Obsah (4)

§ 426§ 432§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi täitemenetluses Kohtulahend Men

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Süüdimõistetu tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise menetluses: 1.1 vabastada KarS § 76 lg 2 alusel Jevgeni Lõsenko
2. mail 2007 vangistusest tingimisi enne tähtaega ning allutada Jevgeni Lõsenko katseajaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxxxxx 1.2 määrata KarS § 76 lg 4 alusel Jevgeni Lõsenkole katseaeg 1 (üks) aasta; 1.3 määrata Jevgeni Lõsenkole katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena; 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja 2) otsida endale peale vanglast vabanemist ühe kuu jooksul töökoha või võtta arvele töötuna. 1.4 lugeda Jevgeni Lõsenko tingimisi kandmata karistuseks vangistus 2 kuud 28 päeva. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
3. Seoses Jevgeni Lõsenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega saata määruse koopia Viljandi Vanglale, süüdimõistetule, kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile; Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja määruse täitmises
4. Selgitada: 3.1 süüdimõistetule nimetatakse kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel; 3.2 kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Viljandi Vangla on esitanud kohtule materjalid süüdimõistetud kinnipeetava Jevgeni Lõsenko vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Jevgeni Lõsenko on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu
5. detsembri 2006 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistamises koos varasemalt mõistetud kandmata karistuse liitmisega vangistusega 1 aasta 2 kuu ja 14 päeva. Ta viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal
6. juuli 2007 ning kandmata vangistus
7. mai 2007 seisuga 2 kuud 28 päeva. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (KarS) §-des 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1p 1 või lg 2 p 1 alusel.

§ 426lg 1 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt Kar

S §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. VangS § 16 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava (edaspidi täitmiskava), milles muuhulgas nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Süüdimõistetuna kinnipeetava ennetähtaegase vabastamise kord on kehtestatud VangS § 76 lg 4 alusel justiitsministri

1. jaanuari 2007 määrusega nr 4 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord (edaspidi kord). Korra kohaselt algatatakse kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumine, tehes vajadusel järelepärimise kinnipeetava kriminogeenseid riske hindavatele ametnikele (edaspidi hindamisrühm). Hindamisrühma juhib kinnipeetavale määratud kontaktisik ja hindamisrühma peavad kuuluma vähemalt vangla sotsiaaltöötaja, psühholoog, julgeolekuspetsialist ja tervishoiutöötaja. Hindamisrühma liikmed annavad hinnangu kinnipeetava kriminogeensete riskide kohta kinnipeetava iseloomustuses (edaspidi iseloomustus). Vastavalt korrale on vangla edastanud kinnipeetava toimiku koos iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamusega vangla asukohajärgsele kohtule. Süüdimõistetu täitmiskavas ettenähtud eesmärgid on saavutatud. Vangistuse ajal õppis Viljandi Erikutsekoolis metallitöö erialal ja sai ka vastava tunnistuse. Lõpetanud sotsiaalõppeprogrammi raames Viha juhtimise kursuse. Uue kuriteo riski vähendavad kindlasti töökoha olemasolu, õpingute jätkamine gümnaasiumi viimases klassis, alaline elamispind, kindla tütarlapse olemasolu ja vanemate toetus. Kinnipeetav Jevgeni Lõsenko peab katkestama igasugused kontaktid endiste sõpradega (kriminaalse minevikuga inimestega). Hoiduma pisimastki ebaseaduslikust ärist, hakkama vabaduses elama õiguskuulekalt. Tegelikult Jevgeni Lõsenko tajub kõiki ohte õigesti kuid võib ikkagi sõprade tähelepanu võitmiseks riskida, et kergelt sissetulekut hankida. Iseloomustusest nähtub süüdimõistetu ohtlikkus ja ohustatus. Isik võib toime panna narkootikumidega seotud süütegusid, varavastaseid süütegusid, avaliku võimu teostamise vastaseid süütegusid. Oht on kõige tõenäolisem grupis olles. Kindlasti vajalik järelevalve. Süüdimõistetu iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtuvalt ei ole ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest oleks teda distsiplinaarkorras karistatud. 2 Korra kohaselt pöördub vangla kinnipeetava tulevase elukoha järgse kohtu kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Taotlusele lisatakse iseloomustuse koopia. Kriminaalhooldusseaduse § 24 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik koostab süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab arvamust katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetu ennetähtaegase vabastamise kohta andnud arvamuse, milles ta pole nõustunud süüdimõistetu tingimisi ennetähteaegse vabastamisega. Süüdimõistetu küsitlemisel kohtus nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda ning ta nõustus käitumiskontrolli tingimustega ja kohustustega alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxx Prokurör kohtus leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu ennetähtaegselt vangisusest vabastada tingimisi katseajaga. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 ja 4 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud süüdimõistetu isikliku toimikuga, iseloomustusega ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ennetähtaegset vabastamist võimaldavad kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik, eeldatav suhtumine toimepandud kuritegudesse, varasem elukäik, käitumine vanglas ja eeldatav käitumine peale vangistusest vabanemist kogumis. Süüdimõistetu Jevgeni Lõsenko tuleb
2. mail 2007 vabastada KarS § 76 lg 1 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega 2 kuud ja 28 päeva. Katseajaks tuleb süüdimõistetule määrata 1 aasta. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse kandmise ajal ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad 3 dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid on saavutatud ning iseloomustuses esitatud asjaolud ja tema käitumine vanglas võimaldavad tema vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames arvestab kohus selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ennetähtaegse vabastamise tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt. Kuna vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdlane obligatoorselt käitumiskontrollile, siis tuleb kohtul hinnata ka, kas süüdlane vastab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele. Kuigi kriminaalhooldaja on kohtule esitatud ettekandes ei ole nõustunud ennetähtaegase vabastamisega, on kohus seisukohal, et see on võimalik koos määratavate kohustustega katseajal. Vanglast vabastamisel tuleb süüdimõistetule määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja 2) otsima endale peale vabanemist ühe kuu jooksul töökoha või võtma arvele töötuna. Igat ennetähtaegset vabastamise juhtu tuleb hinnata ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist arvestab kohus KarS § 76 lg-s 3 kohaselt toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Kuriteo toimepanemise asjaolude all hindab kohus eelkõige vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames hindab kohtus eelkõige arvestada süüdlase süü suurust ja isikuomadusi. Varasema elukäigu all arvestab kohus eelkõige süüdlase varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Kohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Kriminaalhooldusseaduse § 25 kohaselt kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest.. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik 4