1-07-1809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprillil 2007.a Tallinn Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07-1809 (06230101511) Kohtunik Külli Ii

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav R a i n i s VÕHMA - isikukood 39102150216, Eesti kodanik; algharidusega; elukoht: XXXXXXX; õpib Saku Gümnaasiumis

1. klassis(uuest õppeveerandist Kajamaa koolis); varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld . Kaitsja advokaat Risto Agur RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada R a i n i s VÕHMA

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi.

§ 87alusel vabastada R.

Võhma karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina tema allutamist üheks aastaks käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on R. Võhma kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all täitma

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas XXXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 8 alusel on R. Võhma kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu Kr

HO juhatajal määrata R. Võhmale kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista R. Võhmalt (alaealisel vajalike vahendite puudumisel tema emalt Margit Priskelt) menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o sundrahast 1 000 (üks tuhat) krooni ning määratud kaitsjale makstavast tasust 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on
2. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. R. Võhmat süüdistatakse selles, et tema 25.10.2006.a kella 03.00 paiku võttis XXXXXX maja eest R H’le kuuluva sõiduauto VAZ 2101 registreerimisnumbriga 499 AHP ja ilma asja omastamise eesmärgita sõitis sellega esmalt Tänassilma ja siis Kanamaale. 26.10.06.a kella 10.00 paiku, olles maganud öösel nimetatud sõiduautos, jättis R. Võhma auto Kanamaal metsa vahele seisma ning lahkus. R. Võhma 27.10.2006.a hommikul koos Andres Kruusiga läks Kanamaa metsa, kus seisis R H’le kuuluv sõiduauto VAZ 2101(499 AHP) ning sõitsid üheskoos autoga Kanamaast ja Nurmest läbi, kuni läksid XXXXX J K juurde bensiini küsima. 27.10.2006a kella 16.00 paiku jätsid nad auto XXXXXX asuvast Männiku talust 200 meetri kaugusele ja põgenesid. Samuti R. Võhma isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise võttis 12.11.2006.a kella 01.00 paiku XXXXX maja eest K K’ile kuuluva sõiduauto Opel Ascona, registreerimismärgiga 774 TBJ ning sõitis sellega Sakku, siis Tõdvale ning siis Sakku tagasi. R. Võhma magas öö eelpoolnimetatud autos ning jättis selle siis Sakus Samat tehnohoolduse juures asuvate garaažide juurde maha 12.11.2006.a kella 09.30 paiku. 3 Nende tegudega pani R. Võhma toime

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis, võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R. Võhma süüdimõistmist, kuid tema karistusest vabastamist ja mõjutusvahendi kohaldamist, s.o. allutada ta üheks aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§ 87

lg 1 punktile 2 ja lõikele 2 ning kohustada süüdistatavat täitma

§ 75

lg 1 loetletud kontrollnõuded.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada R.

Võhmat osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi tunnistas R.

Võhma end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on nad teadlikud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et R. Võhma enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R. Võhma tuleb süüdi tunnistada

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi.

Arvestades alaealise kõlbelise ja vaimse arengu taset, on põhjendatud tema karistusest vabastamine ning mõjutusvahendi kohaldamine

§ 87alusel. Kr

MS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Arvestades süüdlase alaealisust, tema resotsialiseerumisväljavaateid ning pere varanduslikku seisundit, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik