1-07-2918\2

1-07-2819 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2819 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kaitsja Juho Aule Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Rein Hramov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rein Hramov (sündinud 17.04.1975.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Rein Hramov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 08.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rein Hramov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rein Hramov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 07.12.2005.a otsusega, mil tunnistati lubatavaks Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu 05.06.03.a. otsuse, millega mõisteti süüdi Rein Hramov, täitmine Eesti Vabariigis. Rein Hramov`i süütegu kvalifitseeriti KarS § 184 lg2 p1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vabadusekaotust. 2 Karistuse kandmise algus on 22.11.2002.a ja lõpp 22.11.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.11.2006.a. Rein Hramov`i vabanemiseni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole R. Hramov`i suhtes kohaldatud ühtegi distsiplinaarrikkumist. R. Hramov saabus Soome avavanglast. Olles sealses vanglas, töötas pakkijana, samuti õppis arvutit, inglise keelt. Sotsiaalprogrammides ei osalenud. Täidab individuaalse täitmiskava tingimusi. Praegusel ajal õpib 11.klassis. Huvideks sport, muusika ja kirjandus. Vanglas viibimise ajal narkootiliste ainete ja alkoholi tarbimist täheldatud ei ole. R. Hramov`i on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas 3 korda. Esitatud andmete järgi on R. Hramov`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXX. Samuti on ka kindlustatud töökoht KVS INVEST. Majanduslikult kindlustatud, hagi kustutatud. Praeguse kuriteoni on teda viinud võlad. Ise arvab, et kui võlgasid ei oleks olnud, poleks iial sellist asja ette võtnud. Iseloomustuse kohaselt peab kinnipeetav kriminaalset käitumist normaalseks. Väärtushinnangute ja hoiakutega seonduvad asjaolud viitavad sellele, et kinnipeetav võib endale ja teistele ohtlik olla. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav satub majanduslikesse raskustesse ja kui muutub eluviis. Suitsiidi risk on olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et R. Hramov sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et vabaduses tuleb R. Hramov eluga põhimõtteliselt toime ning väärtushinnangutega seotud riske ei ole vanglas võimalik maandada. Vabanedes on ka kinnipeetaval garanteeritu elu- ja töökoht. Vaatamata sellele, leiab kriminaalhooldaja, et risk uueks kuriteoks on olemas. Rein Hramov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Oma süüd sooritatud kuriteosse tunnistab täielikult. Väidab, et vabaduses käitub seadusekuulekalt. Kaitsja toetab Rein Hramovi taotlust. Prokurör leiab, et kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo, see on kuritegu, mis on suunatud rahvatervise vastu. Kuritegu on toime pandud katseajal. Riik on juba korra näidanud üles usaldust Rein Harmovi suhtes ning vabastas kinnipeetava enne tähtaega vangistuse kandmisest, kuid see ei motiveerinud R. Hramov`i seaduskuulekalt käituma: ta pani toime uue kuriteo katseaja jooksul. Hoolimata asjaolust, et kinnipeetav on vangistuses käitunud eeskujulikult, ei näe prokurör võimalust enne tähtaegse vabanemise taotlust toetada. Kohus, ära kuulanud Rein Hramov`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Hramov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on R. Hramov`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Hramov`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Rein Hramov kannab karistust narkokuriteo eest, mille eest talle mõisteti 6-aastane vabadusekaotus. Vabanes tingimisi enne tähtaega, katseaeg oli 1 aasta 11 kuud 11 päeva Ämari Vanglast 13.08.2003.a. ja ta võeti arvele kriminaalhooldusosakonnas 21.08.2002.a. Katseajal Rein Hramov peeti kinni Soomes seoses narkokuriteoga. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. 3 Kuigi distsiplinaarkaristusi R. Hramov ei oma, on aeg, mil R. Hramov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. R. Hramov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka R. Hramov`i suhtes koostatud iseloomustuses. R. Hramov`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks takistuseks Rein Hramov`i elukoha ja töökoha probleemid, sest mõlemad on Talle garanteeritud. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 6-aastasest vangistusest on R. Hramov`il kandmata üle 1aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 22.11.2008.a) ning R. Hramov`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks R. Hramov`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik