1-07-3028 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3028 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Sergei Kuruško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Kuruško (ik 37109020329; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Kuruško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Sergei Kuruško vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kuruško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Kuruško tunnistati süüdi Rapla Maakohtu 16.05.2005.a KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati teda vangistusega 4 (neli) aastat. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu poolt 13.detsembril 2001.aastal ja Lääne Maakohtu poolt 08.novembril 2001.aastal mõistetud karistuse s.o 3 (kolme) aasta ja 9 (üheksa) kuulise vangistuse ära 2 kandmata osa s.o 7 (seitsme) kuu ja 6 (kuue) päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 6 (kuus) päeva. Karistuse kandmise algus on 02.08.2004.a ja lõpp 08.03.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 20.11.2006.a. Sergei Kuruško on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas on olnud 4 korda. Tingimisi vabanes Murru Vanglast 2004.aasta aprillis. Vabaduses oli umbes 3 kuud. Murru Vanglas õppis 2 aastat kutsekoolis. Viimane kursus, mille lõpetas vanglas, oli väikeettevõtlus. Omab keskharidust ja erialalt katlamaja lukksepp, treial. Praegu õpib kutsekoolis keevitaja erialal. Hagi ei oma. Oma süüd varavastastes kuritegudes ei tunnista, oli lihtsalt autojuht ja vargustest ei olnud teadlik. Alalist elukohta ei oma, kuid väidetavalt saab elama asuda XXXXXX. Vabanemisel garanteerib töökoha OÜ HOPEPROJECT. Töö-ja elamisluba kehtib kuni 03.06.2007.aastani. Sidemed pereliikmetega puuduvad. Omab 3 distsiplinaarkaristust, neist 2 on kehtivad. Iseloomustuse kohaselt ei ole Sergei Kuruško puhul välja kujunenud ohtlikke tunnuseid, mis võivad edaspidi ohustada ühiskonda või teda ennast. Tegemist on varavastaste tegudega. Väljaspool vanglat teda keegi ei toeta ning arvestades tema riskivat elustiili, on uue kuriteo risk olemas. Riski vähendab kohene tööleasumine ja seaduskuulekas käitumine. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Kuruško’t ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Sergei Kurusko’l ei ole väljaspool vanglat eriti isikuid, kes teda toetaksid ning arvestades tema riskeerivat elustiili, on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Sergei Kuruško taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Sergei Kuruško ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Kuruško tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Kuruško ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Kuruško isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Kuruško kannab karistust mitmete varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Sergei Kuruško pani toime kuritegusid juba 2 kuu pärast peale vanglast tingimisi enne tähtaega vabanedes. Tema suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, millest 2 on kehtivad ning mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Sergei Kuruško peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Kuruško ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks 3 ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Kuruško suhtes koostatud iseloomustuses ning Sergei Kuruško ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Sergei Kuruško tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka alalise elukoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Sergei Kuruško’l kandmata umbes 2 aastat vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 08.03.2009.a) ning Sergei Kuruško ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Kuruško vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.