Obsah (14)

§ 25§ 214§ 64§ 65§ 68§ 114§ 121§ 74§ 199§ 209§ 263§ 86§ 218§ 201

Kriminaalasi nr 1-06-6655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 15. detsember 2006.a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 koht Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen rahv

§ 25

lg 1, 2 - § 114 p 6; § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi, Mihhail Košelev süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi, Nikolai Kupkov süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5; § 25 lg 1, 2 - § 121 järgi Süüdistatav Artur Vasiliev varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral; väärteokorras karistatud 1 korral. kohaldatud tõkend: vahistamine alates 05.08.

1. a., kahtlustatavana peeti kinni 04.08.
2. a. Kaitsja advokaat Valli Murde Süüdistatav Mihhail Košelev varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korral; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova Süüdistatav Nikolai Kupkov varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral; väärteokorras karistatud 1 korral; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 310, § 311, § 313, § 315, kohus otsustas: Süüdi mõista Artur Vasiliev

§ 25

lg 1, 2 - § 114 p 6 järgi ja karistada teda 10 (kümne) aasta pikkuse vangistusega. Süüdi mõista Artur Vasiliev

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja karistada teda 6 (kuue) aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks Artur Vasilievile mõista 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel lugeda Tartu Maakohtu 31.10.2003.

a. otsusega mõistetud karistus 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ja Tartu Maakohtu 04.10.

1. a. otsusega mõistetud karistus 3 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistusega ja mõista Artur Vasilievile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 10 (kümme) aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha Artur Vasilievi poolt Tartu Maakohtu 31.10.
2. a. otsuse järgi ära kantud karistus 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ja Tartu Maakohtu 04.10.
3. a. otsuse järgi ära kantud karistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust, s.o kokku 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 (seitse) aastat 10 (kümme) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates
4. detsembrist
5. a. Artur Vasilievi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi mõista Mihhail Košelev

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja karistada teda 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.06.2002.

a. ja 03.03.

1. a. otsustega mõistetud karistuse 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista Mihhail Košelevile 5 (viis) aastat ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 2 Mihhail Košelevi karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele saabumisest. Mihhail Košelevi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada tema kinnipidamisasutusse ilmumisel. Tartu Maakohtu 04.10.
2. a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-1206 Mihhail Košelevile mõistetud rahaline karistus jätta iseseisvaks täitmiseks. Süüdi mõista Nikolai Kupkov

§ 214lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja karistada teda 4 (nelja) aasta pikkuse vangistusega.

Süüdi mõista Nikolai Kupkov

§ 25

lg 1, 2 - § 121 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista Nikolai Kupkovile 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.03.-21.03.2003.

a., s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista Nikolai Kupkovile 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Nikolai Kupkovi karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele saabumisest. Nikolai Kupkovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada tema kinnipidamisasutusse ilmumisel. Tsiviilhagid: Välja mõista Artur Vasilievilt tsiviilhagi K.P. kasuks summas 2000.00 (kaks tuhat) krooni. Menetluskulud: Välja mõista Artur Vasilievilt riigituludesse järgmised menetluskulud: - sundraha 3000 (kolm tuhat) krooni; - ekspertiisikulu 2875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni; - kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 165.80 krooni (ükssada kuuskümmend viis krooni ja kaheksakümmend senti); - kaitsjatasud kokku summas 16 600.24 krooni (kuusteist tuhat kuussada krooni ja kakskümmend neli senti). Välja mõista Mihhail Košelevilt riigituludesse järgmised menetluskulud: - sundraha 3000 (kolm tuhat) krooni; - kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 91.40 krooni (üheksakümmend üks krooni ja nelikümmend senti); - kaitsjatasud kokku summas 8533.10 krooni (kaheksa tuhat viissada kolmkümmend kolm krooni ja kümme senti). 3 Välja mõista Nikolai Kupkovilt riigituludesse järgmised menetluskulud: - sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni; - kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 91.40 krooni (üheksakümmend üks krooni ja nelikümmend senti); - kaitsjatasud kokku summas 10 210.60 krooni (kümme tuhat kakssada kümme krooni ja kuuskümmend senti). arveldusarvetele Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
2. jaanuaril
3. a. Süüdistus ja kuritegude kvalifikatsioon Artur Vasilievi süüdistatakse selles, et tema - augusti lõpus – septembri alguses
4. a. päevasel ajal Tartus Riia 2 asuva Tartu Kaubamaja juures, tegutsedes grupis koos Nikolai Kupkoviga ja Mihhail Košeleviga tiris 16-aastast A.P. sõiduautosse VW, reg. nr 056 AHS, hoidis kannatanut seal vägivaldselt kinni ja ähvardades teda füüsilise arveteõiendamisega, hakkas nõudma 200.00 krooni suuruse rahasumma või mingi väärtusliku asja üleandmist. Ähvarduste mõjul oli A.P. sunnitud nõustuma nende nõudmistega, misjärel kahtlustatavad sõidutasid A.P. eelnimetatud autoga kannatanu elukohta, kus A.P. andis neile temale kuuluva videomagnetofoni; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, 08.03.
5. a. Tartus Riia 4 asuva Tartu Hansakeskuse juures, tegutsedes grupis koos Nikolai Kupkoviga ja Mihhail Košeleviga, kasutasid A.P. suhtes füüsilist vägivalda – peksid teda käte ja jalgadega pähe ja kehasse ning nõudsid kannatanu käest 200.00 krooni, mis A.P. pidi nende nõudmisel tooma 09.03.
6. a. Tartus Jaama tänaval asuva kaupluse Bronks juurde. Seega Artur Vasiliev pani toime

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, samuti kui on kasutatud vägivalda ning kui see on toime pandud isiku 4 poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega. Artur Vasilievi süüdistatakse selles, et tema 02.08.2005. a. kella 20.27 ajal, peale tema tabamist 0,7 l pudeli „Scotish Leader“ varguselt Tartu linnas Kalda tee 32 asuvas kaupluses T-Market, põgenes turvaruumist. Turvatöötaja K.P. asus teda taga ajama ning kui tabas Artur Vasilievi Tartus Kaunase pst 25 ja 26 majade juures, lõi Artur Vasiliev tahtliku tapmise ja teise süüteo varjamise eesmärgil K.P. it kahel korral noaga, millest üks löök oli suunatud näkku ning teine rindkeresse. Kannatanu K.P. ile oli tekitatud järgmised kehavigastused: rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool seljal koos roietevahelise arteri ja kopsu ülasagara vigastusega ning torke-lõikehaav vasakul pool näol. Need vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Seega pani Artur Vasiliev toime

§ 25

lg 1, 2 - § 114 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise katse, kui see on toime pandud teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil. Mihhail Košelevi süüdistatakse selles, et tema - augusti lõpus – septembri alguses

1. a. päevasel ajal Tartus Riia 2 asuva Tartu Kaubamaja juures, tegutsedes grupis koos Nikolai Kupkoviga ja Artur Vasilieviga tiris 16-aastast A.P. sõiduautosse VW, reg. nr 056 AHS, hoidis kannatanut seal vägivaldselt kinni ja ähvardades teda füüsilise arveteõiendamisega, hakkas nõudma 200.00 krooni suuruse rahasumma või mingi väärtusliku asja üleandmist. Ähvarduste mõjul oli A.P. sunnitud nõustuma nende nõudmistega, misjärel kahtlustatavad sõidutasid A.P. eelnimetatud autoga kannatanu elukohta , kus A.P. andis neile temale kuuluva videomagnetofoni; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, 08.03.
2. a. Tartus Riia 4 asuva Tartu Hansakeskuse juures, tegutsedes grupis koos Nikolai Kupkoviga ja Artur Vasilieviga, kasutasid A.P. suhtes füüsilist vägivalda – peksid teda käte ja jalgadega pähe ja kehasse ning nõudsid kannatanu käest 200.00 krooni, mis A.P. pidi nende nõudmisel tooma 09.03.
3. a. Tartus Jaama tänaval asuva kaupluse Bronks juurde. Seega Mihhail Košelev pani toime

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, samuti kui on kasutatud vägivalda ning kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega. Nikolai Kupkovi süüdistatakse selles, et tema - augusti lõpus – septembri alguses

1. a. päevasel ajal Tartus Riia 2 asuva Tartu Kaubamaja juures, tegutsedes grupis koos Mihhail Košelevviga ja Artur Vasilieviga tiris 16-aastast A.P. sõiduautosse VW, reg. nr 056 AHS, hoidis kannatanut seal vägivaldselt kinni ja ähvardades teda füüsilise arveteõiendamisega, hakkas nõudma 200.00 krooni suuruse rahasumma või mingi väärtusliku asja üleandmist. Ähvarduste mõjul oli A.P. sunnitud nõustuma nende nõudmistega, misjärel 5 kahtlustatavad sõidutasid A.P. eelnimetatud autoga kannatanu elukohta , kus A.P. andis neile temale kuuluva videomagnetofoni; - isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 08.03.
2. a. Tartus Riia 4 asuva Tartu Hansakeskuse juures, tegutsedes grupis koos Mihhail Košeleviga ja Artur Vasilieviga, kasutasid A.P. suhtes füüsilist vägivalda – peksid teda käte ja jalgadega pähe ja kehasse ning nõudsid kannatanu käest 200.00 krooni, mis A.P. pidi nende nõudmisel tooma 09.03.
3. a. Tartus Jaama tänaval asuva kaupluse Bronks juurde. Seega Nikolai Kupkov pani toime

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, samuti kui on kasutatud vägivalda ning kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega. Nikolai Kupkovi süüdistatakse selles, et tema 09.03.2003. a. kella 20 paiku Tartus, olles Tartus Riia 4 asuva Tartu Hansakeskuse juures, tungis A.P. ile kallale, haaras tema jopest kinni ning püüdis kasutada tema suhtes füüsilist vägivalda, kuid kannatanul õnnestus Nikolai Kupkovi käest lahti rabeleda. Kallaletungimise tagajärjel rebenes kannatanu jope. Seega Nikolai Kupkov pani toime

§ 25lg 1, 2 - § 121 kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise katse.

Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid Kohus, asja arutanud ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Artur Vasilievi, Mihhail Košelevi ja Nikolai Kupkovi süü neile esitatud süüdistustes on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Artur Vasilievi süü

§ 25

lg 1, 2 - § 114 p 6 järgi on täielikult tõendatud järgmiste tõenditega nende kogumis: Kannatanu K.P. i kohtus antud ütluste kohaselt 02.08.

1. a., töötades OÜ-s VP Market sisevalve töötajana, nägi ta valvekaamerast, et üks noormees, s.o süüdistatav Artur Vasiliev, võttis alkoholiletist pudeli ja kõndis kaupluse välisukse juurde. Ta läks noormehe juurde ja palus tulla turvaruumi. Seal võttis süüdistatav taskust pudeli ja pani lauale. Kui ta hakkas politsei jaoks akti ja seletuskirja vormistamiseks paberit otsima, jooksis süüdistatav ruumist välja. Ta ei jõudnud õigusrikkumist veel fikseerida ega isegi mehe nime välja selgitada. Ta jooksis süüdistatavale järele. Umbes 300 m kaugusel poest jäi süüdistatav seisma ja ta sai mehe kätte. Ta haaras vasaku käega süüdistataval ümbert kinni ja parema käega võttis taskust politseile helistamiseks telefoni. Artur Vasiliev ütles, et ei mõista nalja ja ärgu ta helistagu. Seejärel nägi ta silmanurgast välgatust ning tundis lööki vastu vasakut põske. Nuga tungis läbi põse keelde ja ta tundis suus verd. Ta hoidis Artur Vasilievit ikka kinni, kuid mõne sekundi pärast lõi süüdistatav teda noaga selga. Ta laskis mehe lahti, sest kartis, et muidu lööb mees teda veel. Noormees jooksis minema. 6 K.P. tundis kohtuistungil Artur Vasilievis ära isiku, kes tahtis poest varastada ühe pudeli alkoholi ning tekitas talle noaga kehavigastused. Samuti on kannatanu Artur Vasilievi ära tundnud eeluurimisel 03.08.
2. a. isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel (I kd, lk 4-5). K.P. i ütlusi kinnitab eeluurimisasutuse tõend, millest nähtub, et 02.08.
3. a. kell 20.37 helistas politseisse K.P. ja teatas, et kella 20.20 paiku üritas Artur Vasiliev varastada Tartus Kalda tee 32 asuvas kaupluses T-Market 1 pudeli „Scotish Leader“. Turvatöötaja K.P. pidas Artur Vasilievi kinni, kuid mees põgenes turvaruumist ning turvatöötaja asus teda taga ajama. Kättesaamisel lõi Artur Vasiliev K.P. ile 2 korral noaga näkku ja vasakule poole rinda (I kd, lk 15-17). Asjaolu, et Artur Vasiliev tahtis poest varastada pudeli alkoholi on lisaks tõendatud ka VP Market OÜ avaldusega politseile 02.08.
4. a. (I kd, lk 18). K.P. ile tekitatud kehavigastuste lokalisatsioon ja raskusaste nähtub kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 115 09.09.
5. a. Aktis antud eksperdi arvamuse kohaselt esinesid K.P. il ekspertiisiks esitatud ravidokumentide põhjal rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool seljal koos roietevahelise arteri ja kopsu ülasagara vigastusega ning torke-lõikehaav vasakul pool näol. Vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et 02.08.
6. a. löökidest noaga. K.P. i vigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse (I kd, lk 9-11). Kohus on kriminaalasjas tõenditena avaldanud ka koopiad OÜ VP Market ja K.P. i vahel sõlmitud töölepingust ja ametikohustustest (I kd, lk 22-30). Nimetatud tõenditest nähtub, et tema ametikohustuste hulka kuulus varguse avastamisel varguses kahtlustatava isiku kinnipidamine. Seega tegutses K.P. Artur Vasilievi kinnipidamisel seaduslikult, s.o vastavalt oma tööülesannetele. Artur Vasiliev tunnistab, et tahtis poest varastada pudeli viskit, kuid turvamees pidas ta varguselt kinni ja viis turvaruumi. Seal pani ta ise pudeli lauale. Ta ehmatas, kuna sai aru, et kutsutakse politsei ja jooksis seepärast turvaruumist minema. Ta ei olnud turvatöötajale oma nime öelnud ning mingeid pabereid ei olnud töötaja veel vormistanud. Jooksnud umbes 100 m, väsis ta ära ja jäi seisma. Turvatöötaja haaras tal vasaku käega käisest, võttis paremaga telefoni ja hakkas politseisse helistama. Ta palus ühe korra, et turvatöötaja ta lahti laseks, kuid töötaja ei vastanud. Ta võttis oma jope taskust noa, avas selle ning lõi töötajat noaga põske. Turvatöötaja hoidis teda ikka kinni ja ta lõi veelkord. Teise löögi tegi ta automaatselt, sest ei kontrollinud sel momendil ennast. Teist lööki ta kuhugi ei suunanud. Turvatöötajat ta tappa ei tahtnud. Ta sai aru, et löök tabas selga, kuid ta ei vaadanud, kuhu täpselt. Turvatöötaja lasi ta lahti ja hakkas kukkuma. Ta oli ehmunud ja šokis ning jooksis minema. Noa viskas ta minema, kuna arvas, et tal ei ole seda peale kuritegu enam vaja. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Artur Vasiliev lõi K.P. it kahel korral noaga. Seda tunnistab ka süüdistatav ise. Süüdistatav eitab aga tahtlust tappa kannatanu. 7 Süütoekatse koosseisu peamiseks subjektiivseks tunnuseks on tahtlus, kusjuures subjektiivsed tunnused on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega on Artur Vasilievi poolt toimepandud kuriteo hindamisel vaja tuvastada, kas ta, lüües kannatanut noaga, tegutses vähemalt kaudse tahtlusega tappa kannatanu. Lisaks tuleb isiku teo kvalifitseerimisel

§ 114

p 6 järgi tuvastada, et ta tegutses teo toimepanemisel teise süüteo varjamise või hõlbustamise motiivil. Nimelt näeb

§ 114

p 6 ette vastutuse mõrva eest, s.o tapmise eest, kui see on toime pandud teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil. Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas esinevaid tõendeid nende kogumis, leiab, et Artur Vasiliev tegutses kannatanu noaga löömisel kaudse tahtlusega tappa kannatanu. Kaudse tahtlusega on tegemist siis, kui on tuvastatud, et isik ei pruukinud ehk küll olla kindel süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumises, kuid samas pidas seda siiski võimalikuks ja ka möönis kõnealuse asjaolu saabumist Kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud, et kannatanul esinesid kehavigastused elutähtsas piirkonnas - torke-lõikehaavad vasakul pool näol ja vasakul seljal koos roietevahelise arteri ja kopsu ülasagara vigastusega. Eksperdiarvamuse kohaselt põhjustasid vigastused eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus leiab, et on üldtuntud tõsiasi, et noalöök inimkeha elutähtsasse piirkonda (pea ja rindkere), võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega, Artur Vasiliev, lüües kannatanut noaga näkku ja rindkeresse ning seda sellise jõuga, mis oli küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ja siseorganiteni ulatumiseks, möönis surma saabumise võimalust ühena võimalikest tagajärgedest, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Süüdistatava ükskõiksust saabuda võiva tagajärje suhtes näitab ka asjaolu, et nähes, et kannatanu hakkab tema löökide tagajärjel kukkuma, ei kutsunud ta abi, vaid jooksis sündmuspaigalt minema. Kohus on samuti seisukohal, et kannatanu löömisel elutähtsasse piirkonda, tegutses süüdistatav teise süüteo varjamise eesmärgil. Siinjuures tuleb arvestada, et ei ole oluline, kas tal teist süütegu ka tegelikult varjata õnnestus. Kannatanu ja süüdistatava ütlustega, dokumentaalsete tõenditega (I kd, lk 15-17, 18), aga samuti Tartu Maakohtu 04.10.2006. a. otsusega (I kd, lk 96-104) on tõendatud varguskatse toimepanemine Artur Vasilievi poolt kaupluses T-Market. Mainitud kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega mõisteti süüdistatav nimetatud varguse katses süüdi. Kohtuotsus jõustus 12.10.2006. a. Kuriteo, s.o vargusekatse varjamiseks ning karistusest vabanemiseks põgenes Artur Vasiliev sündmuskohalt. Artur Vasilievi ja K.P. i ütlustest nähtub, et kannatanu ei olnud Artur Vasilievi ärajooksmise hetkeks jõudnud üles tähendada mitte mingisuguseid andmeid süüdistatava kohta ning seega oleks süüdistataval põgenemise õnnestumise korral olnud võimalik oma isikut varjata. Süüdistatav ise tunnistab, et lõi kannatanut noaga, kuna tahtis lahti pääseda ning kui esimene noahoop näkku mõeldud eesmärki ei täitnud, lõi ta noaga uuesti. Tõendid näitavad, et 8 teine löök tabas rindkeret. Tegemist oli eluohtlike vigastustega, kannatanu hakkas kukkuma ning Artur Vasiliev põgenes. Kohus on seisukohal, et eeltoodut tõenditega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et Artur Vasiliev pani toime

§ 25lg 1, 2 - § 114 p 6 sätestatud kuriteo.

K.P. on esitanud tsiviilhagi summas 2000.00 krooni. Nimetatud kahju tekkis tal seoses ravimite ostmisega ning sellega, et tema naine ei saanud tema haiguse tõttu vahepeal tööl käia. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb välja mõista Artur Vasilievilt. Artur Vasilievile, Mihhail Košelevile ja Nikolai Kupkovile on esitatud süüdistus

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi, s.o väljapressimises, mis on toime pandud ähvardusega piirata isiku vabadust, samuti kui on kasutatud vägivalda ning kui need teod on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse ning grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega. Kohus leiab, et süüdistatavate süü on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. Kannatanuks käesolevas kuriteos on A.P. , kes kuriteo toimumise ajal oli 16-aastane. A.P. i, Mihhail Košelevi, Nikolai Kupkovi ja Artur Vasilievi ütlustega on tõendatud, et enne kuriteosündmust teadsid süüdistatavad A.P. vaid nägupidi, kuid lähemat suhelnud nad ei olnud ning konflikte nende vahel ei esinenud. Süüdistatavad ja kannatanu puutusid lähemalt kokku

1. a. augusti lõpus – septembri alguses. Kannatanu ja süüdistatavad on seda kokkupuudet kirjeldanud sarnaselt. Nimelt nähtub nende ütlustest, et A.P. il tekkisid probleemid tema jaoks tundmatute poistega, kes ähvardasid talle peksa anda. Ta pääses sellest peksmisest, kuna Nikolai Kupkov ja Mihhail Košelev rääkisid nende poistega ning selle tulemusena jäeti A.P. rahule. Eelnevat kokkulepet selles, et kannatanu peab süüdistatavatele abi eest midagi maksma, ei olnud. A.P. kohtuistungil ja eeluurimisel (II kd, lk 18-21) antud ütluste kohaselt hakkasid süüdistatavad temalt selle teene eest küsima raha, s.o 200.00 kr. Ta ei mäleta, kes süüdistatavatest konkreetselt selle nõudmise esitas. Kohtuistungil möönis kannatanu, et ta sai aru, et süüdistatavatel on õigus temalt selle eest raha küsida ning et ta peab abi eest materiaalselt tänama, aga ta ei olnud valmis midagi maksma. Tal ei olnud raha. Järgnevaid sündmusi on kannatanu täpsemalt kirjeldanud eeluurimisel (II kd, lk 1821), tunnistades kohtuistungil varem antud ütlused õigeteks. Tema avaldatud ütluste kohaselt nõudsid süüdistatavad temalt raha mitme päeva jooksul. Kuskil nädal hiljem kohtus ta kaubamaja juures süüdistatavatega, kes olid seal autoga. Süüdistatavad hakkasid teda peksma ja tõukasid vastu autot. Süüdistatavad ähvardasid ta metsa viia ja seal peksta, riidest lahti võtta ja sinna jätta. Äkki tekkis süüdistatavatel idee sealt ära sõita, tema poole minna ja võtta temalt mingit tehnikat, mida saaks maha müüa. 9 Nad sõitsidki tema poole Tartus ja võtsid sealt videomaki. Kohtuistungil on kannatanu selgitanud veel, et ta ei tahtnud koos süüdistatavatega autosse minna, kuid süüdistatavad hakkasid teda tõukama ja ähvardama. Hirmust süüdistatavate ees istus ta autosse. Ta ei oska enam öelda, kes konkreetselt teda tõukas, kuid nii Nikolai Kupkov, Mihhail Košelev kui Artur Vasiliev istusid temaga sinna autosse. Ta ei mäleta ka, kes konkreetselt autos lubas teda metsa viia, lahti riietada ja sinna jätta. Ta ei oska öelda, kes neist oli kõige aktiivsem raha nõudmises ja maki küsimises. Kõik tahtsid raha saada ja kõik olid aktiivsed. Ta ei tahtnud süüdistatavatele anda vanematele kuuluvat makki, aga andis, kuna süüdistatavad ähvardasid teda ja ta kartis füüsilist kättemaksu. Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel (II kd, lk 38-41, 42-45) on A.P. Mihhail Košelevi ja Artur Vasilievi fotodel ära tundnud isikud, kes koos Nikolai Kupkoviga nõudsid temalt
2. a. sügisel Tartu Kaubamaja juures raha ja tirisid teda autosse. Artur Vasilievile andiski ta videomagnetofoni. Kohus leiab, et A.P. ütlused on usaldusväärsed ja loogilised ning kooskõlas teiste tõenditega kogumis. A.P. ütluste kohaselt on tema ja süüdistatavate suhted peale käesolevas kriminaalasjas arutatavaid kuriteosündmusi olnud normaalsed, s.t mingeid tülisid ei ole nende vahel olnud. Ka süüdistatavate ütlustest nähtub, et peale kuriteosündmusi ei ole nende vahel konflikte esinenud. Seega ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu ütluste tõelevastavuses. Kannatanu ütlustest nähtub, et kõik kolm süüdistatavat nõudsid temalt raha, sundisid teda autosse istuma ja ka ähvardused olid esitatud süüdistatavate poolt ühiselt. Kannatanu tajus ähvardamist ja ohtu kõikide süüdistatavate poolt. Asjaolu, et süüdistatavad nõudsid A.P. ilt raha, on tõendatud ka süüdistatavate endi ütlustega. Süüdistatavate ütlusi hinnates selgub, et nad on üksteise konkreetsete tegevusaktide kirjeldamisel püüdnud näidata enda osalemise astet väiksemana ning kaassüüdistatavate käitumist kuriteo toimepanemisel intensiivsemana. Nikolai Kupkovi kohtus antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et nõudis A.P. ilt 200.00 kr. Samas väidab ta, et raha nõudmine oli mõeldud naljana. Nali oli ka see, et nad lubasid kannatanu metsa viia, kui raha ei saa. Kannatanule nad ei öelnud, et tegemist on naljaga ning kannatanu ehmatas ära ja kartis neid. Süüdistatava eeluurimisel (II kd, lk 57-59) ja kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et A.P. ei tahtnud tema, Mihhail Košelevi ja Artur Vasilieviga koos autosse istuda, sest kartis neid ja avaldatud ütlustest nähtub ka, et ta ise võttis kannatanu kaenlaalustest kinni ja tiris kannatanu autosse. Nikolai Kupkovi eeluurimisel antud ütlustest nähtuvalt oli kõige intensiivsemaks raha nõudjaks Mihhail Košelev, kes ütles kannatanule, et kui kannatanu raha ei maksa, siis viivad nad kannatanu metsa ja lubas kannatanut lüüa vastu nägu. Kannatanu Mihhail Košelevile midagi võlgu ei olnud ja Mihhail Košelev lihtsalt pressis raha välja. Kannatanu ütles, et raha ei ole ja Mihhail Košelev küsis, kas kodus on midagi, mida anda raha asemel. Kannatanu ütleski, et kodus on videomakk. Seepeale sõitsid nad kannatanu elukoha juurde. Kannatanu läks korterisse ja tõi neile videomaki, mille Mihhail Košelev tema juuresolekul samal õhtul maha müüs. Artur Vasilievile nad müügist raha ei andnud. 10 Kohtuistungil tunnistas Nikolai Kupkov avaldatud ütlused õigeteks. Samas leidis ta, et kuna kannatanu ise ütles, et tal on videomakk, mida saab raha asemel anda, siis oli maki andmine kannatanu enda ettepanek. Mihhail Košelev on kohtuistungil püüdnud väita, et kannatanu ise pakkus neile aitamise eest raha ja küsis, kui palju nad saada tahavad. Nemad vastasid, et niipalju kui kannatanu ise annab. Kannatanu ei tahtnud neile aga raha ära maksta ja peitis ennast nende eest. Kohus leiab, et süüdistatava sellised ütlused on paljasõnalised ja antud enda süü kergendamiseks. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et süüdisatavad ise hakkasid temalt raha nõudma. Samuti nähtub tõenditest kogumis, et A.P. il ei olnud raha ning ta hakkas ennast süüdistatavate eest seoses raha küsimisega varjama ja seega ei ole loogiline, et ta ise oleks neile raha pakkunud. Mihhail Košelevi ütlustes kahtlemiseks annab alust ka asjaolu, et ta on kohtuistungil asunud andma teistsuguseid ütlusi kui eeluurimisel ning tunnistanud, et uurijale ta valetas. Valetamise põhjusena toob ta välja, et uurija rääkis temaga halva tooniga ja lubas ta „istuma panna“, kui ta ei räägi, nagu vaja. Mihhail Košelev kinnitab kannatanu ja Nikolai Kupkovi ütlusi selles, et umbes nädal peale nn teene osutamist A.P. ile, kohtusid tema, Artur Vasiliev ja Nikolai Kupkov kaubamaja juures kannatanuga. Nad olid autoga ja tahtsid, et ka kannatanu autosse tuleks. Kannatanu ei tahtnud tulla, kuid tuli, sest nad ähvardasid kannatanut. Eeluurimisel 31.03.
3. a. (II kd, lk 81-82) on Mihhail Košelev kirjeldanud, et kui A.P. keeldus autosse istumast, ähvardas Artur Vasiliev kannatanut vägivallaga. Seepeale kannatanu istuski autosse. Samuti ähvardas Artur Vasiliev kannatanut, et kui kannatanu raha ei anna, siis viib kannatanu metsa ja annab peksa. Hirmutamise peale lubaski kannatanu neile videomaki. Kohtuistungil on süüdistatav aga hakanud andma Artur Vasilievi kaitsvaid ütlusi, väites, et ta ei mäleta, kes kannatanut metsa viimisega ähvardas, aga Artur Vasilievit seal juures tol hetkel ei olnud. Samuti on Mihhail Košelev kohtus sarnaselt Nikolai Kupkoviga väitnud, et kannatanu ähvardamine oli mõeldud naljana. Kannatanule nad ei öelnud, et see on nali ja kannatanu ei saanud sellest aru. Mihhail Košelevi kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad ka selles, et eeluurimisel (II kd, lk 81-82, 85) on ta tunnistanud, et kannatanu korteri juurde läksid kannatanuga kaasa Artur Vasiliev ja Nikolai Kupkov, kes tõid maki autosse. Artur Vasiliev müüs selle hiljem 300.00 kr eest maha. Tema ja Nikolai Kupkov olid eemal. Selle raha eest ostsid nad kolmekesi alkoholi ja jõid ära. Kohtus on süüdistatav aga väitnud, et A.P. juures käisid hoopis tema ja Nikolai Kupkov ning nemad müüsid maki samal õhtul ka 200.00 kr või 300.00 kr eest maha. Raha jagas ta Nikolai Kupkoviga. Artur Vasiliev sellest rahast midagi ei saanud ning alkoholi ta selle raha eest ei ostnud. Süüdistatav Artur Vasiliev on ütluste andmisel püüdnud jätta muljet, et tema osakaal käsitletava sündmuse seisnes vaid juuresviibimises. Tema ütluste kohaselt oli ta 11 juures, kui A.P. ilt küsiti 200.00 kr, kuid ta ei mäleta, et kannatanu oleks öelnud, et ei ole võlgu ja et tegemist on arusaamatusega. Kuna A.P. il raha ei olnud, siis tegi viimane ise ettepaneku anda neile võla katteks videomakk. Ta sõitis koos teiste süüdistatavatega ja kannatanuga viimase koju videomaki järele, kuid korteri juures ta ei käinud. Metsaviimisega tema kannatanut ei ähvardanud ja sellest kuuleb ta üldse esimest korda. A.P. juurest sõitis ta koos Nikolai Kupkovi ja Mihhail Košeleviga kesklinna poole, kuid väljus autost kanali juures. Ta teab, et videomakk müüdi maha, kuid kes müüs, ta ei tea. Kohus leiab, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et kuriteo toimepanemisel osales aktiivselt ka Artur Vasiliev. Kohus on põhjendanud, miks ta hindab kannatanu ütlused tõepärasteks. Ka Nikolai Kupkovi ja Mihhail Košelevi kogumis antud ütlused tõendavad, et kuriteo panid nad toime ühiselt, s.o raha ja videomaki nõudmise, ähvardamise ja kannatanu sundimise, et see autosse läheks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd süüdistatavad nõudsid kannatanult raha, teda sunniti vastu tema soovi autosse istuma ja ta tundis süüdistatavate eest hirmu, ei saa temapoolset maki süüdistatavatele andmist pidada tema vabaks tahteks. Ka nähtub kannatanu ütlustest, et mõte võtta tema kodunt mingit tehnikat, tekkis süüdistatavatel. Asjaolu, et kannatanu ei pakkunud ise ja vabatahtlikult süüdistatavatele makki tõendavad lisaks kannatanu ütlused selle kohta, et peale videomaki äraandmist oli ta hirmust vanemate eest sunnitud kodunt lahkuma. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu näitab, et kannatanu ei näinud muud võimalust kui anda makk süüdistatavatele ning kindlasti ei olnud tegemist vabatahtliku maki väljaandmisega. Kriminaalasjas esinevad vastuolud selles, kes konkreetselt läks kannatanuga kaasa koridori, kui see läks videomakki tooma. Kohus leiab, et kuivõrd tõendamist on leidnud süüdistatavate poolt raha ja maki ühine nõudmine, ähvardamine ja vabaduse võtmine, siis on väljapressimine lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Süüdistatavatele esitatud süüdistustest nähtub, et
4. a. märtsis nõudsid nad A.P. ilt taas raha, s.o 200.00 krooni väljamaksmist ning nõudmisega kaasnes vägivald. Kannatanu eeluurimisel (II kd, lk 18-21, 34) ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtas ta 08.03.
5. a. Tartu Kaubamaja juures Nikolai Kupkovi, Artur Vasilievi ja Mihhail Košelevi. Süüdistatavad viisid ta Hansakeskuse taha ning küsisid, et miks ta sõimab neid gorilladeks. Ta eitas seda, kuid süüdistatavad hakkasid kolmekesi teda käte ja jalgadega peksma kehasse ja vastu pead ning nõudsid, et ta järgmisel päeval tooks kaupluse Bronks juurde 200.00 kr moraalse kahju eest. Tema sinna aga ei läinud ja raha ei viinud. Kohtuistungil ütleb kannatanu, et ta ei mäleta, kas ta tegelikult ka nimetas kedagi süüdistavatest gorillaks. Ütlusi süüdistatavate käitumise ja ründe kohta on kannatanu andnud ka isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel (II kd, lk 38-41, 42-45). Protokollidest nähtub, et A.P. on piltidel ära tundnud Mihhail Košelevi ja Artur Vasilievi, kes 08.03.
6. a. koos Nikolai Kupkoviga peksid teda Hansakeskuse taga ja nõudsid temalt raha 200.00 kr. 12 Nikolai Kupkov tunnistab oma süüd. Kohtuistungil ta ei mäletanud 08.03.
7. a. sündmusi täpselt, kuid ta tunnistas õigeteks eeluurimisel antud ütlused. Tema avaldatud ütluste kohaselt (II kd, lk 57-59) umbes kl 19.00-20.00 oli ta koos Mihhail Košeleviga kaubamaja juures ja kohtas seal A.P. i. Mihhail Košelev lõi kannatanut vastu tagumikku. Tema ja Mihhail Košelev võtsid kannatanu kinni ja viisid Hansakeskuse taha. Ta küsis miks kannatanu nimetab teda gorillaks. Kannatanu ütles, et ei ole teda niimoodi nimetanud. Ta lõi kannatanut tagumiku alla ja vastu lõuga. A.P. pakkus neile raha ja Mihhail Košelev oli sellega nõus. Mihhail Košelev ja A.P. leppisid kokku, et järgmisel päeval toob A.P. kaupluse Bronks juurde raha ära. A.P. sellele kohtumisele ei tulnud. Kohtuistungil on Nikolai Kupkov kinnitanud, et nad lõid A.P. ning löömine oli tingitud sellest, et viimane oli teda gorillaks kutsunud. Tema ise raha ei küsinud ja raha Bronksi kaupluse juurde toomises leppisid omavahel kokku kannatanu ja Mihhail Košelev. Mihhail Košelev palus sellele kohtumisele minna temal, kuna ei saanud ise minna. Artur Vasiliev tunnistab, et talle räägiti, et A.P. oli sõimanud neid gorilladeks ning nad küsisid A.P. ilt selle kohta. Ta ei tea, kes täpselt seda kannatanult küsis. Kannatanu vastas aga, et ei ole neid sõimanud. Ta ei ole A.P. peksnud ja tema juuresolekul ei ole seda teinud ka keegi teine. Samuti ei ole ta kuulnud, et A.P. il paluti tuua Bronksi poe juurde 200.00 krooni. Miks Mihhail Košelev ja Nikolai Kupkov tema peale valetavad, ta ei tea. Väikesi tülisid võis nende vahel ju ette tulla. Ta ei ole A.P. ähvardamises osalenud ja ei tea, miks A.P. teda mustab. Mihhail Košelev on kohtuistungil ja eeluurimisel 31.03.
8. a. (II kd, lk 81-82) tunnistanud, et nägi A.P. uuesti
9. a. märtsi alguses, kui ta oli koos Artur Vasilievi ja Nikolai Kupkoviga Tartu Kaubamaja juures. Nad läksid neljakesi Hansakeskuse taha. Seal ta lõi A.P. ühel või kahel korral rinna piirkonda, kuna ta oli kuulnud, et viimane olla teda gorillaks nimetanud. Artur Vasiliev ja Nikolai Kupkov nägid seda. A.P. lubas talle 200.00 kr tuua, kui ta peksmise järele jätab. Ta ütles kannatanule, et kui viimane järgmisel päeval raha Bronksi kaupluse juurde ei too, siis viib ta A.P. metsa ja annab peksa. Seejärel ta eemaldus. Artur Vasilev ja Nikolai Kupkov jäid A.P. juurde. Umbes 10 min hiljem tuli A.P. õlast kinni hoides kaubamaja ette. Hiljem rääkis Artur Vasiliev, et andis A.P. ile korraliku keretäie. Kokkulepitud ajal A.P. Bronksi poe juurde ei tulnud. Eeluurimisel on Mihhail Košelev avaldanud, et kohtumisele Bronksi poe juurde läksid tema, Artur Vasiliev ja Nikolai Kupkov, kuid kohtus kinnitas ta, et seal käis tema palvel Nikolai Kupkov. Kohus leiab, et eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et 08.03.
10. a. nõudsid kannatanult raha ja kasutasid tema suhtes füüsilist vägivalda kõik kolm süüdistatavat. Kohus on eespool põhjendanud, miks ta hindab kannatanu ütlused tõepärasteks. Ka selle kuriteoepisoodi kohta on kannatanu eeluurimisel mitmel korral andnud sarnaseid ütlusi ja kinnitanud nende õigsust ka kohtuistungil. Artur Vasiliev eitab kannatanu peksmisel osalemist ja samuti raha nõudmist. Tema sellised ütlused on ümber lükatud kannatanu, aga samuti Mihhail Košelevi eeluurimisel antud ütlustega. Mihhail Košelev on oma eeluurimisel antud ütluste kohta küll selgitanud, et paljugi selles ei vasta tõele, kuna uurija oli teda mõjutanud, 13 kuid kohus hindab tema sellised ütlused paljasõnalisteks. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit mis annaksid kohtule aluse kahelda oma tööd tegevate uurijate käitumises ning samuti on Mihhail Košelevi avaldatud ütlused kooskõlas teiste tõenditega kogumis. Vaadates Mihhail Košelevi ülekuulamise protokolle, selgub, et ülekuulamiste juures on viibinud kaitsja ning ka see asjaolu välistab igasuguse süüdistatava ebaseadusliku mõjutamise võimaluse.

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 näevad ette vastutuse väljapressimise eest, s.o varalise kasu üleandmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda ning tegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse ning grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega. Eeltoodud tõenditega kogumis on täielikult tõendaist leidnud, et augusti lõpus – septembri alguses 2002.a. nõudsid Nikolai Kupkov, Artur Vasiliev ja Mihhail Košelev A.P. ilt raha 200.00 kr ja videomaki üleandmist väidetavalt teene eest, mille Nikolai Kupkov ja Mihhail Košelev kannatanule osutasid. Samuti nõudsid nad märtsis

1. a. A.P. ilt 200.00 krooni nende väidetavalt gorillaks sõimamise eest. Kohus on seisukohal, et tegemist oli süüdistatavate jaoks võõra varaga ning kummalgi juhul ei olnud neil mingisugust õigust kannatanult raha ega muud vara nõuda. Kannatanu ütlustest esimese kuriteoepisoodi kohta nähtub, et ta isegi möönab, et teene eest oli süüdistatavatel õigus temalt raha küsida ja oleks tal raha olnud, ta oleks selle ära andnud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei toonud süüdistatavate poolt kannatanule osutatud abi (rääkimine inimestega, kes kannatanule tahtsid peksa anda) kaasa mingeid õiguslikke kohustusi kannatanu jaoks ega loonud ka süüdistatavatele õigust seda summat nõuda Nikolai Kupkov ja Mihhail Košelev on kohtuistungil püüdnud väita, et esimese kuriteoepisoodi juures (augusti lõpp – septembri algus
2. a.), mõtlesid nemad kannatanult raha nõudmist ja ähvardamist naljana. Kohus leiab, et nimetatud ütlused on paljasõnalised, kuna tõendite kogum kinnitab, et ähvardused olid mõeldud tõsiselt ja kannatanu tundis ähvarduste tõttu end ohustatuna. Samuti leiab kohus, et väljapressimise koosseisu täitmiseks ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma ähvardust täide viia või mitte. Määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka ähvarduse adressaat. Artur Vasiliev, Nikolai Kupkon ja Mihhail Košelev panid kuriteod toime grupis, korduvalt ja A.P. ilt vabaduse võtmisega. Kohus on kõigi tõendite hindamisel kogumis jõudnud seisukohale, et Nikolai Kupkovi, Mihhail Košelevi ja Artur Vasilievi süü

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 sätestatud kuriteo tahtlikus toimepanemises, on täielikult tõendamist leidnud ja nad tuleb süüdi tunnistada. Tsiviilhagi kannatanu esitanud ei ole, kuna on tagasi saanud videomaki. 14 Käesolevas kriminaalasjas on Nikolai Kupkovile esitatud süüdistus ka

§ 25lg 1, 2 - § 121 järgi, s.o A.P.

löömise katses. Kohus leiab, et Nikolai Kupkovi süü nimetatud kuriteoepisoodis on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud kannatanu A.P. ja Nikolai Kupkovi enda ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Kannatanu eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 09.03.

1. a. oli ta Tartu Kaubamaja juures ning nägi seal Nikolai Kupkovi, kes haaras kinni tema talvejopest ning tõstis käe, soovides teda lüüa. Ta tõmbas ennast lahti ja jooksis „Kristiine“ kasiinosse. Ta palus turvamehel politsei kutsuda, kuna tundis, et vajab kaitset. Jope läks rebimise tulemusel küljeõmblustest katki. Jope hinna hüvitas talle Nikolai Kupkov, andes talle 1000.00 kr ja mingeid materiaalseid nõudmisi tal Nikolai Kupkovi vastu ei ole. Kannatanu ütlusi jopest rebimise kohta kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll 09.03.
2. a. (II kd, lk 23), millest nähtub, et Nikolai Kupkovi poolt kannatanu riietest haaramisel ja viimase poolt enese lahtitõmbamise tagajärjel rebenes jope lahti küljeõmblusest. Nikolai Kupkov ise tunnistab end kuriteoepisoodis süüdi. Tema ütluste kohaselt kohtas ta A.P. 09.03.
3. a. kaubamaja juures. Ta võttis kannatanul jope varrukast kinni, kuid kannatanu rabeles lahti ja jooksis kasiinosse. Kannatanul läks katki jope. Ta ei tahtnud A.P. lüüa, karistada või talle ülekohut valmistada. Ta ei mäleta, kas tal oli käsi löögivalmis tõstetud või ei. Jope eest hüvitas ta kannatanule 1000.00 kr. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad, et Nikolai Kupkov haaras kinni kannatanu riietest ja kannatanu, tundes hirmu, tõmbas ennast süüdistatava käest lahti. Lahtitõmbamine oli nii jõuline, et sellest läks katki jope. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu eeluurimisel ja kohtuistungil antud ühetaolistes ja loogilistes ütlustes selle kohta, et Nikolai Kupkov tõstis tema löömiseks käe. Ka Nikolai Kupkov ei ole seda kindlalt eitanud, väites vaid, et ta ei mäleta, kas tal oli löögivalmis käsi üles tõstetud või ei.

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Nikolai Kupkov tahtis lüüa A.P. ja tõstis selleks üles ka löögivalmis käe. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kannatanu suutis ennast tema käest jõuga lahti tõmmata. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et Nikolai Kupkov tahtis kannatanut lüüa, kuid kuritegu jäi katsestaadiumisse ning seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 25lg 1, 2 - § 121 järgi.

Karistuse põhjendus 15 Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Artur Vasiliev on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral (I kd, lk 41-42, 96-104, II kd, lk 92-95, 123-127, 128-135): 1) 03.03.2003.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel vangistusega 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 27 päeva.

§ 74

alusel määrati talle karistuse kandmine tingimisi katseajaga 2 aastat, allutades ta selleks ajaks käitumiskontrollile; 2) 31.10.2003. a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8;

§ 209

lg 2 p 1;

§ 263

p 1, 4 alusel, kohaldades

§ 64lg 1 sätteid vangistusega 1 aasta.

Lõplikuks karistuseks

§ 86

lg 1 ja

§ 65

lg 2 sätteid kohaldades, mõisteti talle 11 kuud ja 24 päeva vangistust; 3) 04.10.2006. a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 ja § 207 lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 4 aastat.

§ 68

lg 1 alusel mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti tema vahi alla võtmisest, s.o 04. augustist 2005. a. Väärteokorras on teda karistatud 09.11.2004. a. Lõuna Politseiprefektuuri poolt

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 600.00 kr.

Käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuriteod on esimese astme kuriteod. Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse Tartu maksu- ja tollibüroo teatise kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed isiku sissetulekute kohta 2003-

1. a. (I kd, lk 37). Tartu Slaavi Gümnaasiumist Artur Vasilievi kohta väljastatud iseloomustusest nähtuvalt hilines ta koolis õppides süstemaatiliselt tundidesse, ei töötanud kaasa, koolitarbeid kaasas ei olnud. Mõnikord, kui tal juhtus olema töötuju, siis ta keskendus 10-15 minutiks, üsna pea aga lakkas töötamast. 2002/2003 jäeti
2. klassikursust kordama. Kustutati õpilaste nimekirjast 16.09.
3. a., kuna suunati Maardu Vanglasse (I kd, lk 40).

§ 114

näeb karistuseks ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

§ 214lg 2 sätestab karistuseks nelja- kuni kaheteistkümne aasta pikkuse vangistuse.

Kohus leiab, et Artur Vasilievile tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Lisaks eeltoodule arvestab kohus Artur Vasilievile karistuse mõistmisel

§ 214lg 2 p 1, 4, 5 järgi asjaolu, et teise väljapressimise episoodi, s.o 08.03.2003.

a. kuriteo, pani ta toime vaid 5 päeva peale Tartu Maakohtu poolt süüdimõistmist 03.03.2003. a. 16 Seega, arvestades eeltoodut ja seda, et Artur Vasiliev oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, mõistab kohus talle karistuseks

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi kuus aastat vangistust.

§ 25

lg 1, 2 - § 114 p 6 järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust toimepandud kuriteo suhtes. Kuna kuritegu oli aga toime pandud teise kuriteo varjamiseks ja tegemist on väga raske isikuvastase kuriteoga, mõistab kohus Artur Vasilievile karistuseks 10 aasta pikkuse vangistuse. Artur Vasiliev oli kahtlustatavana kinni peetud 04.08.2005. a. ja tõkendit vahi all pidamine kohaldati tema suhtes alates 05.08.2005. a. (I kd, lk 43-45, 55-57). Nikolai Kupkov on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral (I kd, lk 78-85, II kd, lk 53-54, 184): 31.10.2003. a. Tartu Maakohtu otsusega

§ 263p 1, 4 järgi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pandud kaks esimese astme kuritegu ja ühe teise astme kuriteo. SA TÜ Kliinikumi 08.03.

1. a. teatise kohaselt on Nikolai Kupkov pöördunud SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliinikusse ambulatoorsele vastuvõtule ühel korral 19.09.
2. a. Diagnoos kerge vaimne alaareng, probleemid seoses primaarse toetusgrupiga. Hiljem pöördunud ei ole (I kd, lk 52). Kuni tööle minemiseni 22.05.
3. a. õppis Nikolai Kupkov Tartu Slaavi Gümnaasiumis, kust teda iseloomustatakse mitterahuldavat. Ta ei kontrollinud oma käitumist, tihti hilines tundidesse või puudus neist, tahtis näidata oma sõpradele, et on halb ja jõhker. Õpetajatega omavahel oli ta rahulik ja viisakas. 2002/2003 õppeaastal käis koolis väga harva (II kd, lk 48). Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 09.03.
4. a. teatise kohaselt puuduvad ametil andmed isiku sissetulekute kohta (II kd, lk 73). Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendava asjaoluna tema kahetsust toimepandud kuritegude suhtes. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 121sätestab karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Arvestades eeltoodut ja samuti Nikolai Kupkovi aktiivsust ja osa kuriteo toimepanemisel, tuleb teda

§ 214lg 2 p 1, 4, 5 järgi karistada reaalse vangistusega.

Kohus leiab, et kuna Nikolai Kupkovi on varem karistatud ühel korral, käesolevas kriminaalasjas talle inkrimineeritavad kuriteod pani ta toime alaealisena ning kuritegude toimepanemisest on möödas üle 4 aasta, siis tuleb talle

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistus mõista sanktsiooni alammääras, s.o 4 aastat vangistust. 17 Kohus on seisukohal, et ka

§ 121

järgi tuleb süüdistatavale mõista karistuseks reaalne vangistus, kuid ka siin arvestab kohus tema alaealisust ja seda, et kuriteo toimepanemisest on möödas üle 3 aasta. Seega mõistab kohus süüdistatavale karistuseks selle paragrahvi järgi 6 kuud vangistust. Nikolai Kupkov oli kahtlustatavana kinnipeetud 20.03.

1. a. kuni 21.03.
2. a. (II kd, lk 55). Mihhail Košelevi on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral (I kd, lk 78-85, 96-104; II kd, lk 121-122, 123-127: 1) 26.06.
3. a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi vabadusekaotusega 3 kuud. KrK § 45 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust ja vangistus määrati kandmisele tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 03.03.
4. a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

alusel loeti lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja talle määrati 2 aasta pikkune katseaeg; 3) 31.10.2003. a. Tartu Maakohtu poolt

§ 263

p 1, 4 järgi rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära, s.o 5000.00 kr; 4) 04.10.2006. a. Tartu Maakohtu poolt

§ 201lg 2 p 1, 4 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 7500.00 kr.

Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud kaks esimese astme kuritegu. Kohus leiab, et tema käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mihhail Košelev on kohtuistungil küll öelnud, et kahetseb toimepandut, kuid kohus ei arvesta seda kergendava asjaoluna, sest kohtuistungil hakkas ta kaitsma kaassüüdistatavat ning põhjendamatult muutma oma varem antud ütlusi. SA TÜ Kliinikumi 08.03.

1. a. teatise kohaselt Mihhail Košelev ei ole pöördunud SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse (I kd, lk 52). Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse teatise kohaselt Mihhail Košelev 2001 ja 2002 tuludeklaratsioone ei esitanud ja puuduvad andmed isiku sissetulekute kohta (II kd, lk 50). Mihhail Košelevi iseloomustatakse Tartu Slaavi Gümnaasiumist kui õpilast, kes ei tundnud huvi õppimise vastu, hilines süstemaatiliselt, ei töötanud kaasa, rikkus tunnis korda ja rääkis õpetajatega solvavalt. Tundide ajal kõndis mööda kooli ja segas õpilasi teistes klassides, suitsetas kooli territooriumil. 2002/2003 õppeaastal käis kooli väga harva ja jäi 7 klassikursust kordama. Kustutatud õpilaste nimekirjast 11.09.
2. a. seoses tööle minemisega (II kd, lk 71). Mõlemad käesolevas kriminaalasjas Mihhail Košelevile inkrimineeritavad kuriteod pani ta toime katseajal. 18 Kohus leiab, et ka Mihhail Košelevi tuleb karistada reaalse vangistusega. Samas leiab kohus, et kuivõrd ta oli kuritegude toimepanemisel alaealine ja peale
3. a. ei ole ta rohkem õigusrikkumisi toime pannud, siis tuleb talle mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedalt. Seega mõistab kohus talle karistuseks 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Menetluskulud Artur Vasilievilt tuleb välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud: ekspertiisitasu, kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu, kaitsjatasud ja sundraha. Artur Vasilievi poolt toimepandud kuriteod on esimese astme kuriteod. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 7500.00 kr. Kohus leiab, et Artur Vasilievilt tuleb välja mõista sundraha summas 3000.00 krooni. Kohus vähendab sundraha suurust, kuna Artur Vasilievi poolt toimepandud kuriteo episoode oleks saanud arutada ka kriminaalasja nr 1-06-1206 raames. Otstarbekuse kaalutlustel kohus eraldas käesolevas asjas arutuse all olevad episoodid eraldi menetlusse. 04.10.
4. a. Tartu Maakohtu otsusega (kriminaalasi nr 1-06-1206) mõistis kohus Artur Vasilievilt välja sundraha summas 4500.00 kr. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Artur Vasilievilt tuleb riigituludesse mõista 3000.00 kr. Mihhail Košelevilt mõistab kohus riigituludesse menetluskuludena kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu, kaitsjatasud ja sundraha. Kuigi Mihhail Košelevi poolt toime pandud kuriteod on esimese astme kuriteod, mõistab kohus ka temalt välja sundraha suuruses 3000.00 kr, kuna ka temalt on Tartu Maakohtu 04.10.
5. a. otsusega välja mõistetud sundraha suuruses 4500.00 kr. Nikolai Kupkovilt kuuluvad riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu, kaitsjatasud ja sundraha summas 7500.00 kr. Kohtunik Rahvakohtunikud 19