p7 järgi ja karistuseks mõisteti 11 aastane vabadusekaotus.
lg2 p1,3 järgi karistati 2 aastase vabadusekaotusega.
lg2 p2 järgi karistati 1 aastase vabadusekaotusega.
lg1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kogumi eest mõisteti 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 2 Karistuse kandmise algus on 19.02.1998.a ja lõpp 19.02.2010.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.02.2006.a. Ljudmila Kozlova karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on L. Kozlova suhtes kohaldatud 6 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipeetav on töötanud AS Eesti vanglatööstuses, nüüd töötab koristajana. On lõpetanud Keila Ühisgümnaasiumi 10.klassi. L. Kozlova korduvkuritegevusele viitab tema käitumismuster vargustest kuni raske isikuvastase kuriteoni. Teod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Nõustub alkoholiprobleemiga, seega peab osalema AA-tugigrupis. Esitatud andmete järgi on L. Kozlova`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXX oma abikaasa juurde, keda on kriminaalkorras karistatud. Peale võimalikku vabanemist asub isik TTA kaudu kursustele ning asub seejärel tööle (võimalusel õmbleja ametil). Töö leidmisel peab isik omandama ameti kvalifikatsiooni ning seejärel on võimalik leida stabiilne töö. Soovib asuda tööle OÜ Westprof. Iseloomustuse kohaselt sõltub kinnipeetav nii moraalselt kui ka majanduslikult suuresti oma abikaasast ja tema emast. Vaatamata kinnipeetava positiivsele häälestatusele ja tema kindlale tahtele edaspidi oma elu seaduskuulekalt elada, on antud isiku puhul siiski olemas uue kuriteo riskifaktorid, mis seonduvad tema emotsionaalse seisundi asjaoludega. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest sõltub paljuski suhetest abikaasaga. Vabaduses on L. Kozlova poolt ohustatud eelkõige need isikud, keelega koos tarbitakse alkoholi: kinnipeetav muutub alkoholijoobes agressiivseks. Peale vabanemist vajab tugevat toetust oma lähedastelt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ljudmila Kozlova sobib kriminaalhooldusele. Märgib, kinnipeetav töötab vanglas ning tal on ka vabanemisel soov asuda tööle. Kinnipeetaval on säilinud tööoskused- ja harjumused. Kinnipeetav omab kehtivaid isikuttõendavaid dokumente ja vabanemisel kindalt elamispinda. Samas märgib, et kinnipeetav vajaks terapeudilist nõustamist Tallinna Kriisiabi Keskuses. Ljudmila Kozlova taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Õigustab ennast ja vabandab oma käitumist erinevate asjaoludega ( süüdistab juhtunus ohvrit ja alkoholi tarbimist). Suhtumine ametnikesse on vangistuse ajal olnud hea, samuti on isik veendunud kriminaalhoolduse vajalikkusest ja koostöö tulemuslikkusest. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on eelnevalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, hetkel kannab karistust jõhkra isikuvastase kuriteo eest. Väidab, et pani tapmise teo toime enesekaitseks. Tegemist on alkohoolikuga, kes on abiellunud kriminaalkorras karistatud isikuga, seega leiab prokurör, et uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Ljudmila Kozloval ei ole garanteeritud töökohta ning vangistust on tal jäänud kanda veel 2 aastat ja 11 kuud. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta prokurör Ljudmila Kozlova ennetähtaegset vabastamist. Kohus, ära kuulanud Ljudmila Kozlova ja prokuröri arvamuse, leiab, et L. Kozlova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on L. Kozlova ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L. Kozlova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Ljudmila Kozlova kannab karistust väga raske isikuvastaste kuriteo – tapmise- eest, mille eest talle mõisteti 12-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et L. Kozlova suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 6 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi L. Kozlova ei oma, kannab ta karistust jõhra mõrva ja varavastaste kuritegude eest, seega on aeg, mil L. Kozlova on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. L. Kozlova peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. L. Kozlova pani enamus kuritegusid toime alkoholijoobes ning esitatud materjalidest nähtuvalt tunnistab kinnipeetav oma alkoholiprobleemi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka L. Kozlova suhtes koostatud iseloomustuses. L. Kozlova ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks takistuseks Ljudmila Kozlova elukohaprobleemid. Kindel töökoht aga puudub, kuid kinnipeetav loodab peale vabanemist asuda tööle õmbleja ametile. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 12-aastasest vangistusest on L. Kozlova`l kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 19.02.2010.a) ning L. Kozlova ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks L. Kozlova vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.