1-06-15191\3

1-06-15191 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-15191 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kriminaalhooldaja Mati Ilmjärv Kriminaalasi Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna noortetöö talituse kriminaalhooldusametniku Mati Ilmjärv’e erakorraline ettekanne Rene Mättas’ele mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusalune Rene Mättas (isikukood 37611240280; XXXXXX; viibib Tallinna Vanglas) Kaitsja: advokaat Merike Borunova elukoht RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Harju Maakohtu 26.09.2001.a kohtuotsusega Rene Mättas’ele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 15 päeva vangistust.
3. Karistusaja algust lugeda
4. veebruarist 2007.a.
5. Välja mõista Rene Mättas’elt menetluskulu riigituludesse, s.o kaitsjatasu 560 (viissada kuuskümmend) krooni. (Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777). 2 Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Rene Mättas on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 26.09.2001.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3 järgi ning karistatud 7-aastase vabadusekaotusega. Karistuse kandmise aja algus oli 04.10.2000.a. Harju Maakohtu 06.09.2005.a kohtumääruse alusel vabastati R. Mättas karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 04.10.2007.a ja määrati selleks tähtajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja M. Ilmjärv’e järelevalve alla ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2,4 alusel kohaldati tema suhtes täiendavalt järgmisi kohustusi: 1) registreerimine kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul kaks korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 3) asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast või võtta end tööhõiveametis töötuna arvele. Kriminaalhooldusametnik M. Ilmjärv on kohtule esitanud erakorralise ettekande ning taotleb R. Mättas’ele kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, kuna R. Mättas on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning on toime pannud väärtegusid. Ettekande kohaselt on Põhja Politseiprefektuuri poolt fikseeritud 29.04.2006.a R. Mättas’e poolt alkoholiseaduse § 70 rikkumine. Samuti on R. Mättas rikkunud 09.05.2006.a liiklusseaduse § 7420 lg 1 nõudeid, samal päeval olid ka liiklusseaduse § 7422 lg 3 ja § 7430 lg 1 rikkumised. Kriminaalhooldaja hindab katseaega mitterahuldavaks. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik R. Mättas’e alkoholiprobleemide tõttu juba 05.04.2006.a esitanud erakorralise ettekande karistuse tätimisele pööramiseks, kuid Harju Maakohtu 19.04.2006.a määruse alusel jäeti karistus täitmisele pööramata. 07.12.2006.a toimus kohtuistung ning kutse edastamiseks R. Mättas’ele palus kohus kaasabi Ida politseiosakonnalt. R. Mättas kohtusse ei ilmunud. Politsei poolt edastatud teate kohaselt ei õnnestunud kutset R. Mättas’ele edastada ning politseile oli R. Mättas’e elukoht teadmata. Tagamaks süüdimõistetu osavõttu temale mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise küsimuse otsustamiseks, valiti Harju Maakohtu 07.12.2006.a määrusega R. Mättas’e suhtes tõkendiks vahistamine. Harju Maakohtu 07.12.2006.a määruse alusel peeti R. Mättas Ida politseiosakonna politseivaneminspektori poolt kinni 28.02.2007.a ning suunati Tallinna Vanglasse. 06.03.2007.a toimunud istungil jäi kriminaalhooldusametnik M. Ilmjärv erakorralises ettekandes toodu juurde. Palub arvestada, et R. Mättas on katseajal tarvitanud alkoholi, mille eest on teda väärteo korras karistatud. R. Mättas’e suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlus KarS § 424 tunnustel ning detsembrist veebruarini ei ole R. Mättas käinud ka registreerimisel. Alguses käis ta registreerimisel korralikult, kuid alates ajast, mil ta sai teada erakorralise ettekande esitamisest, ta registreerimisele ei ilmunud. Rene Mättas tunnistab rikkumisi. Selgitab, et tarvitas alkoholi, kuid pärast lahutust on ta alkoholi tarvitamisest loobunud. Elab uue elukaaslasega aadressil XXXXXXX. Palub 3 karistust mitte täitmisele pöörata, lubades edaspidi kõiki kohustusi korralikult täita. Kahetseb, et täitis katseaega ebarahuldavalt. Prokurör leiab, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud ning R. Mättas’ele mõistetud karistuse ärakandmata osa tuleb täitmisele pöörata, kuna R. Mättas on rikkunud talle määratud kohustusi. Kaitsja on seisukohal, et ärakandmata karistuse täitmisele pööramine ei ole vajalik. Leiab, et ärakandmata karistus on liialt pikk, R. Mättas’el on uus pere ning alkoholi R. Mättas enam ei tarvita. R. Mättase’ele tuleb anda veel võimalus näidata, et ta suudab katseaega rahudavalt täita. Kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud R. Mättas seetõttu, et kartis karistuse täitmisele pööramist. Kohus leiab, et Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus, vabastades R. Mättas’e talle mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 04.10.2007.a ning kohustades teda katseajal järgima kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all, andis R. Mättas’ele võimaluse tõestada, et ta on oma käitumist muutnud ning suudab elada õiguskuulekalt. R. Mättas aga kohustuste täitmist tõsiselt ei võtnud ning tarvitas katseajal alkoholi, mistõttu esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande juba aprillis 2006.a. Esmakordse kriminaalhooldusametniku taotluse ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks jättis kohus rahuldamata, uskudes R. Mättas’e antud lubadusi kontrollnõudeid ja kohustusi edaspidi korralikult täita. R. Mättas aga kuritarvitas taaskord kohtu usaldust, mida näitab tõsiasi, et R. Mättas’t karistati katseaja kestel alkoholiseaduse § 70 ning liiklusseaduse §-de § 7420 lg 1, 7422 lg 3 ja § 7430 lg 1 järgi. Kõik see iseloomustab R. Mättas’t isikuna, kes ei ole tahtnud aru saada õiguskuuleka käitumise põhimõtetest ning ei ole analüüsinud oma tegude põhjuseid ja tagajärgi. Arvestades R. Mättas’e järjepidevat alkoholi kuritarvitamist ja õigusvastast käitumist katseajal, jõudis kohus veendumusele, et R. Mättas ei ole kohtu usalduse vääriline ning antud juhul on põhjendatud R. Mättas’ele Harju Maakohtu 26.09.2001.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandma osa täitmisele pööramine. Kuna R. Mättas viibis vangistuses alates 04.10.2000.a ning vabanes vanglast 19.09.2005.a, on talle kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks 2 aastat ja 15 päeva vangistust. Karistusaja algust tuleb lugeda alates 28.02.2007.a, s.o isiku kinnipidamise päevast. Kohtunik