1-07-3192\2

1-07-3192 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3192 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Agu Varik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Agu Varik (ik 37204046510; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Agu Varik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Agu Varik’u vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 15.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Agu Varik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Agu Varik tunnistati süüdi Põlva Maakohtu 28.09.2000.a otsusega KrK 195 lg 2; KrK § 115 lg 3 p 2; KrK § 115 lg 2ja KrK § 40 lg 1 järgi 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.04.2000.a ja lõpp 17.04.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 17.04.2006.a. 2 Agu Varik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et töötab alates 2004.aasta septembrist vangla majandustöödel remonditöölisena. Omab saeraami operaatori ja ehitusalast töökogemust. Hagi on suuremas osas makstud. Suhted eluosakonnas ja vanglaametnikega on head. Huvitub spordist. Viimase õigusrikkumise ajendeid ei tunnista ning väidab, et vägistamisi ei toimunudki. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 1 korral töölt eemaldamisega 1 kuuks, põhjuseks keelatud eseme omamine( 300.- krooni sularaha). Iseloomustuse kohaselt Agu Variku varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Ohustatud on eelkõige alaealised naissoost isikud. Arvestades Agu Varik’u poolt toimepandud huligaansust, tuleks arvestada ohtlikkusega laiemas mõttes. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Agu Varik ei sobi tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Kriminaalhooldaja leiab, et arvestades kuriteo korduvat iseloomu pika aja jooksul Agu Varik’u poolt, ei ole otstarbekas vabastada teda ennetähtaegselt. Agu Varik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud, neist on ta vangistusse määratud kahel korral. Kuritegude toimepanemisele on avaldanud ka alkoholi tarvitamine mõju, kuid järeldusi eelnevast vangistusest alkoholi tarvitamise lõpetamise näol Agu Varik endale teinud ei olnud. Agu Variku poolt toime pandud kuritegu on väga kõrge ühiskonnaohtlikkusega seksuaalkuritegu alla
2. aastaste alaealiste vastu ja karistust selle teo eest on tal jäänud kanda veel üle kahe aasta; samuti ei nõustu ka kriminaalhooldaja oma ettekandes tema vabastamisega ennetähtaegselt. Lähtuvalt eeltoodust ning võttes arvesse, et ühiskonna turva- ning õiglustunne saaks oluliselt riivatud Agu Variku ennetähtaegse vabastamise korral, ei toeta prokurör taotlust. Kohus, ära kuulanud Agu Varik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Agu Varik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Agu Varik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Agu Varik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Agu Varik kannab karistust raskete isikuvastaste kuritegude eest, mille eest talle mõisteti 9aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Agu Varik ei oma, on aeg, mil Agu Varik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Agu Varik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Agu Varik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole tunnistanud oma kuritegusid, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu 3 ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Agu Varik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Agu Varik’u ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 9-aastasest vangistusest on Agu Varik’ul kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg17.04.2009.a) ning Agu Varik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Agu Varik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik