1-07-3191\1

1-07-3191 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3191 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Viktor Pardel’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Pardel Vanglas) (sündinud 18.06.1953.a; viibib Murru RESOLUTSIOON Jätta Viktor Pardel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Viktor Pardel’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 15.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Pardel’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viktor Pardel tunnistati süüdi Võru Maakohtu 17.10.1997.a otsusega KrK § 101 p 6,7 ja § 139 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel 12 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus on 11.03.1997.a ja lõpp 11.03.2009.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 11.03.2005.a. Viktor Pardel on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta töötab vangla erikutsekoolis keevitajana alates
2. aastast. Omab keevitaja- santehniku kutseoskusi ja tunnistust. Hagi ei ole. Vanglas on hinnatud töömees. Vanglaametnike suhtes tõrjuva hoiakuga. Oma süüd Viktor Pardel viimase õigusrikkumise puhul ei tunnista vaid süüdistab uurimisorganeid. Tulevikus näeb elukohaks esialgu rehabilitatsioonikeskust Tallinnas, sest Võrru tagasi minna ei taha. Kuigi V. Pardel tarbis enne vangistust alkoholi, ei näe ta selles tulevikus probleeme. Kuriteo pani toime alkoholijoobes, deliirumihoos ja V. Pardel sellest ise suurt midagi ei mäleta. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Iseloomustuse kohaselt vanglas ohtlik ei ole. Viktor Pardel’il on kuritegelik käitumismuster välja kujunemata. Vabanedes võib ärritudes olla ühiskonnale ohtlik- konkreetsele täiskasvanule. Ohtlikkust lisab alkoholijoove ja kergesti ärrituv ning ebastabiilne iseloom. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Viktor Pardel’i võib ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Samas leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Avaldab, et vabanedes on V. Pardel’il võimalus elama asuda Sotsiaalse Rehabilitatsioonikekuse Tallinna osakonda ning tööle on võimalik asuda OÜ-sse Water Projekt. Viktor Pardel taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kuigi ta varasemalt ise ei avaldanud soovi tema ennetähtaegseks vabastamiseks, taotleb praegu siiski enda vabastamist. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et isik on pannud toime jõhkra isikuvastase kuriteo, mille eest on tal karistust jäänud kanda pea kaks aastat. Viktor Pardel on näidanud negatiivset suhtumist sellesse, et vangla sellise taotluse üldse esitanud oli, ise ta seda arvatavasti teinud ei oleks, kuna vangistust on kanda veel pikka aega. Kohus, ära kuulanud Viktor Pardel’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Viktor Pardel tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Viktor Pardel’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Viktor Pardel’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viktor Pardel kannab karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise eest, mille eest talle mõisteti 12-aastane vabadusekaotus. Kuigi vangistuse ajal V. Pardel’i suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole, leiab kohus, arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, et tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et V. Pardel suudaks ja tahaks käesoleval ajal vabaduses elada seaduskuulekalt ning et ta oleks loobunud oma kuritegelikust käitumisest. Ka kriminaalhooldusametniku hinnangul ning vanglast antud iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo sooritamise tõenäosus olemas. V. Pardel ei ole ise üles näidanud tõelist tahet tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, mistõttu ei saa kohus uskuda ka V. Pardel’i poolt antud lubadusi käituda vabanedes õiguskuulekalt ning katseajal täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Seni, kuni V. Pardel ei ole avaldanud siirast kahetsust toime pandud kuriteo eest ning analüüsinud kuriteo tõsidust ja sellega kaasnevaid tagajärgi, leiab kohus, et V. Pardel’i 3 vabanemisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kohtu hinnangul ei kaalu ka töö- ja elukoha olemasolu vabaduses üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ning Viktor Pardel’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et Viktor Pardel’il on kandmata ligikaudu 2 aastat vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 11.03.2009.a) ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades V. Pardel’i poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib V. Pardel’i vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-d 426, 432, 383,
3. Kohtunik