lg2 p4; § 263 p1; § 280, § 275,
lg1 alusel ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
otsusega mõistetud karistuse 2 aasta 1 kuu 20 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks määrati 3 aastat 1 kuu 20 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 07.12.2004.a ja lõpp 27.01.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.01.2007.a. Elektroonilise järelevalve alla vabanemise võimalus 02.07.2006.a. Alar Kuldsaar`e karistusaja lõpuni jäänud aeg on vähem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on A. Kuldsaare`e suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipeetav pole osalenud rehabilitatsiooniprogrammis „Viha Juhtimine“ ega hariduse omandamisel, mida soovitati ITK-s. Vanglas kinnipeetav ei tööta, kuid tegeleb tõsiselt spordiga. Kinnipeetav suhtub ITK-s püstitatud eesmärkide täitmisesse ükskõikselt. A. Kuldsaar`t on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Alkoholi tarvitades oli enne vägivaldne. Praegu arvab, et suudab juba ennast valitseda ja mitte käituda agressiivselt. Esitatud andmete järgi on A. Kuldsaare`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXX. Peale vabanemist asub tööle abitöölisena Light Elegance OÜ. Ämari vangla finantsosakonna andmetel on kinnipeetaval seisuga 06.02.2007.a. hagi jääk 24 372,75.-kr., tasutud on 750.-kr. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav temale koostatud individuaalse täitmiskava järgi kergesti ärrituv, sellest tulenevalt on soovitatud perioodilist psühholoogilist nõustamist sotsiaalse suhtlemise ja käitumismustri parandamiseks vastavalt vajadusele. Probleemide lahendamiseks kasutab oma oskusi, püüab ise hakkama saada. A. Kuldsaar`e poolt loetakse ohustatuks, arvestades tema eelnevaid kuritegusid juhuslikud ja juriidilised isikud, ametikohustusi täitvad õigusstruktuurise ametnikud. Tema puhul on tegemist isikuga, kes kahjustab „juhuslikult“ provokatsiooni tingimustes oma kalduvusi järgides ning näiteks varguste puhul kasutab tekkivaid võimalusi. Kinnipeetav on oma ohvrite suhtes toime pannud vargusi ja kasutanud füüsilist vägivalda. Teod olid ettekavatsemata. Ohtu võib suurendada alkoholi tarvitamine, legaalse sissetuleku puudumine. Kõik tema poolt toimepandud kuriteod näitavad ükskõikset ja üleolevat suhtumist õiguskorda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Alar Kuldsaar sobib kriminaalhooldusele. Käitumiskontrollile allutamine on põhjendatud, arvestades korduvaid kuritegusid ja mitmekordset vangistust, vajab ta järelvalvet ja toetust. Alar Kuldsaar taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eesmärgiks oma elus peab oma pere, elamise ja töökoha muretsemist. Alkoholi tarvitades oli enne vägivaldne. Praegu arvab, et suudab juba ennast valitseda ja mitte käituda agressiivselt. Enda sõnul on tema mõtlemises toimunud suured muutused paremuse poole, kuna tal on tekkinud eesmärk ja toetaja elus. Ise arvab, et kui ka neiu tema kõrvalt ära kaob, jätkub tal endal jõudu seaduskuulekat elu üksinda jätkata. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Alar Kuldsaar`e ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Kuldsaar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Kuldsaar`e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kuldsaar`e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Alar Kuldsaar kannab karistust varavastaste kuritegude eest kasutades võõra vara saamiseks ka füüsilist vägivalda, mille eest talle mõisteti 3-aastane 1-kuune 20-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et A. Kuldsaar`e suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Kuldsaar ei oma, sooritas ta varavastaseid kuritegusid füüsilise vägivallaga, seega on aeg, mil A. Kuldsaar on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kõik tema poolt toimepandud kuriteod näitavad ükskõikset ja üleolevat suhtumist õiguskorda. A. Kuldsaar peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A. Kuldsaar`e suhtes koostatud iseloomustuses. A. Kuldsaar`e ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks takistuseks Alar Kuldsaar`e elu- ja töökoha probleemid, sest need mõlemad on talle tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et rohkem kui 3-aastasest vangistusest on A. Kuldsaar`el kandmata vähem kui aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 27.01.2008.a) ning A. Kuldsaar`e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Kuldsaar`e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.