1-07-3462\3

1-07-3462 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3462 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aavo Kaasik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu Aavo Kaasik (ik 37211012723; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aavo Kaasik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 21.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aavo Kaasik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aavo Kaasik tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.03.2002.a otsusega KrK § 141 lg 2 p1, 3; § 139 lg2 p 1, 2, 3 järgi, KrK § 40 lg.1 alusel lõplikuks karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.. Karistuse kandmise algus on 27.03.2001.a ja lõpp 27.09.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 27.07.2005.a. Aavo Kaasik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas viibides sotsiaalprogrammides osalenud ei 2 ole. Töötab eluosakonnas päevnikuna- sanitaarremondid, koristus, pesu vahetus. Vanglas viibides on omandanud keevitaja ja krohvija erialad. Vabal ajal tegeleb ristsõnade lahendamisega, loeb raamatuid, vaatab televiisorit. Omab erialasid nagu krohvija, keevitaja, traktorist, traktori remondilukksepp ning ka ehitustöölise kogemusi. Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Kahetseb toimepandud kuritegu. Vabanedes on motiveeritud seaduskuulekale elustiilile, soovib end pühendada perekonnale ja tööle, läbi karske elustiili. Eelnevalt on kohtu poolt karistatud 3 korral. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Ohustatud isikute gruppi on raske välja selgitada kuna teod on toime pandud erinevate isikute suhtes. Tüli tekkimisel emotsioonide vallandumisel võib toimuda kaklus. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aavo Kaasik ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetaval ei ole vabanedes kindlat elu-ega töökohta ning lähedased ei ole valmis Aavo Kaasik’ut võimaliku vabanemise korral toetama. Samuti puudub püsivalt ühel kohal töötamise harjumus. Aavo Kaasik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kuigi tema käitumine vanglas on olnud korrektne ning ta on mõistetud vangistuse suures osas ära kandnud, puudub tema puhul siiski oluline eeldus, ilma milleta ei ole võimalik isikut enne tähtaega vabastada. See on nimelt kindla elukoha olemasolu. Kriminaalhooldaja kontrolli tulemusena selgus, et A.Kaasiku vanemad ei ole valmis teda vabanemisel toetama ega kindlustama teda elukohaga. A.Kaasikul ei ole hetkel ka ühtegi muud kohta, kuhu vabanemisel elama minna. Samuti ei ole tal vabanemisel töökohta. Kuna tema poolt toimepandud kuriteod olid toime pandud vara vastu eesmärgiga hankida materiaalseid vahendeid, siis võib kindla elu-ja töökoha puudumine A.Kaasiku puhul olla kindlasti riskiteguriks, mille tõttu ta võib hakata toime panema uusi kuritegusid. Seetõttu ei saa nõustuda A.Kaasiku ennetähtaegse vabastamisega. Kohus, ära kuulanud Aavo Kaasik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aavo Kaasik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aavo Kaasik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aavo Kaasik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aavo Kaasik kannab karistust varavastaste kuritegude eest talle mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Aavo Kaasik ei oma, on aeg, mil Aavo Kaasik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aavo Kaasik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Aavo Kaasik pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Aavo Kaasik avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Aavo Kaasik ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist 3 tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aavo Kaasik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Aavo Kaasik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Kinnipeetaval ei ole vabanedes kindlat elukohta ega ka töökohta ning lähedased ei ole valmis Aavo Kaasik’ut toetama. Suureks takistuseks Aavo Kaasik’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka kindla elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aavo Kaasik’ul kandmata üle 6 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 27.09.2007.a) ning Aavo Kaasik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aavo Kaasik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik