1-07-3352\1

1-07-3352 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.märts 2007.a kell 10.00Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3352 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Tõlk Nadezda Paukson Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vladislav Kulja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vladislav Kulja (sündinud 06.05.1961.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vladislav Kulja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et V. Kulja vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladislav Kulja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Vladislav Kulja tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 12.02.1997.a. otsusega KrK § 176 lg1 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Kohtla-Järve LK 29.10.2996.a. otsusega mõisteti üldkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.06.1996.a ja lõpp 07.06.2011.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 07.06.2006.a. Vladislav Kulja karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 4 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on V. Kulja suhtes kohaldatud 28 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Vanglas tegeleb vabal ajal spordiga, huvitub kultuurist ja poliitikast. Suurema osa vabast ajast maalib. Vanglas olles moodustas kunstiringi ja oli seal ka õpetajaks. V. Kulja`t on kohtulikult karistatud 2 korda. 1996.a. oli põgenemine Keskvanglast: läks teise mehe dokumentidega vanglast välja, miks nii tegi, ei oska öelda. Esitatud andmete järgi on V. Kulja`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXX. Kindel töökoht vabanemisel puudub, kuid ema on nõud materiaalselt toetama. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike kuid mitte olematu. Ohtlikkuse põhjaliku analüüsi ei olnud vaja koostada, kuna kuritegelik käitumismuster on väljakujunemata. Uue kuriteo toimpanemise võimalus on minimaalne. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vladislav Kulja ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et V. Kulja elas enne vangistusse sattumist Eestis illegaalselt ning tal puudub käesoleval ajal eestis elamiseks seaduslik alus. Vladislav Kulja taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vanglas oleku ajal on analüüsinud oma käitumismustreid ja loodab tulevikus toime tulla teda ohustavate teguritega. Sooritatud tegu kahetseb ja loodab tulevikus toime tulla seaduskuuleka eluviisiga. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest ning üritas põgeneda vanglast vangistuse algaastatel Vanglas käitumist iseloomustavad ka tema 28 distsipliinirikkumist, millest enamusi põhjendas sellega, et hommikuti ei jõudnud loendusele, kuna öösiti maalis pilte. Vabaduses ei ole Vladislav Kuljal ei garanteeritud elu- ega ka töökohta, kuna isik viibib Eestis ebaseaduslikult ning tal pole ühtegi kehtivat isikuttõendavat dokumenti. Kriminaalhooldusele seega isik ei sobi, kuna tal pole seaduslikku võimalust Eestis elada. Vladislav Kulja toob toimepandud kuriteo põhjusena välja seda, et kannatanu rääkis tema naistuttavast halvasti ning ta otsustas naisterahva au kaitsta. Lähtuvalt eeltoodust ning võttes arvesse asjaolu, et isikul on vangistust jäänud kanda veel üle nelja aasta peab prokurör Vladislav Kulja ennetähtaegset vabastamist võimatuks. Kohus, ära kuulanud Vladislav Kulja ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Kulja tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Kulja ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Kulja isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vladislav Kulja kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise - eest, mille eest talle mõisteti 15-aastane vabadusekaotus. Kohtulikult on V. Kulja`t karistatud kahel korral, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude 3 toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et V. Kulja suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 28 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi V. Kulja ei oma, kannab ta karistust jõhkra mõrva eest, seega on aeg, mil V. Kulja on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. V. Kulja peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka V. Kulja suhtes koostatud iseloomustuses ning V. Kulja ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Vladislav Kulja`le takistuseks elukohaprobleemid, sest see on talle tagatud. Puudub aga kindel töökoht, kuigi ema on nõus materiaalselt toetama. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 15-aastasest vangistusest on V. Kulja`l kandmata üle 4 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.06.2011.a) ning V. Kulja ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Kulja vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik