lg 2 p 9 järgi ning karistati 4(nelja) aastase vangistusega.
lg 2 p 4 järgi karistati 1 (ühe) aastase vangistusega.
lg 2 p 1 järgi karistati 2(kahe) aastase vangistusega.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Väino Tiits’ule mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2(kahe)aastane ja 8(kaheksa) kuuline vangistus.
juuli 2003.aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuu võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat. 2 Karistuse kandmise algus on 09.09.2004.a ja lõpp 09.09.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 09.09.2006.a. Väino Tiits on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vabal ajal kinnipeetav puhkab või joonistab. Peab end usklikuks. Eelnevalt kohtu poolt karistatud 2 korral. Vabanemisel elukoht puudub, kuid võimalik, et saab voodikoha sotsiaalmajutusüksuses. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud 6 korda. Ilmsed ohtlikkuse tunnused vägivalla kasutamiseks puuduvad, materiaalsete raskuste korral võib toime panna nii isiku-kui ka varavastaseid kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Väino Tiits sobib tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks, kuigi risk sattuda uutesse kuritegudesse on suur. Kriminaalhooldaja leiab et kuna isikul on jäänud vabanemiseni ainult 5 kuud, oleks otstarbekas määrata Väino Tiits kriminaalhooldusele ning kohaldada tema suhtes
Väino Tiits taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Esiteks on ta varemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibinud ka vanglas, kuid varasematest vangistustest enda jaoks õigeid järeldusi teinud ei ole. Kuritegusid põhjendab väidetava kleptomaaniaga, kuid seda pole tal arstlikult diagnoositud ega ka pöördunud ise vastava abi saamiseks. Tundub, et V.Tiits kasutab seda üksnes oma tegevuse. Teiseks puudub Väino Tiits’ul vabanemisel kindel elu-ja töökoht. Samuti puuduvad tal lähedased, kes teda toetaksid. Enne vangistust elas ta tänavaelu ja peale vabanemist on tal sisuliselt plaanis naasta senise elukorralduse juurde. Kuna ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis elu-ja töökoha puudumine suurendab oluliselt riski, et ta võib panna toime uusi kuritegusid. Samuti ei ole tema käitumine vanglas olnud korrektne, mis näitab, et ta pole ka sel korral vangistuse eesmärki mõistnud ega oma käitumist korrigeerinud. Ta ei ole ka vanglas näidanud initsiatiivi hariduse või tööoskuste omandamiseks ning seega vabanemisel puuduvad tal praktiliselt väljavaated tööd saada tema puuduliku hariduse tõttu. Seetõttu ei saa toetada tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus, ära kuulanud Väino Tiits’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Väino Tiits tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Väino Tiits’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Väino Tiits’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Väino Tiits kannab karistust erinevate isiku-ja varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kinnipidamisasutusest vabanedes ei ole Väino Tiits’ul kuhugi elama minna, ta satub tagasi tänavale. Majanduslik toimetuleku oskus puudub, seega poel tal raha riietele ega toidule ja muudele eluks vajalikele asjadele. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Väino Tiits’u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 6 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Väino Tiits ei oma, on aeg, mil Väino Tiits on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Väino Tiits peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Väino Tiits ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Väino Tiits’u suhtes koostatud iseloomustuses, kuigi siiski kriminaalhooldaja toetab kinnipeetava vabastamist. Suureks takistuseks Väino Tiits’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka isikliku elukoha ja kindla töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Väino Tiits’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Väino Tiits’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.