. Ohtu vähendavateks teguriteks on isa ja sõprade toetuse olemasolu. Enesevigastuse ja suitsiidi ohtu ei ole tuvastatud. Vajadusel pöörduda sõltuvusprobleemidega spetsialisti poole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jaan Neppo ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et suurimaks probleemiks võib otsustada tugiisiku puudumine. J. Neppo isa, Ants Neppo, suhtumine poja vabanemisesse oli algselt küll eitav, kuid joobes sõprade manitsuste tulemusena leidis isa, et J. Neppo on ikkagi tema poeg ja võib koju tulla. Seega satuks J. Neppo peale vabanemist elamiskõlbmatusse majja, peamiselt isa joomakaaslaste seltskonda, mistõttu liigne alkoholi tarbimine ka J. Neppo pool on mõne aja möödudes üsna ootuspärane. Kriminaalhooldaja toob veel välja kinnipeetava agressiivsuse ja selle, et algklassides on J. Neppo`t pannud korduvalt toime vargusi. Töökohta on J. Neppo`l kodukülas väga raske leida, kuna lähikonnas on vaid paar tööandjat. Hetkel võib eeldada, et tal õnnestuks paremal juhul aegajalt leida juhutöid. Vallalt on võimalik taotleda toimetulekutoetust ning valla sotsiaaltöötaja on nõus abistama individuaalgrupi taotlemisel juhul, kui J. Neppo tervislik seisukord seda eeldab. Jaan Neppo taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ei tee erilisi pingutusi kindla eesmärgi saavutamiseks. Väärtustab tööoskusi ja töötahet. Üldhariduse täiendamist vajalikuks ei pea, kuid eriala täiendamise vastu ei ole. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, mille pani toime alkoholijoobes, kuid kohtuistungil ei osanud endiselt esile tuua objektiivseid põhjuseid, mis viisid teda sellist tegu toime panema. Pigem väidab, et oli lihtsalt purjus. Garanteeritud töökoht Jaan Neppo`l puudub, samuti ka elamiskõlblik elukoht. Prokurörile tundub, et isik ei ole suutnud või ei ole tahtnud mõista oma teo toimepanemise raskusastet ning suhtub ennetähtaegse vabanemise võimalusse liigagi pealiskaudselt. Lisaks leiab ka kriminaalhooldaja, et Jaan Neppo`t ei oleks otstarbekas ennetähtaegselt vabastada. Eeltoodud asjaoludele tuginedes ei toeta prokurör Jaan Neppo taotlust enne tähtaega vabanemiseks. Kohus, ära kuulanud Jaan Neppo ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Neppo tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Neppo ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Neppo isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jaan Neppo kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise -, ja võõra vara salajase varguse eest, mille eest talle mõisteti 14-aastane vabadusekaotus. Kuna praegune süüdimõistmine kriminaalkorras on J. Neppo`l esimene, ei ole kinnipeetaval kuritegelik käitumismuster välja kujunenud. Ei saa aga jätta tähelepanuta, et J. Neppo suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 24 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi J. Neppo ei oma, sooritas ta raske isikuvastase ja varavastase kuriteo, seega on aeg, mil J. Neppo on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Neppo peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. J. Neppo pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt leiab kinnipeetav, et edaspidi suudab ta oma sõltuvust alkoholi osas kontrollida. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Neppo suhtes koostatud iseloomustuses ning J. Neppo ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Jaan Neppo tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus veel nii elu- ja töökohaprobleeme: kodus ootab kinnipeetavat ees isa, kes tarvitab sõpradega tihti alkoholi, ja vabanemisel ei ole kindel töökoht garanteeritud. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 14aastasest vangistusest on J. Neppo`l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 03.06.2008.a) ning J. Neppo ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Neppo vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.