¹ lg1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vabadusekaotust.
lg1 järgi mõisteti karistuseks 4 aastat vabadusekaotust.
lg1 alusel liideti karistused osaliselt ja karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 5 aastat 6 kuud vabadusekaotust.
alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 25.02-29-08.2002.a., s.o 6 kuud 5 päeva vabadusekaotust. Karistust jääb kanda 4 aastat 11 kuud 25 päeva vabadusekaotust. 2 Karistuse kandmise algus on 25.02.2002.a ja lõpp 25.08.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.12.2005.a. Sergei Eho karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 5 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on S. Eho suhtes kohaldatud 2 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav õppis kutsekoolis keevitajaks. Murru Vanglas töötas sööklas abitöölisena 3 aastat ja 10 kuud. Kuriteod pani toime alkoholijoobes, kuid kinnipeetava enda sõnul ei ole tal alkoholiga probleeme olnud. Kuna kinnipeetav ei ole endale teadvustanud, et alkoholi joobes on ta sooritanud 4 kuritegu, leiab sotsiaaltöötaja, et uue kuriteo sooritamise võimalus on olemas. Alkoholi tarvitamise tagajärjel kaob kinnipeetaval reaalsustaju ja annab voli oma tunnetele. Esitatud andmete järgi on S. Eho`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile Vao küla Koeru vald Järvamaa. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub, kuid kinnipeetaval on olemas keevitaja paberid ning vastava oskusega töömeeste järgi on tööturul nõudlus suur. Takistavaks asjaoluks töökoha leidmisel on kindlasti tema kriminaalne „karjäär“ ja pikk vangistusaeg. Omav raha vabanemisfondis. Iseloomustuse kohaselt on oht uueks kuriteoks olemas, arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja tema tervist ning emotsionaalset seisundit. Vestlusel läheb lihtsalt närvi. Kuriteod pani toime alkoholi joobes. Sergei Eho ründas tänaval naisterahvaid, tõugates neid pikali, lüües millegagi pähe ning vedades kõrvalisse kohta või jätkates ründamise kohas. Väidetavalt olid teod ettekavatsemata. Abivahendina kasutas pudelit, nuga ning ühte tuvastamata eset. Ohvriteks olid noored naisterahvad, sh ka alaealised. Kuriteod kätkevad endas vägivalda ja seksuaalkomponenti. Isik on korduvalt karistatud vägistamiste eest, edaspidine oht tõenäoliselt seotud samaga. Ohtlikkust võib vähendada asjaolu kui isik ka pärast tähtaegset vabanemist jääks mõne kindla järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Eho sobib kriminaalhooldusele. Samas märgib, et võimaliku uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Peale vabanemist pani kinnipeetav 10 kuu möödudes toime uue samalaadse kuriteo. Teise vabanemise järel, peale kriminaalhoolduse lõppu, pani 16 kuu pärast taas toime uue kuriteo. S. Eho`l oli võimalus alustada oma elu puhtalt lehelt tõestamaks, et on muutunud ja kahetseb tehtut. Seni, kuni kinnipeetav ei tunnista endal, et alkohol on tema jaoks probleem ja avaldab väga tugevat mõju tema käitumisele ning ei võta vastu spetsialistide abi, ei näe kriminaalhooldaja võimalust, et kinnipeetava elu ja käitumine võiks muutuda paremuse suunas. S. Eho pikk vanglakogemus, võimalik mittekohanimine eluga vabaduses, alkoholiprobleem ning sellega kaasnev kontrollimatu käitumine ja kriminaalne suhtlusringkond on faktid, mis viitavad võimalikule uuele kuriteole tulevikus. Sergei Eho taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Isik ei soovi rääkida kannatanutest, samuti pole neile tagantjärele mõelnud. Osaliselt kahetseb oma tegusid. Ta ei tunnista oma probleeme ja ei ole teinud vastavaid järeldusi. Ka ei ole kinnipeetav nõus kriminaalhoolduse tingimustega ning samuti ei ole ta ka nõus pöörduma narkoloogi ja psühholoogi poole. Ohvriteks olid noored naisterahvad, sh 2 alaealist tüdrukut. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust vägistamise eest, on eelnevalt kahel korral veel samalaadse kuriteo eest karistatud (peale esimest vabanemist pani Sergei Eho toime uue vägistamise, teise vabanemise järel 16 kuu pärast jälle samalaadse teo). Tegemist on ohtliku seksuaalkurjategijaga, kes ei tunnista oma probleeme – nimelt keeldub Sergei Eho alkoholi rehabilitatsiooniprogrammist, kuna see pole talle vajalik (samas on kõik kuriteod toime pandud alkoholijoobes), keeldub analüüsimast ja põhjendamast oma teguviisi, ärritub silmnähtavalt kui 3 tema tegude kohta küsida. Prokurör leiab, et sellise suhtumisega isikut ei saa määrata kriminaalhooldusele, kuna see ei täida oma eesmärki Sergei Eho puhul. Kohus, ära kuulanud Sergei Eho ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Eho tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on S. Eho ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Eho isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Eho kannab karistust seksuaalkuritegude eest, mil ta korduvalt rahuldas oma sugulist kirgeebaloomulikul viisil, kasutades kannatanute suhtes vägivalda ning selle eest mõisteti talle 4aastane 11-kuune 25-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. S. Eho suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis siiski näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi S. Eho ei oma, sooritas ta seksuaalkuritegusid, seega on aeg, mil S. Eho on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. S. Eho kannab karistust vägistamise eest, on eelnevalt kahel korral veel samalaadse kuriteo eest karistatud (peale esimest vabanemist pani Sergei Eho toime uue vägistamise, teise vabanemise järel 16 kuu pärast jälle samalaadse teo). Tegemist on ohtliku seksuaalkurjategijaga, kes ei tunnista oma probleeme – nimelt keeldub Sergei Eho alkoholi rehabilitatsiooniprogrammist, kuna see pole talle vajalik (samas on kõik kuriteod toime pandud alkoholijoobes), keeldub analüüsimast ja põhjendamast oma teguviisi, ärritub silmnähtavalt kui tema tegude kohta küsida. S. Eho peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka S. Eho suhtes koostatud iseloomustuses. S. Eho ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Sergei Eho`le takistuseks elukohaprobleemid, sest see on talle tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 4aastasest vangistusest on S. Eho`l kandmata üle ligikaudu 5 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.08.2007.a) ning S. Eho ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks S. Eho vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 4 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.