lg2 p1,2,3 järgi 1 aasta vabadusekaotust.
lg2 p1,2 järgi 7 aastat vabadusekaotust.
lg2 järgikaristatu rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses.
lg2; § 195² järgi 1 aasta vabadusekaotust.
lg2 p1,3 järgi 2 aastat vabadusekaotust.
lg1 järgi 6 kuud vangistust.
S § 64 lg1,2 2 mõisteti lõplikuks karistuseks 8 aastat vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses. Viru Ringkonnakohtu 16.11.2004.a. otsusega mõisteti KarS § 64 lg1 alusel liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses. Karistuse kandmise algus on 27.03.2002.a ja lõpp 27.12.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.01.2006.a. Janek Konevskihh karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 9 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on J. Konesvkihh`i suhtes kohaldatud 28 distsiplinaarrikkumist, mis on seotud režiimirikkumistega, kehtivaid karistusi ei oma. J. Konesvkihh saabus Murru Vanglasse 2005.a. aprillis Tartu Vanglast. Kinnipeetav on vangistuse ajal õppinud Rummu Erikutsekoolis keevitaja eriala 5 kuud. Töötanud ei ole ning sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Kinnipeetav on paigutatud Vangistusseaduse § 69 alusel kinnisesse osakonda, kus on piirangud õppimisele, töötamisele ja programmides osalemisele. Töötab vangla puidutöötlemise ettevõttes 6 aastat. J. Konesvkihh`i on kriminaalkorras karistatud kahel korral (praegune kaasa arvatud). Väidetavalt ei ole narkootikume tarbinud, kuid vanglas on arvel kui narkootikumide tarbija. Kinnipeetav väidab, et vabaduses ei ole tarbinud alkoholi, ometi on alkohol üks kuritegusid soodustavaid tegureid. Esitatud andmete järgi on J. Konesvkihh`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXX. Kinnipeetav ei oma garanteeritud töökohta ja töökogemusi, mis põhjusel võivad tal tekkida raskusi töökoha leidmisel. Pärast vanglast vabanemist on tal võimalus võtta end arvele Tööhõiveametis töötuna. Kinnipeetava hagi suurus 25 000.-kr. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Isiku ohtlikkus on seotud eelkõige sotsiaalse toimetulematusega, mis seisneb elukutse puudumises ja kalduvuses narkootiliste ainete tarbimisele. Oht seisneb ka nõrga sotsiaalse võrgustiku olemasolus. Riski vähendab kindla elukoha olemasolu. Ohustatud on ühiskonnas need grupid, kellel tuleb tahtmatult kokku puutuda antud isikuga ja kes võivad langeda pettuse ja röövimiste ohvriks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Janek Konesvkihh sobib kriminaalhooldusele. Samas märgib, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise risk on üsna suur, lisaks sellele on ta ohtlik ühiskonna jaoks. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: kinnipeetav tarvitas vanglas narkootikume; sooritas uue kuriteo, olles kinnipidamisasutuses; vanglas viibides saanud 28 distsiplinaarkaristust, mis ka iseoomustavad tema käitumist ja iseloomu üsna negatiivselt; suhtlemises võib ta käituda impulsiivselt ja väga agressiivselt teiste isikute vastu; kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid; omab suuri võlgu ning ei oma garanteeritud töökohta. Janek Konesvkihh taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Isik teadvustab enesele, millises valdkonnas tal probleemid esinevad ja arvab, et on saanud vangistuse täideviimisest korraliku õppetunni. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust põhiliselt mitmete episoodide varguste ja röövimiste toimepanemise eest, eelnevalt on kriminaalkorras karistatud. Vanglas ei käitunud Janek Konevskihh eeskujulikult – nimelt on tal kogunenud vanglas 28 distsiplinaarkaristust ja vanglas viibimise ajal on ta süüdimõistetud KarS § 331 järgi. See asjaolu juba iseenesest näitab, et isik ei ole vangistusest ega rangest režiimist hoolimata enda käitumisest muudatusi teinud. Olgugi, et korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud, ei oma garanteeritud töökohta ning elamiskoht vanaema juures on ka vanaema sõnul ajutine. Istungil väljendas kinnipeetav arvamust, et tead on ta kõik toime pannud sõprade tõttu, seega ei ole võimeline nägema endal süüd ega mõistma oma tegude osakaalu. 3 Kohus, ära kuulanud Janek Konesvkihh`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Konesvkihh tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Konesvkihh ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Konesvkihh isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Janek Konesvkihh kannab karistust raskete röövkallaletungide eest, tekitades kannatanule nii materiaalset kui füüsilist kahju. Talle mõisteti 5-aastane 6-kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et J. Konesvkihh`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 28 distsiplinaarkaristust ja vanglas viibimise ajal on ta süüdimõistetud KarS § 331 järgi, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi J. Konesvkihh ei oma, on aeg, mil J. Konesvkihh on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Konesvkihh peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Konesvkihh`i suhtes koostatud iseloomustuses. J. Konesvkihh`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Janek Konesvkihh`ile takistuseks elukohaprobleemid, sest elukoht on talle tagatud. Probleeme võib aga tekkida töökohaga, sest vabanemisel ei ole see talle garanteeritud. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 5-aastasest vangistusest on J. Konesvkihh`il kandmata ligikaudu 9 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 27.12.2007.a) ning J. Konesvkihh ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J Konesvkihh`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.