1-06-15909\3

(06237300895)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi Aare Anier’i süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav A a r e ANIER - isikukood 37108170234, Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXXXXX; töötab koostelukksepana Profile Vehicles Baltic OÜ-s; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A a r e ANIER rahaline karistus 60 päevamäära. KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (20 päevamäära) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 228 krooni, on 9 120 (üheksa tuhat ükssada kakskümmend) krooni. /Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber mõlemal juhul 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi – s.o. 4 kuu jooksul võrdsetes osades pärast otsuse jõustumist (vähemalt 2 280 krooni kuus). Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2
2. Asitõendid – kaheraudne jahipüss nr.155879 ja kärbik jahipüssist nr. C 1379, mis on hoiul Põhja Politseiprefektuuri relvahoidlas (akt nr. 204 – 18.09.06.a.) – konfiskeerida ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Välja mõista A. Anier’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve Hansapangas 221023778606, mõlemal juhul viitenumber 2800049777), s.o ekspertiisitasu 1 470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 1 840,80 kr (üks tuhat kaheksasada nelikümmend krooni ja 80 senti) ning sundrahast 1 000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A. Anier’i süüdistatakse selles, et alates eeluurimise käigus tuvastamata ajast kuni 20.08.2006.a hoidis ta oma elukohas XXXX maja keldris viite käsitöönduslikult laetud 16-kal jahipüssipadrunit, millised vastavalt ballistika ekspertiisiaktile nr TB-190-06/4548 kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlbulikud. Oma tegevusega pani A. Anier toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Süüdistatav A. Anier tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. Anieri süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - juhtivkonstaabel J. Ardoni ettekandega Lääne-Harju politseiosakonna komissarile (tl. 3), mille kohaselt avastas ta 20.08.2006.a A. Anieri keldrist kaheraudse kärbiku, mille rauas oli 2 padrunit, relv on kaheraudne cal 16 ning nr C1379; samuti leidis veel ühe kaheraudse jahirelva (tugevalt roostes) ning 3 jahirelvapadrunit cal 16; - tunnistaja S. L ütlustega eeluurimisel (tl.4 - 5), mille kohaselt 20.08.2006.a kella 18.30 paiku oli ta oma kodus XXXXXX, kodus oli ka tema elukaaslane A. Anier; kuulis, et mees käis närviliselt mööda tuba ja tundus, et mees otsib midagi; vaatama minnes nägi, et A. Anier seisis elutoas relv käes – jahipüss; A. Anier läks keldrisse; kui politsei tuli, siis kuulis ta metallikolinat – A. Anier tegi relva uuesti lahti ning viskas selle juppidena keldris asuvasse kolikambrisse; tema teada oli 6 padrunit; relval luba ei ole; - A. Anieri enda ütlustega eeluurimisel (tl. 9 -10), kus ta avaldab, et maikuus 2006.a ostsid nad Pargi 22 maja ja kui nad sisse kolisid, siis leidis pööningult vana jahipüssi; püssi viis verandale, kus see seisis niisama; seda püssi ta kasutanud ei ole ja sellist plaani ka ei ole olnud; arvab, et seda püssi ei saagi kasutada, kuna see koosneb erinevatest osadest. Umbes 3 1998.a sai ta kärbiku oma vana töökaaslase sõbralt; kärbikul rauda ei olnud, ainult tagumine osa; arvab, et kärbik on laskekõlbulik, kuid ta ei ole sellest kunagi lasknud; kärbikut kasutada plaanis ei olnud; kärbik oli kodus keldris, kinni pakituna ning ära pandud. 2 musta kestaga on 16 cal ja mõeldud jahirelva jaoks; need padrunid sai koos kärbiku päraosaga; teised kolm padrunit on samuti 16 cal ja mõeldud samuti jahirelva jaoks; need padrunid olid koos kärbikuga pakituna keldris. 20.08.2006.a oli tüli elukaaslasega, täpseid asjaolusid ei mäleta; enda teada kedagi relvaga ähvardanud ei ole. Relvaluba ei ole ja ei ole seda ka taotlenud; oli teadlik, et relvade hoidmiseks on vaja relvaluba. Kahetseb tehtud väga, alates sellest, et need relvad endale soetas; - asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl. 12-17); - ekspertiisiaktiga nr TB-190-06/4548 (tl.20-21), millest nähtuvalt on esitatud kärbik valmistatud kaheraudsest 16-kal jahipüssist IžB-46 nr C 1379; esitatud kujul kärbik ei ole laskekõlbulik, kuna puudub relvaraudade alune esiklots, mis on vajalik löögimehhanismi vinnastuseks; kui asetada esiklots, siis kärbik on kõlblik laskude teostamiseks; lühendatud relvaraudadega kaheraudne 16-kal jahipüss nr 155879 esitatud kujul ei ole laskekõlbulik. Esitatud kärbikust on tulistatud; lühendatud relvaraudadega jahipüssist ei ole suhteliselt kaua aega tulistatud. Esitatud käsitöönduslikult laetud 16-kal jahipüssipadrunid, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, olid laskekõlbulikud; antud liiki padrunitega saab tulistada esitatud kärbikust relvaraudade esiklotsi olemasolul. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Anieri süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning A. Anier tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Anier’i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus A. Anier’i süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Anieri saab karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. A. Anier on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on aru saanud oma teo keelatusest. Ta on isik, kellel on kindel elu- ja töökoht, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Arvestades süüdlase varanduslikku ja perekondlikku seisundit, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
4. Kohtunik